Ósimdikterdiń tirshiligimen tanysý jáne olardy jikteý
Sabaqtyń taqyryby: Ósimdikterdiń tirshiligimen tanysý jáne olardy
jikteý
Sabaqtyń maqsaty: Ósimdikterdiń tynys tirshiligimen tanysyp olardyń jiktelýin, júıelenýin oqyp úırený
Bilimdiligi: Bilim mańyzdylyǵyn túsinip, qajetti is - áreketti belsene jáne óz betinshe oryndaýǵa, tapsyrmalardy ózi tańdap, ózi izdep tabýǵa, qur málimet alýmen shektelmeı, sabaq barysynda óz pikirin ashyq aıtyp, suhbat júrgizýge, rýhanı jáne áleýmettik jaǵynan bilimderin kóterý.
Damytýshylyǵy: Balanyń dúnıetanymyn keńeıtip, rýhanı ósýine, jeke
tulǵa retinde ózindik pikirin qalyptastyrýǵa jaǵdaı jasaý.
Tárbıeliligi: Tabıǵatty súıýge jáne qorǵaýǵa, týǵan elin jerin súıýge, adamgershilikke, eńbekke, uqyptylyqqa, jan - janýarlardy aıalap kútýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, ashyq tuqymdy ósimdikter jáne jabyq tuqymdy ósimdikter jınaqtamasy, kesteler, sýretter ylǵal preparattar baldyr, sańyraýqulaqtar jınaqtamasy.
Sabaqtyń túri Aralas sabaq.
Pán aralyq baılanys: Mańǵystaý ósimdikter dúnıesi, Bıologıa 6 - synyp
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, suraq jaýap, STO strategıalarynyń túrleri, deńgeılik tapsyrmalar, kesteler, sýretter
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý kezeń.
a) Oqýshylardy túgendeý.
á) Kerekti quraldaryn retteý.
b) Úı tapsyrma suraý.
Oqýshylarǵa búgingi sabaǵymyzdyń erekshe sabaq bolatyndyǵyn aıtamyn. Sonymen sabaǵymyzdy eki topqa bólip ótetindigimdi eskertemin. İ - top. İnjýgúl toby. İİ - top Raýshangúl toby dep jáne úı tapsyrmasyn deńgeılik tapsyrmalar arqyly bólip suraımyn. Tapsyrmany oqýshynyń deńgeıine qarap qoıamyn. Sabaqtyń sońynda ár top óziniń ıaǵnı Raýshangúl jáne İnjýgúldiń sýretin salyp sabaq sońynda kórsetý kerek ekendigin aıtamyn.
Úı tapsyrmasy: Pysyqtaý sabaǵy.
1) İnjýgúl tobyna qoıylatyn deńgeılik tapsyrmalar
İ - deńgeı
1) Maqta ósimdiginde aýrý týǵyzatyn vırýs
2) Bakterıa jasýshasyna enetin vırýs
3) Kózge kórinbeıtin tiri aǵzalardy zertteıtin ǵylym
4) Bakterıa sporalarynyń atqaratyn qyzmeti
İİ - deńgeı
1) Óli aǵza denesinde tirshilik etetin bakterıalar qalaı atalady?
2) Tumaý aýrýyn týdyratyndar
3) Sańyraýqulaqtardy zertteıtin ǵylym
4) Sańyraýqulaq jasýshasynda jınalatyn qorektik qor zatynyń ataýy
İİİ - deńgeı
1) Talshyǵy bar sporanyń ataýy
2) Sporalar túziletin oryn
3) Nan ashytýǵa paıdalanatyn sańyraýqulaq
4) Kógildir zeń sańyraýqulaǵynyń ataýy
5) Lımon qyshqyly alynatyn sańyraýqulaq
2) Raýshangúl tobyna qoıylatyn deńgeılik tapsyrmalar
İ - deńgeı
1 ) Lımon qyshqyly alynatyn sańyraýqulaq
2) Qalpaqshaly sańyraýqulaqtyń jemisti denesi neden turady?
