Daqyldardan jasalatyn taǵamdar
Sabaqtyq taqyryby: Daqyldardan jasalatyn taǵamdar
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: oqýshylarǵa dánnen jasalatyn taǵamdar týraly tolyq maǵlumat berý jáne de dánderdiń qunarlyǵy men daıyndalý tásilderi jóninde túsinik berý;
Damytýshylyq: teorıalyq bilimderin saramandyq jumysta paıdalana bilý, oqýshylardy óz betinshe izdenýge daǵdylandyrý, olardyń oı - órisin damytý;
Tárbıelik: daqyldardan jasalatyn taǵamdardy ulttyq negizde jasap úırený, oqýshylardy ásemdikke, sándikke, uqyptylyqqa, únemdilikke, ózara kómek kórsetýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, óz betinshe saramandyq jumys.
Sabaqtyq kórnekiligi: úlgiler, daıyn daqyldardan jasalatyn taǵamdardyń sýretteri.
Uıymdastyrý kezeńi:
• Oqýshylarmen sálemdesemin;
• Oqýshylardy túgendeımin;
• Oqýshylardyń qural – jabdyqtaryn túgendeý;
• Oqýshylardyń zeıinderin sabaqqa aýdartý.
Úı tapsyrmasyn tekserý.
Ótken taqyrypty qaıtalaı otyryp, oqýshylarǵa taqyryp boıynsha suraqtar qoıý.
Jańa sabaq
Talqan – qýyrylǵan bıdaıdan, arpadan júgeriden untaqtap daıyndalady. Erte kezde talqan daıyndaýdyń eki tásili bolǵan. Biri – qol dıirmenge tartý, ekinshisi – kelige túıý. Eki tásilmen daıyndaǵanda talqannyń maıdalanbaı qalyp qoıatyn túıirshikteri bolady, ony «talqannyń saǵy» deıdi. Talqannyń saǵyn bólip alý úshin jaıpaq tabaqqa salyp eksheıdi. Sonda saǵy talqannyń betine bólinip shyǵady da, untaǵy astynda qalady. Betindegi saqty alyp tastaı otyryp, talqannyń untaǵyn bólip alady. Talqan asa dámdi ári qunarly tamaq. Ony maıǵa, kilegeıge, qaımaqqa aralastyryp jeýge de, shaıǵa salýǵa da bolady. Talqan salǵan shaı qoıý bolady ári tez sýıdy. Ony jentke qosady. Talqannan ázirlenetin tamaqty «sartalqan» nemese «maıtalqan» dep ataıdy. Sartalqan daıyndaǵanda talqandy qoıdyń quıryq maıyna nemese jylqynyń maıyna aralastyryp, baıaý janǵan otqa qoıyp qýyrady. Talqandy qumsheker salyp dastarqanǵa qurǵaq kúinde qoıýǵa da bolady. Ony kebegi kóp tazartylmaǵan bıdaı unynan ( 2 ne 3 sort unnan) ázirleýge de bolady. Ol úshin azdap maı jaǵylǵan qazanǵa shaqtap un salyp aqyryndap qýyrady. Qýyrylyp qyzyl - kúreń tartqan ystyq talqanǵa sary maı jáne qumsheker qosady, sonda ol óte dámdi bolady. Ony balalar da súısinip jeıdi. Talqannan maıǵa, kilegeıge, sútke aralastyryp jeýge bolady. 1 kg talqanǵa - 200 g qum sheker, 200 g maı qajet.
Bıdaı kóje – bıdaıdy shań - tozańnan tazartyp, azdap sý seýip, kelige salady da, túktep kebeginen ajyratady. Kebegin jelpip keptirý úshin túktelgen bıdaıdy 10 - 15 mınýt keptirip, astaýǵa salyp jelpip kebeginen tazartady. Sodan keıin bıdaıdy sýlap, kelige salyp túıedi. Osylaı janshylǵan bıdaıdy sýǵa nemese sútke qosyp jaılap qaınatady. Biraz qaınaǵan soń qazannyń qaqpaǵyn jaýyp, 30 - 40 mınýt buqtyryp qoıady. Sodan keıin kójeniń pisken - pispegenin, tuzyn tatyp qarap, taǵy bir ret qaınatady. Pisken kójege qatyq - aıran, sút qosyp ishýge bolady. Ashytqan kójege: 300 g janshylǵan bıdaı, 1l sý, 1 shaı qasyq tuz, 1 l aıran, qatyq kerek.
