- 05 naý. 2024 01:40
- 173
Muqaǵalı Maqataev "Qarttardy súıem"
«Qarttardy súıem» Muqaǵalı Maqataev
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: Oqýshylardy qazaqtyń aqıyq aqyny M. Maqataevtyń ómiri jáne shyǵarmashylyǵymen tanystyrý. «Qarttardy súıem» óleńin mánerlep oqýǵa úıretý:
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń tilin damytý, sózdik qoryn molaıtý; shyǵarmashylyq qabiletin jetildirý;
Tárbıeliligi: Ata - anany qurmetteýge, qart adamdardy qadirlep, syılaýǵa tárbıeleý;
Kórnekiligi: M. Maqataev portreti, sýretter, sózjumbaq, syzbalar, kitaptar.
Ádisi: Suraq - jaýap, toptastyrý
Pánaralaq baılanys: qazaq tili
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý Psıhologıalyq daıyndyq
Jarqyrap kúnde ashyldy
Aınalaǵa nur shashyldy.
Qaıyrly kún! Biz kóńildi balamyz,
Qaıyrly kún! Sálemdesip alamyz.
Maqsatymyz bilim alý Mindetimiz eńbektený.
Eńbek ete jumylyp, 5 - ke qoldy jetkizý.
İİ. Úı tapsyrmasy
Ybyryı Altynsarın «Sheshe men bala»
1. Áńgimeni rólge bólip sahnalaý.
2. Ótken sabaqty pysyqtaý
1. Osy áńgimeden ne túıdiń?
2. Jańyltpashty jatqa aıtyp ber
3. Dıalog degenimiz ne?
4. Osy oqıǵa seniń basyńda kezdesse ne ister ediń?
5. Úlken qyzǵa minezdeme ber
6. Áńgimeniń sońyndaǵy shesheniń sózin qalaı túsinesiń?
İİİ. Jańa sabaq
⦁ «Alpamys» batyr jyrynan úzindi oqý
⦁ Qandaı bólimdi ótip jatyrmyz?
⦁ Sózjumbaq sheshý
Ortadaǵy erekshe joldan «Qarttardy súıem» sózi shyǵady.
1. Búgingi ótetin sabaǵymyz M. Maqataevtyń «Qarttardy súıem» óleńi
2. Avtor týraly túsinik berý.
3. Oqýlyqpen jumys
Óleńdi mánerlep oqý, mazmunyn túsindirý.
Bul óleń «Alpysqa keldińizder» degen 10 shýmaq óleńnen úzindi.
⦁ Sózdik jumysy
Kerim - kórkem
Shejire - bir rýǵa tán urpaqtardyń taralý joldary, rýlyq, týystyq keste
Shejireshi - shejire aıtqysh, jınaýshy
Murager - muraǵa ıe bolý, belgili bir isti jalǵastyrýshy.
Baba - atanyń ákesi
İV. Sergitý sáti
Án aıtý «Quttyqtaımyn, mama, týǵan kúnińmen!»
V Túsingenderin tekserý
1. Oqýshylarǵa tizbekteı oqytý
2. Dáptermen jumys
«Qart» uǵymyna sınonım sózder jazý. «Kún shuǵylasy»
VI. Toptyq tapsyrmalar
⦁ Shashylǵan sózderden ana, ata týraly maqal - mátelder qurastyrý.
⦁ Shaǵyn shyǵarma jazý
«Qarttarym asyl qazynam»
«Atam meniń qorǵanym»
«Ájemdeı adam bar ma eken?»
VII. Qorytý
Oqýshylardyń atalary týraly áńgimeletý
Saqalyńnan aınaldym qart babalar
Urpaǵyńa ne aıtarsyń artta qalar
Senimderdi aqtaımyz, aqtaımyn da
senderdiń murageriń atanamyn. dep aqyn aıtqandaı sender de atalaryńnyń senimin aqtaıtyn murageri bolyńyzdar.