3) Sańyraýqulaqtyń ósimdikpen selbesýi
4) Qalpaqshasy qyzyl tústi ýly sańyraýqulaq
İİ - deńgeı
1) Qalpaqshaly sańyraýqulaqtyń topyraq ishinde kórinbeı jatatyn bóligi
2) Qaıyńqulaq sańyraýqulaǵy ýly ma, ýsyz ba?
3) Bıdaı masaǵyn zaqymdaıtyn parazıt sańyraýqulaq
4) Júgeri sabaǵynda bolatyn parazıt sańyraýqulaq
İİİ - deńgeı
1) Tasqa jabysyp ósetin qyna qalaı atalady?
2) Qandaı baldyr qyna denesin quraıdy?
3) Buǵy qynasy ǵylymda qalaı atalady?
4) Qyna jaqsy ósý úshin qandaı jaǵdaı qajet?
5) Qalalardyń las aýasynda qyna óse me? Nege?
Baılanysy: Oqýshylar, búgin úı tapsyrmasyna jaqsy daıyndyqpen kelgen ekensińder. Bizder 1-bólimde Aǵzalyq tirlik álemin neshe dúnıege bólip qarastyrǵan edik (oqýshylar jaýaby) ıá 5 - dúnıege bólip qarastyrdyq. Olar qaısylar?(oqýshylar jaýaby) Iá, Vırýstar dúnıesi, Bytyranyqtar dúnıesi, Sańyraýqulaqtar dúnıesi, Ósimdikter dúnıesi, Janýarlar dúnıesi dep 5 - dúnıege bólinedi. Bizder sonyń qaı dúnıelerin ótken edik. (oqýshylar jaýaby) Iá 1 - bólimde Vırýstar, Bytyranyqtar Sańyraýqulaqtar dúnıesin óttik. Al endi bolsa, bizdiń jańa taqyrybymyz da 2 - bólim Ósimdikter dúnıesin qarastyramyz.(taqtaǵa 4 - dúnıeniń sýretteri shyǵady) Olaı bolsa taqtaǵa qaraıyqshy, bizder ósimdikter jaıly ne bilemiz, ne bilgimiz keledi (taqtaǵa keste shyǵady)
Demek bizdiń Jańa taqyrybymyz: Ósimdikter tirshiligimen tanysý jáne olardy jikteý.
Jalpy ósimdikter tómengi satydaǵy jáne joǵary satydaǵy ósimdikter dep úlken eki topqa bólinedi. Tómengi satydaǵy ósimdikterge tek baldyrlar ǵana jatady. Buryn tómengi satydaǵy ósimdikterge toptastyrylǵan qynalar tirshilik erekshelikterine baılanysty sańyraýqulaqtar dúnıesiniń qynalar bólimi bolyp jeke qarastyrylýda. Al, baldyrlar qarapaıym qurylysty birjasýshaly jáne kúrdeli qurylysty kópjasýshaly bolyp keledi. Alaıda olardyń sabaǵy da, japyraǵy da, bolmaıdy. Múkter, qyryqbýyndar, plaýyndarjylysqylar), qyryqjapyraq tektester sopra arqyly, jynysty, jynyssyz jolmen kóbeıetin joǵary satydaǵy ósimdikter. Olardyń tamyry, sabaǵy, japyraǵy bar. Jynystyq músheleri - kópjasýshaly. Al joǵary satydaǵy ósimdikterge jatatyn ashyq jáne jabyq tuqymdy ósimdikter tuqym arqyly kóbeıedi. Endi biz tómengi jáne joǵary satydaǵy ósimdikterdiń dúnıe tarmaǵyn qarastyramyz. Ósimdikterge tán ortaq belgiler: Barlyq tiri aǵzalar sıaqty ósimdikter zat almasý, qorektený, tynys alý, kóbeıý, titirkený úrdisterine qatynasady. Ósimdikter jasýshalardan turady. Ósimdikterdiń kópshiliginde túzýshi, jabyn, tirek, fotosıntezdeýshi, qor jınaýshy, ótkizgish, bólip shyǵarýshy ulpalar bolady. Joǵary satydaǵy ósimdikterdiń sabaǵy, japyraǵy, tamyry bar. Ósimdikterdiń