Tary kóje – aqtalǵan taryny sýǵa qaınatyp daıyndaıdy. Sýyǵannan keıin ústine súzbe, qatyq, sút quıady. 1 l sý, 150 k tary, 100 g qatyq, 1 shaı qasyq tuz.
Jent (qospa) – asa kádeli dastarqan dámi. Ol qysta qatpaıtyn, jazda buzylmaıtyn óte dámdi taǵam. Jent bylǵaý sheberlikti talap etedi. Aqtalǵan taryny kelige túıip (dıirmenge nemese az — azdap kofe tartqyshqa salyp) untaqtaıdy. Oǵan qumsheker, untaqtalǵan irimshik salyp aralastyrady. Sodan soń qazanǵa jylqynyń maıyn quıyp ysytyp, jańaǵy aralastyrǵan tary men irimshikti salyp, ottyń bolmashy tabynda aralastyrady. Jent maıdy boıyna sińirgen soń ydysqa salynyp, salqyn jerge qoıylady. Ádette jent eshkiniń nemese qoıdyń qarnyna salyp saqtalady. Ol aýa ótkizbeıdi de, jent óziniń ıisin, dámin joımaı, erimeı jaqsy saqtalady. Jylqy maıy bolmaǵanda sary maıǵa bylǵasa da bolady (toń maıǵa aralastyrýǵa bolmaıdy, ol qatyp qalady da, jeýge jaısyz bolady). Jent kóbinese soǵym soıǵan kezde ázirlenedi. 5 staqan tary jarmasy, 4 staqan kepken irimshik, 2 staqan qumsheker, 2 staqan maı kerek. Maıǵa ılep pisirip keptirgen baýyrsaqtyń untaqtalǵanyn, ne bıdaı talqanyn jáne azdap meıiz qosýǵa bolady.
Maısók (maıtary) - aqtaǵan taryny (sókti) maıǵa qýyryp daıyndalatyn taǵam. Maısókti daıyndaǵanda qoıdyń quıryq maıyn týrap shyjǵyryp, shyjyǵyn almaǵan kúıinde aqtaǵan taryny (sókti) salyp qýyrady. Maısókti sol kúıinde nemese shaıǵa salyp jeýge de bolady. Qoıdyń quıryq maıy bolmaǵanda jylqynyń maıyna, sary maıǵa, tortasyn aıyrǵan maıǵa, keıde tipti toń maıǵa da qýyryp ázirleıdi. Maısók dastarqan sánin keltiretin taǵam ǵana emes, jolaýshylar jıi paıdalanatyn túz taǵamyna da jatady.
Bıdaı qýyrý – bıdaıdy qýyrý úshin aldymen ábden tazartady. Birneshe ret jelpıdi. Sodan soń jyly sýmen muqıat jýady. Qazandy otqa qoıyp, usaqtap týralǵan maı salyp shyjǵyrady. Maı qatty qyzǵanda bıdaıdy salyp qýyrady. Bıdaı kúreńdengende otyn sóndirip, qazannyń betin jýyp, 10 - 15 mınýt buqtyrady. Ony shaımen birge beredi. 7 - 8 staqan bıdaıǵa 1 staqan quıryq maı kerek.
Bókpe – aqtaǵan tary sútke bórttirip daıyndalady. Kilegeıi alynbaǵan shıki sútke aqtalǵan tary salyp, túbi qarylmaıtyndaı etip jaılap qaınatady. Sút sýala bastaǵanda ústine sary maı salyp, azdap qumsheker seýip, ottyń tabyna bóktiredi. Sút ábden sýalyp bolǵansha tary da pisedi. Babymen pisken bókpeniń beti qabyrshaqtanyp, baýyrdaı dirildep turady. Boıyna sút pen maıdy sińirip bylbyratyp pisken bókpe asa dámdi bolady. Bul úı ishiniń kúndelik taǵamy ǵana emes, sonymen birge syıly qonaqtarǵa tartýǵa jararlyq kádeli as. Bókpege: 1 l sút, 1 staqan tary, 2 as qasyq sarymaı kerek.
Sabaqty qorytyndylaý
Oqýshylar búgin biz daqyldardan jasalatyn taǵamdar týraly tolyq maǵlumat aldyq. Sonymen myna suraqtarǵa jaýap berińder
- Daqyldardyń adam aǵzasyna qandaı áseri bar?
- Talqan qalaı daıyndalady?
- Maısók qalaı jasalady?
- Bókpe qalaı daıyndalady?
- Jentti qalaı jasaımyz?
- Bıdaı kójeniń jasalý jolyn atańdar?
Oqýshy bilimin baǵalaý.