YIII. Úıge tapsyrma Óleńdi mánerlep oqý Aqynnyń kez - kelgen óleńin jattap kelý.
Baǵalaý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: Oqýshylardy qazaqtyń aqıyq aqyny M. Maqataevtyń ómiri jáne shyǵarmashylyǵymen tanystyrý. «Qarttardy súıem» óleńin mánerlep oqýǵa úıretý:
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń tilin damytý, sózdik qoryn molaıtý; shyǵarmashylyq qabiletin jetildirý;
Tárbıeliligi: Ata - anany qurmetteýge, qart adamdardy qadirlep, syılaýǵa tárbıeleý;
Kórnekiligi: M. Maqataev portreti, sýretter, sózjumbaq, syzbalar, kitaptar.
Ádisi: Suraq - jaýap, toptastyrý
Pánaralaq baılanys: qazaq tili
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý Psıhologıalyq daıyndyq
Jarqyrap kúnde ashyldy
Aınalaǵa nur shashyldy.
Qaıyrly kún! Biz kóńildi balamyz,
Qaıyrly kún! Sálemdesip alamyz.
Maqsatymyz bilim alý Mindetimiz eńbektený.
Eńbek ete jumylyp, 5 - ke qoldy jetkizý.
İİ. Úı tapsyrmasy
Ybyryı Altynsarın «Sheshe men bala»
1. Áńgimeni rólge bólip sahnalaý.
2. Ótken sabaqty pysyqtaý
1. Osy áńgimeden ne túıdiń?
2. Jańyltpashty jatqa aıtyp ber
3. Dıalog degenimiz ne?
4. Osy oqıǵa seniń basyńda kezdesse ne ister ediń?
5. Úlken qyzǵa minezdeme ber
6. Áńgimeniń sońyndaǵy shesheniń sózin qalaı túsinesiń?
İİİ. Jańa sabaq
⦁ «Alpamys» batyr jyrynan úzindi oqý
⦁ Qandaı bólimdi ótip jatyrmyz?
⦁ Sózjumbaq sheshý
Ortadaǵy erekshe joldan «Qarttardy súıem» sózi shyǵady.
1. Búgingi ótetin sabaǵymyz M. Maqataevtyń «Qarttardy súıem» óleńi
2. Avtor týraly túsinik berý.
3. Oqýlyqpen jumys
Óleńdi mánerlep oqý, mazmunyn túsindirý.
Bul óleń «Alpysqa keldińizder» degen 10 shýmaq óleńnen úzindi.
⦁ Sózdik jumysy
Kerim - kórkem
Shejire - bir rýǵa tán urpaqtardyń taralý joldary, rýlyq, týystyq keste
Shejireshi - shejire aıtqysh, jınaýshy
Murager - muraǵa ıe bolý, belgili bir isti jalǵastyrýshy.
Baba - atanyń ákesi
İV. Sergitý sáti
Án aıtý «Quttyqtaımyn, mama, týǵan kúnińmen!»
V Túsingenderin tekserý
1. Oqýshylarǵa tizbekteı oqytý
2. Dáptermen jumys
«Qart» uǵymyna sınonım sózder jazý. «Kún shuǵylasy»
VI. Toptyq tapsyrmalar
⦁ Shashylǵan sózderden ana, ata týraly maqal - mátelder qurastyrý.
⦁ Shaǵyn shyǵarma jazý
«Qarttarym asyl qazynam»
«Atam meniń qorǵanym»
«Ájemdeı adam bar ma eken?»
VII. Qorytý
Oqýshylardyń atalary týraly áńgimeletý
Saqalyńnan aınaldym qart babalar
Urpaǵyńa ne aıtarsyń artta qalar
Senimderdi aqtaımyz, aqtaımyn da
senderdiń murageriń atanamyn. dep aqyn aıtqandaı sender de atalaryńnyń senimin aqtaıtyn murageri bolyńyzdar.
YIII. Úıge tapsyrma Óleńdi mánerlep oqý Aqynnyń kez - kelgen óleńin jattap kelý.
Baǵalaý