Qamba toly Altyn kúz
Taqyryby: “Qamba toly Altyn kúz”
Zaldyń ishi merekege arnalyp ásem bezendirilgen.
Maqsaty: Balalarǵa kúz týraly túsinik berý. Oı - órisin, tilin damytý. Jyldyń tórt mezgilin aıyra bilý.
Júrgizýshi. Qarsalaıyq bárimiz
Jasymyzben kárimiz
Qyrdan kepti qydyryp
Altyn kúzde nur tógip
Tilegim aman bolsyn el irgesi
Altyn kúz qaıta keldi el irgesi
Molshylyqtyń jarshysy bola bildi
Altyn kúz - yrys bereke ala keldi.
Qurmetti ata - analar balalar. Sizderdi «Qamba toly Altyn kúz» atty erteńgiligin tamashalaýǵa shaqyramyz.
Altyn kúz merekesine balalardy qarsalaıyq.
Taqpaqtar
Shoǵy tolǵan gúldeı jaınap
Jarqyraıdy Altyn kúz.
Saırandap kúlip oınap,
Kelip ketti qyrkúıek.
Qazan aıy molshylyq
Dáýlet qoryn qalaǵan
Zańǵar kókke qol soǵyp
Qustar ushyp barady.
Qystyń jaqyn qalǵanyń
Japyraqtar sezgendeı
Jelmen ushyp barady
Jerge qonyp úlgermeı
Bireý astyq túsirdi
Bireý astyq u shyrdy
Jatqan mezgil kúz eken
Aldym sony túsinip.
Qýandyryp bizderdi
Merekeli kúz keldi
Kel jemisti Altyn kúz
Kemeldensin halqymyz.
Sara ala ton jamylǵan
Kúz atamyz sekildi
Qoıny toly dámdi nan
Táttisi kóp ne túrli.
Án «Jemis terdim»
Mýzyka.
Júrgizýshi; Balalar bul ne?
Bireý jylap turǵan sıaqty. Óıtkeni kún sýytty, qustar jylap jatyr. Qustar tondy, olar jyly jaqqa ushyp ketedi ǵoı.
Júrgizýshi. Kúz mezgilinde qandaı ózgeristerdi baıqaısyńdar
Balalar. Kún sýytady, qustar jyly jaqqa ushyp ketedi, japyraqtar jerge túsedi. Kún sýytady, aýa — raıy buzylyp jańbyr jaýady.
Júrgizýshi. Biz kóńilimizdi túsirmeıik. Kúz mezgili tamasha bizge molshylyq bereke ákeledi.
Júrgizýshi: «Qarbyz» bıi.
Júrgizýshi: Kúz mezgiline sán kórsetý úlgisin qabyl alyńyzdar.
Sańyraýqulaq kiredi. Sálemetsińder me, balalar meni tanydyńdar ma? Balalar. Iá tanydyq. Sańyraýqulaq Men senderdi meıramdarymen quttyqtaýǵa keldim. Men ormandaǵy eń úlken sańyraýqulaqpyn men bárin – bárin bilemin. Shyn aıtamyn. Men senderdiń ne oılap otyrǵandaryńdy bilemin. Sender jaz qaıta kelse eken dep otyrsyńdar, solaı ma?
Balalar: Iá
Sańyraýqulaq. Biraq jaz qaıta oralmaıdy
Júrgizýshi: Sarǵaıdy toǵaı
Sap — sary mańaı
Sońǵy ánin aıtyp
Qus ketti qaıtyp
«Qustar» bıimen qyzdardy qarsalaıyq
Áýen; Kún kúrkireıdi. Sańyraýqulaq: Qorqyp ketedi. Bul ne?
Júrgizýshi; Kún kúrkirep jatyr, jańbyr jaýady.
Sańyraýqulaq: Men jańbyrdy jaqsy kórem
Júrgizýshi: Jańbyrdy jaqsy kórseń ortada
«Jaý jaý Jańbyr» ánin tamashalaıyq.
Baǵbanshy: kiredi.
Júrgizýshi: Sen kimsiń? Qaıdan keldiń?
Baǵbanshy: Men ormanshy Ormannan men kelemin Balalardy meıramymen Quttyqtaýǵa keldim men Al sender nege jalǵyzsyńdar? Kúz hanshaıymy qaıda?
Sańyraýqulaq: Biz senmen keledi dep oıladyq.