Úıge tapsyrma berý.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: oqýshylarǵa dánnen jasalatyn taǵamdar týraly tolyq maǵlumat berý jáne de dánderdiń qunarlyǵy men daıyndalý tásilderi jóninde túsinik berý;
Damytýshylyq: teorıalyq bilimderin saramandyq jumysta paıdalana bilý, oqýshylardy óz betinshe izdenýge daǵdylandyrý, olardyń oı - órisin damytý;
Tárbıelik: daqyldardan jasalatyn taǵamdardy ulttyq negizde jasap úırený, oqýshylardy ásemdikke, sándikke, uqyptylyqqa, únemdilikke, ózara kómek kórsetýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, óz betinshe saramandyq jumys.
Sabaqtyq kórnekiligi: úlgiler, daıyn daqyldardan jasalatyn taǵamdardyń sýretteri.
Uıymdastyrý kezeńi:
• Oqýshylarmen sálemdesemin;
• Oqýshylardy túgendeımin;
• Oqýshylardyń qural – jabdyqtaryn túgendeý;
• Oqýshylardyń zeıinderin sabaqqa aýdartý.
Úı tapsyrmasyn tekserý.
Ótken taqyrypty qaıtalaı otyryp, oqýshylarǵa taqyryp boıynsha suraqtar qoıý.
Jańa sabaq
Talqan – qýyrylǵan bıdaıdan, arpadan júgeriden untaqtap daıyndalady. Erte kezde talqan daıyndaýdyń eki tásili bolǵan. Biri – qol dıirmenge tartý, ekinshisi – kelige túıý. Eki tásilmen daıyndaǵanda talqannyń maıdalanbaı qalyp qoıatyn túıirshikteri bolady, ony «talqannyń saǵy» deıdi. Talqannyń saǵyn bólip alý úshin jaıpaq tabaqqa salyp eksheıdi. Sonda saǵy talqannyń betine bólinip shyǵady da, untaǵy astynda qalady. Betindegi saqty alyp tastaı otyryp, talqannyń untaǵyn bólip alady. Talqan asa dámdi ári qunarly tamaq. Ony maıǵa, kilegeıge, qaımaqqa aralastyryp jeýge de, shaıǵa salýǵa da bolady. Talqan salǵan shaı qoıý bolady ári tez sýıdy. Ony jentke qosady. Talqannan ázirlenetin tamaqty «sartalqan» nemese «maıtalqan» dep ataıdy. Sartalqan daıyndaǵanda talqandy qoıdyń quıryq maıyna nemese jylqynyń maıyna aralastyryp, baıaý janǵan otqa qoıyp qýyrady. Talqandy qumsheker salyp dastarqanǵa qurǵaq kúinde qoıýǵa da bolady. Ony kebegi kóp tazartylmaǵan bıdaı unynan ( 2 ne 3 sort unnan) ázirleýge de bolady. Ol úshin azdap maı jaǵylǵan qazanǵa shaqtap un salyp aqyryndap qýyrady. Qýyrylyp qyzyl - kúreń tartqan ystyq talqanǵa sary maı jáne qumsheker qosady, sonda ol óte dámdi bolady. Ony balalar da súısinip jeıdi. Talqannan maıǵa, kilegeıge, sútke aralastyryp jeýge bolady. 1 kg talqanǵa - 200 g qum sheker, 200 g maı qajet.
Bıdaı kóje – bıdaıdy shań - tozańnan tazartyp, azdap sý seýip, kelige salady da, túktep kebeginen ajyratady. Kebegin jelpip keptirý úshin túktelgen bıdaıdy 10 - 15 mınýt keptirip, astaýǵa salyp jelpip kebeginen tazartady. Sodan keıin bıdaıdy sýlap, kelige salyp túıedi. Osylaı janshylǵan bıdaıdy sýǵa nemese sútke qosyp jaılap qaınatady. Biraz qaınaǵan soń qazannyń qaqpaǵyn jaýyp, 30 - 40 mınýt buqtyryp qoıady. Sodan keıin kójeniń pisken - pispegenin, tuzyn tatyp qarap, taǵy bir ret qaınatady. Pisken kójege qatyq - aıran, sút qosyp ishýge bolady. Ashytqan kójege: 300 g janshylǵan bıdaı, 1l sý, 1 shaı qasyq tuz, 1 l aıran, qatyq kerek.
Tary kóje – aqtalǵan taryny sýǵa qaınatyp daıyndaıdy. Sýyǵannan keıin ústine súzbe, qatyq, sút quıady. 1 l sý, 150 k tary, 100 g qatyq, 1 shaı qasyq tuz.