tirshiliginiń sońyna deıin úzdiksiz óse beredi. Ósimdikter ósimdi, jynyssyz, jynysty joldarmen kóbeıedi. Ósimdikterdiń kóbeıýi degenimiz – jeke sanynyń artýy, ózinen keıin urpaq qaldyryp, túrdiń saqtalýyn ári tabıǵatta taralýyn qamtamasyz etý qasıeti. Ósimdi kóbeıý degenimiz - deneden tirshilik ete alatyn bólikterdiń bólinýi arqyly túrdiń jeke sanynyń artýy. Jynyssyz kóbeıý - sporalar nemese zoosporalar arqyly júzege asady. Sporalardyń talshyǵy bolmaıdy. Spora túziletin qalta tómengi satydaǵy damyǵan ósimdikterde (baldyrlarda)- bir jasýshadan, joǵary satydaǵy sabaqty – japyraqty ósimdikterde kóp jasýshadan túziledi. Zoospora(grekshe zoon - janýar, sporos - seppe, ekpe) qozǵalǵysh sporalar degen maǵynany bildiredi. Olardyń erekshe qozǵalysqa keltiretin talshyqtary bolady. Zoosporalar arqyly kóbeıý - sýda, ylǵaly mol topyraqta ósetin baldyrlarǵa tán qasıet. Sporalar men zoosporalar analyq ósimdikten bólingen soń qolaıly ortaǵa tússe, olardan jas ósimdik paıda bolady. Muny jynyssyz kóbeıý dep ataıdy. Jynyssyz kóbeıý kezinde aǵzanyń qalyptasqan belgili pishini bar bóliginen analyq ósimdik paıda bolady. Jynysty kóbeıý kezinde qasıetteri jaǵynan aıyrmasy bar gametalar (jynystyq jasýshalar) qosylyp zıgota paıda bolady. Gametalardyń qosylýynan uryqtaný úderisi júrip, gametalardyń sıtoplazmasy men ıadrosy qosylady. Paıda bolǵan jas urpaqtyń tirshilikke beıimdiligi, ortanyń qolaısyz áserlerine tózimdiligi arta túsedi. Osy arqyly jynystyq kóbeıý túrlerinen erekshelenedi. Ósimdikterdi jikteý. Adam erte kezden – aq ósimdikterdiń jemisterin, tamyrlaryn kúndelikti turmysynda paıdalandy. Sondyqtan ósimdik túrlerin ajyratý úshin olarǵa at qoıý qajettigi týdy. Qazir jer betinde 500 myńdaı, Qazaqstanda 5600 - deı ósimdik túri bar. Olar týystyq belgilerine sáıkes toptastyrylyp, júıelengen. Jer betindegi ósimdikter alýan túrli. Olardy naqty bilý úshin, birin - biri uqsas ósimdikterdi toptarǵa bólip qarastyrady. Ósimdikterdiń uqsas túrlerin – týysqa, uqsas týystardy - tuqymdasqa, uqsas tuqymdastardy - qatarǵa, qatarlardy - klasqa, klastardy bólimge biriktiredi. Júıeleý boıynsha árbir topqa jatatyn ósimdikterdiń arǵy tegi bir. Mysaly, bir bólimge, bir klasqa jatatyn ósimdikter bir tekten damyǵan. Túrler, týystar jáne basqa da toptar uzaq jyldar boıy ár túrli syrtqy ortaǵa beıimdelýdiń, basqa ósimdiktermen birigip ósýdiń nátıjesinde birte - birte paıda boldy. Júıeniń eń kishi birligi – túr. Túr týraly uǵym olardyń birine - biriniń uqsas bolýyna jáne ózara býdandasyp, ózderine uqsas urpaq bere alatyndyǵyna baılanysty qalyptasqan. Túrdi anyqtaý kezinde kóptegen jaǵdaılar eskeriledi.