Baǵbanshy: Men kúz hanshaıymyn kórgen joqpyn, ol ormanda adasyp qalǵan shyǵar. Sańyraýqulaq: Kelip qalatyn shyǵar tosaıyq
Baǵban: Sizderge kókónister men jemisterdi alyp keldim qazir olar ózderin tanystyrady.
Alma:
Pisip turǵan almamyn,
Tamsandyrar bal dámim.
Jerge silkip túsirme,
İsip keter mańdaıyń.
Almurt:
Til úıirgen almurtpyn
Tańsyǵymyn bar jurttyń.
Jaqsy ósire almaıdy,
Qarasa eger salǵyrt kim.
Qaýyn:
Sary altyndaı áńgelek,
Qandaı tátti áńgelek.
Dámi aýzyńnan ketpeıdi,
Barlyǵy oǵan jetpeıdi.
Qarbyz:
Teńbil – teńbil qarbyzdy
Tentek Serik jarǵyzdy.
Sonan soń ony jedi,
Jedi de bylaı dedi:
- Súıek bolmasa, eti
Netken tátti - dedi.
Qulpynaı:
Pisken kezde qulpynaı,
Qandaı tátti shirkin – aı.
Qaraı bergiń keledi,
Dúrkin, dúrkin, dúrkin – aı.
Sańyraýqulaq: Baǵbanshy men bir oıyn bilemin.
Oıynnyń aty Jemister men kókónisterdi ajyrat. Balalar ajyrata alar ma eken baıqaıyq.
Áýen: Jel men jańbyrdyń daýysy.
Kúz ben jel kiredi:
Kúz. Maǵan kómektesińder, kómektesińder.
Áýen: Sıqyrly
Jel: Aqalaı maqalaı, aqalaı maqalaı Kúzdi uıyqtatyp tastaıyn. Qara bultymen kúzdi jaýyp tastaıdy.
Sańyraýqulaq pen Baǵbanshy: Jeldiń artynan qýady. Sańyraýqulaq Jel sen nege kúzdi sıqyrlap tastadyń. Sańyraýqulaq: Kúz bizge kerek ony balalar tosyp otyr
Jel: Men kúshtimin, menen barlyǵy qorqady, Men barlyǵyn ushyryp jiberemin.
Sańyraýqulaq: Ótirik aıtpa, sen myqty emessiń
Jel: Joq men myqtymyn
Baǵbanshy: Áne, kórdiń be, bizdiń balalar qandaı myqty?
Jel: Joq men álsiz emespin, taǵyda jarysyp kóreıik.
Sańyraýqulaq: Sen jeńseń kúzdi bizge qaıtarasyń, bizdiń balalar merekege kúzdi tosyp otyr.
Kúz oıanady. Bereke baq daryǵan
Jomart kóńil jarqyn kúz
Sary altynǵa malynǵan
Altyn kúz degen men bolam
Qaıda meniń japyraqtarym
Bı «Japyraqtar»
Júrgizýshi: Qosh keldiń, berekeli kún Búgingi merekemizdiń qonaǵy bol, balalardyń ónerin tamashala.
Án: « Kúz kelgende»
Júrgizýshi: Kúzde jańbyr jaýady Oınatpaıdy bizderdi Qolymyzda qolshatyr men Oınaýǵa biz baramyz
«Qolshatyr»bıi
Kúz: Kúz men senderdiń ónerlerińdi tamashaladym. Endi men sendermen oıyn oınaǵym kelip tur
Oıyn: « Tez jına»
Júrgizýshi: Kúzde, kúzde jańbyr jaýady. Oınatpaıdy bizderdi Kúzde, kúzde japyraqtar Jelmen birge ushady.
Kúz: Men oıyn oınaǵym keledi, biraq ata — analarmen Oıyn: Dámine qaraı ajyrat
Kúz: Al balalar men senderge kókónister men jemister ákeldim, rahmet ónerlerine endi sendermen qoshtasaıyn. Saý bolyńdar
Júrgizýshi: Balalar qonaqtar bizdiń kúz merekesine arnalǵan «Qamba toly Altyn kúz» erteńgiligimiz aıaqtaldy.
Kelesi merekede deıin saý bolyńyzdar!
Aqmola oblysy,
Selınograd aýdany, “Altyn dán” balabaqshasy
Mektep aldy daıarlyq toby
Mýzyka jetekshisi: Basshıeva Láıla Kádirbekqyzy
Zaldyń ishi merekege arnalyp ásem bezendirilgen.