Jent (qospa) – asa kádeli dastarqan dámi. Ol qysta qatpaıtyn, jazda buzylmaıtyn óte dámdi taǵam. Jent bylǵaý sheberlikti talap etedi. Aqtalǵan taryny kelige túıip (dıirmenge nemese az — azdap kofe tartqyshqa salyp) untaqtaıdy. Oǵan qumsheker, untaqtalǵan irimshik salyp aralastyrady. Sodan soń qazanǵa jylqynyń maıyn quıyp ysytyp, jańaǵy aralastyrǵan tary men irimshikti salyp, ottyń bolmashy tabynda aralastyrady. Jent maıdy boıyna sińirgen soń ydysqa salynyp, salqyn jerge qoıylady. Ádette jent eshkiniń nemese qoıdyń qarnyna salyp saqtalady. Ol aýa ótkizbeıdi de, jent óziniń ıisin, dámin joımaı, erimeı jaqsy saqtalady. Jylqy maıy bolmaǵanda sary maıǵa bylǵasa da bolady (toń maıǵa aralastyrýǵa bolmaıdy, ol qatyp qalady da, jeýge jaısyz bolady). Jent kóbinese soǵym soıǵan kezde ázirlenedi. 5 staqan tary jarmasy, 4 staqan kepken irimshik, 2 staqan qumsheker, 2 staqan maı kerek. Maıǵa ılep pisirip keptirgen baýyrsaqtyń untaqtalǵanyn, ne bıdaı talqanyn jáne azdap meıiz qosýǵa bolady.
Maısók (maıtary) - aqtaǵan taryny (sókti) maıǵa qýyryp daıyndalatyn taǵam. Maısókti daıyndaǵanda qoıdyń quıryq maıyn týrap shyjǵyryp, shyjyǵyn almaǵan kúıinde aqtaǵan taryny (sókti) salyp qýyrady. Maısókti sol kúıinde nemese shaıǵa salyp jeýge de bolady. Qoıdyń quıryq maıy bolmaǵanda jylqynyń maıyna, sary maıǵa, tortasyn aıyrǵan maıǵa, keıde tipti toń maıǵa da qýyryp ázirleıdi. Maısók dastarqan sánin keltiretin taǵam ǵana emes, jolaýshylar jıi paıdalanatyn túz taǵamyna da jatady.
Bıdaı qýyrý – bıdaıdy qýyrý úshin aldymen ábden tazartady. Birneshe ret jelpıdi. Sodan soń jyly sýmen muqıat jýady. Qazandy otqa qoıyp, usaqtap týralǵan maı salyp shyjǵyrady. Maı qatty qyzǵanda bıdaıdy salyp qýyrady. Bıdaı kúreńdengende otyn sóndirip, qazannyń betin jýyp, 10 - 15 mınýt buqtyrady. Ony shaımen birge beredi. 7 - 8 staqan bıdaıǵa 1 staqan quıryq maı kerek.
Bókpe – aqtaǵan tary sútke bórttirip daıyndalady. Kilegeıi alynbaǵan shıki sútke aqtalǵan tary salyp, túbi qarylmaıtyndaı etip jaılap qaınatady. Sút sýala bastaǵanda ústine sary maı salyp, azdap qumsheker seýip, ottyń tabyna bóktiredi. Sút ábden sýalyp bolǵansha tary da pisedi. Babymen pisken bókpeniń beti qabyrshaqtanyp, baýyrdaı dirildep turady. Boıyna sút pen maıdy sińirip bylbyratyp pisken bókpe asa dámdi bolady. Bul úı ishiniń kúndelik taǵamy ǵana emes, sonymen birge syıly qonaqtarǵa tartýǵa jararlyq kádeli as. Bókpege: 1 l sút, 1 staqan tary, 2 as qasyq sarymaı kerek.
Sabaqty qorytyndylaý
Oqýshylar búgin biz daqyldardan jasalatyn taǵamdar týraly tolyq maǵlumat aldyq. Sonymen myna suraqtarǵa jaýap berińder
- Daqyldardyń adam aǵzasyna qandaı áseri bar?
- Talqan qalaı daıyndalady?
- Maısók qalaı jasalady?
- Bókpe qalaı daıyndalady?
- Jentti qalaı jasaımyz?
- Bıdaı kójeniń jasalý jolyn atańdar?
Oqýshy bilimin baǵalaý.
Úıge tapsyrma berý.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Ósimdikterdiń tirshiligimen tanysý jáne olardy