Olar: 1. Barlyq belgileriniń uqsas bolýy;
2. Ekologıalyq jaǵdaıynyń uqsas bolýy;
3. Taralý aımaǵynyń ortaq bolýy.
Ósimdik túrlerin ajyratý úshin olardy júıeleıdi. Júıeleýdiń eń joǵary satysy — dúnıe. Júıeleýdiń qysqasha mynadaı syzba nusqamen túsinýge bolady:
dúnıe --- bólim --- klass --- qatar --- tuqymdas --- týys --- túr.
Sabaqty qorytyndylaý
Semantıkalyq karta toltyrý
---------------- Ashyq tuqym ------- Jabyq tuqym ------ Dara jarnaq ------ Qos jarnaq
Arsha
Alma
İnjýgúl
Asqabaq
Qıar
Pomıdor
Shyrsha
Kartop
Raýshangúl
Venn dıagramsy
Biz ne bilemiz
Ne bilgimiz keledi
Ne bildik
Sabaqty bekitý:
İ - deńgeı
1) Ósimdikterge tán ortaq belgiler?
2) Jynysty kóbeıý degenimiz ne?
3) Túr degenimiz ne?
İİ - deńgeı
1) Ósimdikterdi jikteý degenimiz ne?
2) Jynyssyz kóbeıý degenimiz ne?
3) Ósimdikter qalaı júıelenedi?
İİİ - deńgeı
1) Jynysty kóbeıýdiń basqa kóbeıý túrlerinen aıyrmashylyǵy nede?
2) Jikteý men júıeleýdiń aıyrmashylyǵy nede?
3) Joǵary satydaǵy ósimdikterdiń qandaı músheleri bar?
Baǵalaý: Oqýshylardyń alǵan bilimin baǵalaımyn.
5 - baǵasyn Kúz mezgili bolǵandyqtan sary japyraqshalarmen baǵalaımyn
4 - baǵasyn Kók japyraqshalarmen baǵalaımyn
3 - baǵasyn Jemis – jıdek tústes qyzyl gúldermen baǵalaımyn
Úıge tapsyrma: Ósimdikterdiń tirshiligimen tanysý olardy jikteý
Ósimdikterdi jikteý sýretin salý
jikteý
Sabaqtyń maqsaty: Ósimdikterdiń tynys tirshiligimen tanysyp olardyń jiktelýin, júıelenýin oqyp úırený
Bilimdiligi: Bilim mańyzdylyǵyn túsinip, qajetti is - áreketti belsene jáne óz betinshe oryndaýǵa, tapsyrmalardy ózi tańdap, ózi izdep tabýǵa, qur málimet alýmen shektelmeı, sabaq barysynda óz pikirin ashyq aıtyp, suhbat júrgizýge, rýhanı jáne áleýmettik jaǵynan bilimderin kóterý.
Damytýshylyǵy: Balanyń dúnıetanymyn keńeıtip, rýhanı ósýine, jeke
tulǵa retinde ózindik pikirin qalyptastyrýǵa jaǵdaı jasaý.
Tárbıeliligi: Tabıǵatty súıýge jáne qorǵaýǵa, týǵan elin jerin súıýge, adamgershilikke, eńbekke, uqyptylyqqa, jan - janýarlardy aıalap kútýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, ashyq tuqymdy ósimdikter jáne jabyq tuqymdy ósimdikter jınaqtamasy, kesteler, sýretter ylǵal preparattar baldyr, sańyraýqulaqtar jınaqtamasy.
Sabaqtyń túri Aralas sabaq.
Pán aralyq baılanys: Mańǵystaý ósimdikter dúnıesi, Bıologıa 6 - synyp
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, suraq jaýap, STO strategıalarynyń túrleri, deńgeılik tapsyrmalar, kesteler, sýretter
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý kezeń.
a) Oqýshylardy túgendeý.
á) Kerekti quraldaryn retteý.
b) Úı tapsyrma suraý.
