InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Jarasymdy qarym - qatynas
Sabaqtyń maqsaty: Qazaq halqynyń ulttyq dástúrindegi «úlken» men «kishi» syılasymdy qatynasymdy ulttyq qundylyq retinde tanytý.
Sabaqtyń mindetteri:
- «úlken» men «kishi», «el aǵasy», degen sózderdiń mánin ashý;
- «úlken» men «kishi» arasyndaǵy syılasymdy qatynasymnyń mánin uǵyndyrý;
- ózinen úlkendi syılaýǵa, qurmetteýge, ınabatty bolýǵa tárbıeleý;
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq.
Sabaqtyń kórnekiligi: dáıeksóz, sýretter, úlestirmeli materıaldar.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: túsindirý, suraq - jaýap, ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń barysy:

Shattyq sheńberi:
Oqýshylar sheńberge jınalyp, Sózi O. Áýbákirovtiki
Áni Á. Beıseýovtiki
«Aǵalarym» óleńin aıtady.
Qushaǵy ottaı ystyq Saharadaı,
Kóńilim alyp ushqan shaǵaladaı,
Aldymnan kókem aı dep shyǵa tuǵyn,
Senderdi saǵyndym ǵoı aǵalarym.
Qaıyrmasy:
Qajymas qara narym,
Keń baıtaq danalarym.
Kúnim dep erkeleter
Aman bol aǵalarym.
Ańqyldaq aınalaıyn aǵalarym,
Saǵynsam izdep barar panalarym.
İnińe izińdegi qarap júr dep,
Qaldyrǵan ózderińdi
Qaldyrǵan ózderińdi babalarym.
Qaıyrmasy:
Ózińe syıynamyn qandaı jaqsy,
Sózińe súısinemin baldaı tátti.
Erlerdiń aǵasy bar – jaǵasy bar!
Aldyńda aǵań bolǵan
Aldyńda aǵań bolǵan qandaı jaqsy!
Meniń oıǵa túıgenim:

Úı tapsyrmasyn suraý.
Jalyndy jastyq shaq týraly dáıeksózderdi kim biledi?
Jalyndy jastyq shaq degendi qalaı túsinesiz?
Jastyq shaqtyń mańyzy nede?
Jalyndy jastyq shaq taqyrybynda júrekten júrekke uıalaǵan áni
qandaı?

Jaýaby:
Jastyqtyń oty jalyndap,
Jas júrekte janǵan shaq,
Talaptyń oty aryndap,
Ár qıynǵa salǵan shaq.
Abaı
Zerdesinde bary bolsa jigittiń
Qalmas jatyp, syrtqa shyǵar ol ekpin.
Maqtymquly
Jas muraty, bilim, tálim - talabym...
Óner, oqý - jastyqtyń qarý – jaraǵy.
İ. Jansúgirov
Jastyq shaq – danalyqty meńgerýge arnalǵan ýaqyt.
J. Rýsso
Jastyq shaǵyń – jarqyn jazdyń beınesi,
Qutty jazdyń ala alsań, joq bermesi.
S. Muqanov
Jalyndy jastyq shaq – adam ómiriniń bilim, tárbıe alatyn, qyzmet etip, otbasyn quratyn eń mańyzdy kezeńi.
Jaz mezgilin tıimdi paıdalaný kerek.
Jastyq shaq jaz bolsa, odan keıin bizderdi «Shaqyrady kóktem», kóktemde qulpyrý úshin jarqyn jazdyń qadirin bilý kerek.
«Shaqyrady kóktem» ánin shyrqaıyq.

Jańa sabaq:
Taqyryby: Jarasymdy qarym - qatynas.
Oılanaıyq, pikirleseıik:
Oqýlyqtaǵy suraqtar arqyly jalpy adamdar arasyndaǵy: otbasy, týystar, dostar arasyndaǵy qarym - qatynas týraly ótkenderin eske túsiredi.
Jarasymdy qarym - qatynas degendi qalaı túsinesiz?
Kez kelgen adammen qarym - qatynas jasaý úshin adamǵa qandaı qasıet kerek?
Ol qasıetter boıyńyzda bar ma? – degen suraqtar tóńireginde pikirlerin jetkizedi.
«Oqyp úıreneıik» aıdarymen berilgen S. B. Dorjenovtiń izimen jazylǵan mátinmen óz betinshe tanysý.

1 - tapsyrma
Mátinmen tanysý arqyly oqýshylar jastyqtyń máńgilik turmaıtynyn, qarttyqtyń erteń árqaısysynyń basyna keletinin uǵynady.
Qazaq halqynyń úlkendi qurmetteýge baılanysty qandaı rásimderi bar?
«Aqsaqal», «El aǵasy» dep kimderdi ataǵan? - degen suraqtarǵa jaýap bolatyndaı 2 top osy mátindi sýret arqyly beınelep qorǵaımyz.
«Aqsaqal» degen qazaq halqyna tán uǵym. Onyń qarıa degen uǵymnan góri maǵynasynyń tereńdigin «aqsaqal» otbasynda ata, ne úlken ǵana emes, ol áýlettiń, rýdyń, eldiń amandyǵyn, birligin tileıtin, eldiń qamy úshin júretin parasatty, úlken júrekti adamdardy aıtady.