Maqsaty: Balalarǵa kúz týraly túsinik berý. Oı - órisin, tilin damytý. Jyldyń tórt mezgilin aıyra bilý.
Júrgizýshi. Qarsalaıyq bárimiz
Jasymyzben kárimiz
Qyrdan kepti qydyryp
Altyn kúzde nur tógip
Tilegim aman bolsyn el irgesi
Altyn kúz qaıta keldi el irgesi
Molshylyqtyń jarshysy bola bildi
Altyn kúz - yrys bereke ala keldi.
Qurmetti ata - analar balalar. Sizderdi «Qamba toly Altyn kúz» atty erteńgiligin tamashalaýǵa shaqyramyz.
Altyn kúz merekesine balalardy qarsalaıyq.
Taqpaqtar
Shoǵy tolǵan gúldeı jaınap
Jarqyraıdy Altyn kúz.
Saırandap kúlip oınap,
Kelip ketti qyrkúıek.
Qazan aıy molshylyq
Dáýlet qoryn qalaǵan
Zańǵar kókke qol soǵyp
Qustar ushyp barady.
Qystyń jaqyn qalǵanyń
Japyraqtar sezgendeı
Jelmen ushyp barady
Jerge qonyp úlgermeı
Bireý astyq túsirdi
Bireý astyq u shyrdy
Jatqan mezgil kúz eken
Aldym sony túsinip.
Qýandyryp bizderdi
Merekeli kúz keldi
Kel jemisti Altyn kúz
Kemeldensin halqymyz.
Sara ala ton jamylǵan
Kúz atamyz sekildi
Qoıny toly dámdi nan
Táttisi kóp ne túrli.
Án «Jemis terdim»
Mýzyka.
Júrgizýshi; Balalar bul ne?
Bireý jylap turǵan sıaqty. Óıtkeni kún sýytty, qustar jylap jatyr. Qustar tondy, olar jyly jaqqa ushyp ketedi ǵoı.
Júrgizýshi. Kúz mezgilinde qandaı ózgeristerdi baıqaısyńdar
Balalar. Kún sýytady, qustar jyly jaqqa ushyp ketedi, japyraqtar jerge túsedi. Kún sýytady, aýa — raıy buzylyp jańbyr jaýady.
Júrgizýshi. Biz kóńilimizdi túsirmeıik. Kúz mezgili tamasha bizge molshylyq bereke ákeledi.
Júrgizýshi: «Qarbyz» bıi.
Júrgizýshi: Kúz mezgiline sán kórsetý úlgisin qabyl alyńyzdar.
Sańyraýqulaq kiredi. Sálemetsińder me, balalar meni tanydyńdar ma? Balalar. Iá tanydyq. Sańyraýqulaq Men senderdi meıramdarymen quttyqtaýǵa keldim. Men ormandaǵy eń úlken sańyraýqulaqpyn men bárin – bárin bilemin. Shyn aıtamyn. Men senderdiń ne oılap otyrǵandaryńdy bilemin. Sender jaz qaıta kelse eken dep otyrsyńdar, solaı ma?
Balalar: Iá
Sańyraýqulaq. Biraq jaz qaıta oralmaıdy
Júrgizýshi: Sarǵaıdy toǵaı
Sap — sary mańaı
Sońǵy ánin aıtyp
Qus ketti qaıtyp
«Qustar» bıimen qyzdardy qarsalaıyq
Áýen; Kún kúrkireıdi. Sańyraýqulaq: Qorqyp ketedi. Bul ne?
Júrgizýshi; Kún kúrkirep jatyr, jańbyr jaýady.
Sańyraýqulaq: Men jańbyrdy jaqsy kórem
Júrgizýshi: Jańbyrdy jaqsy kórseń ortada
«Jaý jaý Jańbyr» ánin tamashalaıyq.
Baǵbanshy: kiredi.
Júrgizýshi: Sen kimsiń? Qaıdan keldiń?
Baǵbanshy: Men ormanshy Ormannan men kelemin Balalardy meıramymen Quttyqtaýǵa keldim men Al sender nege jalǵyzsyńdar? Kúz hanshaıymy qaıda?
Sańyraýqulaq: Biz senmen keledi dep oıladyq.