Oqýshylarǵa búgingi sabaǵymyzdyń erekshe sabaq bolatyndyǵyn aıtamyn. Sonymen sabaǵymyzdy eki topqa bólip ótetindigimdi eskertemin. İ - top. İnjýgúl toby. İİ - top Raýshangúl toby dep jáne úı tapsyrmasyn deńgeılik tapsyrmalar arqyly bólip suraımyn. Tapsyrmany oqýshynyń deńgeıine qarap qoıamyn. Sabaqtyń sońynda ár top óziniń ıaǵnı Raýshangúl jáne İnjýgúldiń sýretin salyp sabaq sońynda kórsetý kerek ekendigin aıtamyn.
Úı tapsyrmasy: Pysyqtaý sabaǵy.
1) İnjýgúl tobyna qoıylatyn deńgeılik tapsyrmalar
İ - deńgeı
1) Maqta ósimdiginde aýrý týǵyzatyn vırýs
2) Bakterıa jasýshasyna enetin vırýs
3) Kózge kórinbeıtin tiri aǵzalardy zertteıtin ǵylym
4) Bakterıa sporalarynyń atqaratyn qyzmeti
İİ - deńgeı
1) Óli aǵza denesinde tirshilik etetin bakterıalar qalaı atalady?
2) Tumaý aýrýyn týdyratyndar
3) Sańyraýqulaqtardy zertteıtin ǵylym
4) Sańyraýqulaq jasýshasynda jınalatyn qorektik qor zatynyń ataýy
İİİ - deńgeı
1) Talshyǵy bar sporanyń ataýy
2) Sporalar túziletin oryn
3) Nan ashytýǵa paıdalanatyn sańyraýqulaq
4) Kógildir zeń sańyraýqulaǵynyń ataýy
5) Lımon qyshqyly alynatyn sańyraýqulaq
2) Raýshangúl tobyna qoıylatyn deńgeılik tapsyrmalar
İ - deńgeı
1 ) Lımon qyshqyly alynatyn sańyraýqulaq
2) Qalpaqshaly sańyraýqulaqtyń jemisti denesi neden turady?
3) Sańyraýqulaqtyń ósimdikpen selbesýi
4) Qalpaqshasy qyzyl tústi ýly sańyraýqulaq
İİ - deńgeı
1) Qalpaqshaly sańyraýqulaqtyń topyraq ishinde kórinbeı jatatyn bóligi
2) Qaıyńqulaq sańyraýqulaǵy ýly ma, ýsyz ba?
3) Bıdaı masaǵyn zaqymdaıtyn parazıt sańyraýqulaq
4) Júgeri sabaǵynda bolatyn parazıt sańyraýqulaq
İİİ - deńgeı
1) Tasqa jabysyp ósetin qyna qalaı atalady?
2) Qandaı baldyr qyna denesin quraıdy?
3) Buǵy qynasy ǵylymda qalaı atalady?
4) Qyna jaqsy ósý úshin qandaı jaǵdaı qajet?
5) Qalalardyń las aýasynda qyna óse me? Nege?
Baılanysy: Oqýshylar, búgin úı tapsyrmasyna jaqsy daıyndyqpen kelgen ekensińder. Bizder 1-bólimde Aǵzalyq tirlik álemin neshe dúnıege bólip qarastyrǵan edik (oqýshylar jaýaby) ıá 5 - dúnıege bólip qarastyrdyq. Olar qaısylar?(oqýshylar jaýaby) Iá, Vırýstar dúnıesi, Bytyranyqtar dúnıesi, Sańyraýqulaqtar dúnıesi, Ósimdikter dúnıesi, Janýarlar dúnıesi dep 5 - dúnıege bólinedi. Bizder sonyń qaı dúnıelerin ótken edik. (oqýshylar jaýaby) Iá 1 - bólimde Vırýstar, Bytyranyqtar Sańyraýqulaqtar dúnıesin óttik. Al endi bolsa, bizdiń jańa taqyrybymyz da 2 - bólim Ósimdikter dúnıesin qarastyramyz.(taqtaǵa 4 - dúnıeniń sýretteri shyǵady) Olaı bolsa taqtaǵa qaraıyqshy, bizder ósimdikter jaıly ne bilemiz, ne bilgimiz keledi (taqtaǵa keste shyǵady)
Demek bizdiń Jańa taqyrybymyz: Ósimdikter tirshiligimen tanysý jáne olardy jikteý.