Jańa aqparat.
«Qazaqtyń ulttyq dástúrinde kishi adam úlken adamdy syılaýǵa mindetti. Úlken adam aldynda ádep saqtaý, ıbalyq kórsetý, úlkendi syılaý, qaıyrymdy – raqymdy bolý, kishi adamǵa saı minez – qulyq kórsetý jas adamnyń adamgershilik qasıetteriniń kórinisi.
Qazaq halqy «kishilik te kisilik» dep, kishilik ádeptilikti, izettilikti, syılasymdylyqty kórsetetin qasıet dep joǵary baǵalaıdy» degen jańa aqparatpen tanysý barysynda úlkenderdi syılaýdyń ulttyq dástúr qaǵıdasy ekenin túsinedi.

Nazar aýdaraıyq:
Qazaq balasy amandyqtan, soń beıtanys adamnyń jasyn suraıdy. Ol etıket – halyq etıkasynyń eń abzal bóligi. Suhbattas adam ózinen úlken bolyp shyqsa, erte bastan inilik izgiligimdi bildireıin, úlkenniń jolyn kes-keskestemeıin degen nıet sezdirý. Al úlken bolyp shyqsa, aǵalyq kádeniń orny bólek. Aǵasyn otyrǵyzyp qoıyp inisi sóılegennen bezý kenjelep týǵandardyń tilin jattyqtyrý úshin shyǵarylǵan jańyltpash emes, kórgensizdikke tosqaýyl bolatyn ádeptiliktiń janashyry.
S. Aqataı
Sahnalaý:
«Úlkender» men «kishiler» tobyna bólinip, olardyń kózqarasy turǵysynan aǵa býyn men jastardyń arasynda kelispeýshilik týdyratyn jaǵdaılardy oınap kórsetý. Kelispeýshilik pen kelissózdi kórinis retinde ádis – tásilderin usyný.

2 - tapsyrma
Tómendegi óner týyndylaryna nazar aýdaryńyzdar.
1. O. Tańsyqbaev. Qonaqqa.
2. V. G. Ignashev. Áńgime.
3. Otbasy ónegesi.
4. Bilgim keledi.
Dáıeksóz:
A. Lınkoln «Adam ómirindegi eń tamasha nárse onyń basqa adamdarmen qarym – qatynasy» degen dáıeksózdi taldaý.
Dáptermen jumys:
3 - tapsyrma
Qazaq halqynyń dástúrindegi úlkendi qurmetteý ádebine baılanysty qaǵıdalardy jalǵastyryńyz:
- úlkender aldynda adýyndap kirip, asqaqtap sóıleme;
- syrttan jasy úlken adam kirgen kezde ornyńnan turyp sálem
ber:
- úlken adamdy qoltyǵynan demep otyrǵyz;
- úlkenniń aldynan kesip ótpe;
- úlkenniń tilin al;
- úlkenge qurmet kórset.
-
4 - tapsyrma
Tómende berilgen sózder men sóz tirkesterinen syılasymdy qarym – qatynas jasaýǵa negiz bolatyn adam mineziniń sıpattaryn bir bólek, kedergi keltiretin sıpattardy bir bólek etip jazyńyz.
Ot tıgendeı lap ete qalý, jumsaq, ıkemge kóngish, kelisimpaz, bir sózge bola shart etip tutaný, bárine bas shulǵı berý, qyzyl keńirdek bolyp talasý, sál nársege bola renjý, taý qozǵalsa da qozǵalmaıtyn sabyrly, ózin joǵary ustaý, menmen, kishipeıil, maqtanshaq, sypaıy, ushyp qonba jeńiltek, baısaldy.
● Syılasymdy qarym-qatynas
Jumsaq
Ikemge kóngish
Kelisimpaz
Bárine bas shulǵı berý
Taý qozǵalsa da qozǵalmaıtyn
Sabyrly
Kishipeıil
Sypaıy
Baısaldy

● Kedergi keltiretin sıpattar
Ot degende lap ete qalý
Bir sózge bola shart etip tutaný
Qyzyl keńirdek bolyp talasý
Sál nársege bola renjý
Ózin joǵary ustaý
Menmen
Maqtanshaq
Ushyp-qonba jeńiltek


Júrekten júrekke
Bóltirik sheshen
Úlken aldynda ıilip sóıle,
Kishi aldynda syzylyp sóıle,
Iilip sóılegennen beliń búgilmeıdi,
Syzylyp sóılegennen sóziń úzilmeıdi.
Oqýshylar bir - birine, qonaqtarǵa jyly sóz, tilek jazady.

Úıge tapsyrma: Jarasymdy qarym - qatynas taqyryby.
Qorytyndy