Baǵbanshy: Men kúz hanshaıymyn kórgen joqpyn, ol ormanda adasyp qalǵan shyǵar. Sańyraýqulaq: Kelip qalatyn shyǵar tosaıyq
Baǵban: Sizderge kókónister men jemisterdi alyp keldim qazir olar ózderin tanystyrady.
Alma:
Pisip turǵan almamyn,
Tamsandyrar bal dámim.
Jerge silkip túsirme,
İsip keter mańdaıyń.
Almurt:
Til úıirgen almurtpyn
Tańsyǵymyn bar jurttyń.
Jaqsy ósire almaıdy,
Qarasa eger salǵyrt kim.
Qaýyn:
Sary altyndaı áńgelek,
Qandaı tátti áńgelek.
Dámi aýzyńnan ketpeıdi,
Barlyǵy oǵan jetpeıdi.
Qarbyz:
Teńbil – teńbil qarbyzdy
Tentek Serik jarǵyzdy.
Sonan soń ony jedi,
Jedi de bylaı dedi:
- Súıek bolmasa, eti
Netken tátti - dedi.
Qulpynaı:
Pisken kezde qulpynaı,
Qandaı tátti shirkin – aı.
Qaraı bergiń keledi,
Dúrkin, dúrkin, dúrkin – aı.
Sańyraýqulaq: Baǵbanshy men bir oıyn bilemin.
Oıynnyń aty Jemister men kókónisterdi ajyrat. Balalar ajyrata alar ma eken baıqaıyq.
Áýen: Jel men jańbyrdyń daýysy.
Kúz ben jel kiredi:
Kúz. Maǵan kómektesińder, kómektesińder.
Áýen: Sıqyrly
Jel: Aqalaı maqalaı, aqalaı maqalaı Kúzdi uıyqtatyp tastaıyn. Qara bultymen kúzdi jaýyp tastaıdy.
Sańyraýqulaq pen Baǵbanshy: Jeldiń artynan qýady. Sańyraýqulaq Jel sen nege kúzdi sıqyrlap tastadyń. Sańyraýqulaq: Kúz bizge kerek ony balalar tosyp otyr
Jel: Men kúshtimin, menen barlyǵy qorqady, Men barlyǵyn ushyryp jiberemin.
Sańyraýqulaq: Ótirik aıtpa, sen myqty emessiń
Jel: Joq men myqtymyn
Baǵbanshy: Áne, kórdiń be, bizdiń balalar qandaı myqty?
Jel: Joq men álsiz emespin, taǵyda jarysyp kóreıik.
Sańyraýqulaq: Sen jeńseń kúzdi bizge qaıtarasyń, bizdiń balalar merekege kúzdi tosyp otyr.
Kúz oıanady. Bereke baq daryǵan
Jomart kóńil jarqyn kúz
Sary altynǵa malynǵan
Altyn kúz degen men bolam
Qaıda meniń japyraqtarym
Bı «Japyraqtar»
Júrgizýshi: Qosh keldiń, berekeli kún Búgingi merekemizdiń qonaǵy bol, balalardyń ónerin tamashala.
Án: « Kúz kelgende»
Júrgizýshi: Kúzde jańbyr jaýady Oınatpaıdy bizderdi Qolymyzda qolshatyr men Oınaýǵa biz baramyz
«Qolshatyr»bıi
Kúz: Kúz men senderdiń ónerlerińdi tamashaladym. Endi men sendermen oıyn oınaǵym kelip tur
Oıyn: « Tez jına»
Júrgizýshi: Kúzde, kúzde jańbyr jaýady. Oınatpaıdy bizderdi Kúzde, kúzde japyraqtar Jelmen birge ushady.
Kúz: Men oıyn oınaǵym keledi, biraq ata — analarmen Oıyn: Dámine qaraı ajyrat
Kúz: Al balalar men senderge kókónister men jemister ákeldim, rahmet ónerlerine endi sendermen qoshtasaıyn. Saý bolyńdar
Júrgizýshi: Balalar qonaqtar bizdiń kúz merekesine arnalǵan «Qamba toly Altyn kúz» erteńgiligimiz aıaqtaldy.
Kelesi merekede deıin saý bolyńyzdar!
Aqmola oblysy,
Selınograd aýdany, “Altyn dán” balabaqshasy
Mektep aldy daıarlyq toby
Mýzyka jetekshisi: Basshıeva Láıla Kádirbekqyzy