Jalpy ósimdikter tómengi satydaǵy jáne joǵary satydaǵy ósimdikter dep úlken eki topqa bólinedi. Tómengi satydaǵy ósimdikterge tek baldyrlar ǵana jatady. Buryn tómengi satydaǵy ósimdikterge toptastyrylǵan qynalar tirshilik erekshelikterine baılanysty sańyraýqulaqtar dúnıesiniń qynalar bólimi bolyp jeke qarastyrylýda. Al, baldyrlar qarapaıym qurylysty birjasýshaly jáne kúrdeli qurylysty kópjasýshaly bolyp keledi. Alaıda olardyń sabaǵy da, japyraǵy da, bolmaıdy. Múkter, qyryqbýyndar, plaýyndarjylysqylar), qyryqjapyraq tektester sopra arqyly, jynysty, jynyssyz jolmen kóbeıetin joǵary satydaǵy ósimdikter. Olardyń tamyry, sabaǵy, japyraǵy bar. Jynystyq músheleri - kópjasýshaly. Al joǵary satydaǵy ósimdikterge jatatyn ashyq jáne jabyq tuqymdy ósimdikter tuqym arqyly kóbeıedi. Endi biz tómengi jáne joǵary satydaǵy ósimdikterdiń dúnıe tarmaǵyn qarastyramyz. Ósimdikterge tán ortaq belgiler: Barlyq tiri aǵzalar sıaqty ósimdikter zat almasý, qorektený, tynys alý, kóbeıý, titirkený úrdisterine qatynasady. Ósimdikter jasýshalardan turady. Ósimdikterdiń kópshiliginde túzýshi, jabyn, tirek, fotosıntezdeýshi, qor jınaýshy, ótkizgish, bólip shyǵarýshy ulpalar bolady. Joǵary satydaǵy ósimdikterdiń sabaǵy, japyraǵy, tamyry bar. Ósimdikterdiń tirshiliginiń sońyna deıin úzdiksiz óse beredi. Ósimdikter ósimdi, jynyssyz, jynysty joldarmen kóbeıedi. Ósimdikterdiń kóbeıýi degenimiz – jeke sanynyń artýy, ózinen keıin urpaq qaldyryp, túrdiń saqtalýyn ári tabıǵatta taralýyn qamtamasyz etý qasıeti. Ósimdi kóbeıý degenimiz - deneden tirshilik ete alatyn bólikterdiń bólinýi arqyly túrdiń jeke sanynyń artýy. Jynyssyz kóbeıý - sporalar nemese zoosporalar arqyly júzege asady. Sporalardyń talshyǵy bolmaıdy. Spora túziletin qalta tómengi satydaǵy damyǵan ósimdikterde (baldyrlarda)- bir jasýshadan, joǵary satydaǵy sabaqty – japyraqty ósimdikterde kóp jasýshadan túziledi. Zoospora(grekshe zoon - janýar, sporos - seppe, ekpe) qozǵalǵysh sporalar degen maǵynany bildiredi. Olardyń erekshe qozǵalysqa keltiretin talshyqtary bolady. Zoosporalar arqyly kóbeıý - sýda, ylǵaly mol topyraqta ósetin baldyrlarǵa tán qasıet. Sporalar men zoosporalar analyq ósimdikten bólingen soń qolaıly ortaǵa tússe, olardan jas ósimdik paıda bolady. Muny jynyssyz kóbeıý dep ataıdy. Jynyssyz kóbeıý kezinde aǵzanyń qalyptasqan belgili pishini bar bóliginen analyq ósimdik paıda bolady. Jynysty kóbeıý kezinde qasıetteri jaǵynan aıyrmasy bar gametalar (jynystyq jasýshalar) qosylyp zıgota paıda bolady. Gametalardyń qosylýynan uryqtaný úderisi júrip, gametalardyń sıtoplazmasy men ıadrosy qosylady. Paıda bolǵan jas urpaqtyń tirshilikke beıimdiligi, ortanyń qolaısyz áserlerine tózimdiligi arta túsedi. Osy arqyly jynystyq kóbeıý túrlerinen erekshelenedi. Ósimdikterdi jikteý. Adam erte kezden – aq ósimdikterdiń jemisterin, tamyrlaryn kúndelikti turmysynda paıdalandy. Sondyqtan ósimdik túrlerin ajyratý úshin olarǵa at qoıý qajettigi týdy. Qazir jer betinde 500 myńdaı, Qazaqstanda 5600 - deı ósimdik túri bar. Olar týystyq belgilerine sáıkes toptastyrylyp, júıelengen. Jer betindegi ósimdikter alýan túrli. Olardy naqty bilý úshin, birin - biri uqsas ósimdikterdi toptarǵa bólip qarastyrady. Ósimdikterdiń uqsas túrlerin – týysqa, uqsas týystardy - tuqymdasqa, uqsas tuqymdastardy - qatarǵa, qatarlardy - klasqa, klastardy bólimge biriktiredi. Júıeleý boıynsha árbir topqa jatatyn ósimdikterdiń arǵy tegi bir. Mysaly, bir bólimge, bir klasqa jatatyn ósimdikter bir tekten damyǵan. Túrler, týystar jáne basqa da toptar uzaq jyldar boıy ár túrli syrtqy ortaǵa beıimdelýdiń, basqa ósimdiktermen birigip ósýdiń nátıjesinde birte - birte paıda boldy. Júıeniń eń kishi birligi – túr. Túr týraly uǵym olardyń birine - biriniń uqsas bolýyna jáne ózara býdandasyp, ózderine uqsas urpaq bere alatyndyǵyna baılanysty qalyptasqan. Túrdi anyqtaý kezinde kóptegen jaǵdaılar eskeriledi.
Olar: 1. Barlyq belgileriniń uqsas bolýy;
2. Ekologıalyq jaǵdaıynyń uqsas bolýy;
3. Taralý aımaǵynyń ortaq bolýy.
Ósimdik túrlerin ajyratý úshin olardy júıeleıdi. Júıeleýdiń eń joǵary satysy — dúnıe. Júıeleýdiń qysqasha mynadaı syzba nusqamen túsinýge bolady:
dúnıe --- bólim --- klass --- qatar --- tuqymdas --- týys --- túr.
Sabaqty qorytyndylaý
Semantıkalyq karta toltyrý
---------------- Ashyq tuqym ------- Jabyq tuqym ------ Dara jarnaq ------ Qos jarnaq
Arsha
Alma
İnjýgúl
Asqabaq
Qıar
Pomıdor
Shyrsha
Kartop
Raýshangúl
Venn dıagramsy
Biz ne bilemiz
Ne bilgimiz keledi
Ne bildik
Sabaqty bekitý:
İ - deńgeı
1) Ósimdikterge tán ortaq belgiler?
2) Jynysty kóbeıý degenimiz ne?
3) Túr degenimiz ne?
İİ - deńgeı
1) Ósimdikterdi jikteý degenimiz ne?
2) Jynyssyz kóbeıý degenimiz ne?
3) Ósimdikter qalaı júıelenedi?
İİİ - deńgeı
1) Jynysty kóbeıýdiń basqa kóbeıý túrlerinen aıyrmashylyǵy nede?
2) Jikteý men júıeleýdiń aıyrmashylyǵy nede?
3) Joǵary satydaǵy ósimdikterdiń qandaı músheleri bar?
Baǵalaý: Oqýshylardyń alǵan bilimin baǵalaımyn.
5 - baǵasyn Kúz mezgili bolǵandyqtan sary japyraqshalarmen baǵalaımyn
4 - baǵasyn Kók japyraqshalarmen baǵalaımyn
3 - baǵasyn Jemis – jıdek tústes qyzyl gúldermen baǵalaımyn
Úıge tapsyrma: Ósimdikterdiń tirshiligimen tanysý olardy jikteý
Ósimdikterdi jikteý sýretin salý
You Might Also Like
