- 05 naý. 2024 00:48
- 377
Qyz ósse – eldiń kórki
«Qyz ósse – eldiń kórki» atty tárbıe saǵatynyń jospary.
Maqsaty: Oqýshylardy tek bilim nárimen sýsyndatyp qana qoımaı ónerge, ata dástúrin bilýge, úlkenge izet, kishige iltıpat kórsetýge, ana men qyz bala arasyndaǵy syılastyqty arttyrýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: Tárbıe saǵatynyń mánin ashatyn ár túrli plakattar, sergitý sátine arnalǵan kómekshi quraldar.
Barysy:
Qurmetti ardaqty analar, qadirli ájeler, qymbatty ustazdar, aıaýly qyzdar!
Sizderdi 8 naýryz merekesimen quttyqtaı otyra, sizderge uzaq ǵumyr, baqytty ómir, otbasylaryńyzǵa amandyq pen qýanysh tileımiz!
Búgingi «Kóktem arýy» atty erteńgiligimizge qosh keldińizder! Bul kóktem merekesi. Árıne, naýryz aıy – asyl analar men arý qyzdar merekesi. Bizde osy merekeli aıǵa óz merekemizdi qossaq degen oıdamyz.
Men qazaq qyzdaryna qaıran qalam,
Janary, jany jazdaı jaırańdaǵan.
«Qyz ósse, eldiń kórki» degen sózdi
Qapysyz qalaı aıtqan qaıran babam.
Myń buralǵan arýlar bıleı basyp,
Keledi mine ortaǵa tolqyp tasyp.
Arýlaryn syılaǵan halqym meniń,
Kóńildi qoshemetpen qarsy alaıyq.!
Uldar qyzdardy shyǵarady
1. Zarema - Arǵyn
2. Nargız - Rahat
1. Jaqsy adam kimge bolsyn bolar pana,
Mol onyń tal boıyna aqyl, sana.
Kórkine aqyly da saı keletin,
Birinshi kele jatqan qyz - Zarema qarsy alaıyq.
2. Óner qýǵan jasynan,
Óneri sýdaı tasyǵan.
Kelesi bizdiń Nargız
Kóringen kúshtiń basynan.
3. Bárimiz jaqsy kóretin,
Jarysta demeý beretin.
Kelesi bizdiń Aıshýaq qyz,
Shyrqap án salyp beretin
4. Sypaıy onyń minezi,
Kúlip júrer aqyryn
Qyz synyna kep qapty
Júrek jutqan Aıgerim qyz
5. Sabyrly, ári salmaqty,
Ózi ónerli jan - jaqty.
Kele jatqan Qundyz qyz
Jarysty búgin jalǵapty.
6. Qýantady bilimimen bizdi Dılnaz qyz,
Qol soǵyp qarsy alaıyq endi ony biz.
Bilimiń serik bolsyn talabyńa,
Búgingi qabyl bolyp tilegimiz.
7. Qulpyrǵan dala gúlindeı,
Júresiń árkez kúlimdeı.
Armanyńa ańsaǵan Ajar
Aqnıetpen jet, súrinbeı!
8. Qyzdardyń bári sulý salsań nazar,
Bári de armanyńa qolyń sozar.
Armanyń oryndalsyn, Alýa seniń,
Buıyrsa baqyt qusy saǵan qonar.
Shalqytyp merekede án salaıyq,
Ónerpaz órenderge tamsanaıyq.
Ádildik pen shyndyqty arqa tutqan
Ádilqazy alqasymen tanysaıyq.
(Ádil – qazylarmen tanystyrý)
1. Ospanova Mıra Jasulanqyzy
2. Gúlbarshyn
3.
Búgingi saıys tómendegi baǵyt boıynsha ótedi.
1. Birinshi saıys kezeńi «Ózin - ózi tanystyrý» dep atalady.
2. «Hanshaıym kóılegi»
3. «Óz ónerin kórsetý»
4. Jumbaqtar saıysy
5. Tapsyrma «Gúldiń sýretin sal»
Maqsaty: Oqýshylardy tek bilim nárimen sýsyndatyp qana qoımaı ónerge, ata dástúrin bilýge, úlkenge izet, kishige iltıpat kórsetýge, ana men qyz bala arasyndaǵy syılastyqty arttyrýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: Tárbıe saǵatynyń mánin ashatyn ár túrli plakattar, sergitý sátine arnalǵan kómekshi quraldar.
Barysy:
Qurmetti ardaqty analar, qadirli ájeler, qymbatty ustazdar, aıaýly qyzdar!
Sizderdi 8 naýryz merekesimen quttyqtaı otyra, sizderge uzaq ǵumyr, baqytty ómir, otbasylaryńyzǵa amandyq pen qýanysh tileımiz!
Búgingi «Kóktem arýy» atty erteńgiligimizge qosh keldińizder! Bul kóktem merekesi. Árıne, naýryz aıy – asyl analar men arý qyzdar merekesi. Bizde osy merekeli aıǵa óz merekemizdi qossaq degen oıdamyz.
Men qazaq qyzdaryna qaıran qalam,
Janary, jany jazdaı jaırańdaǵan.
«Qyz ósse, eldiń kórki» degen sózdi
Qapysyz qalaı aıtqan qaıran babam.
Myń buralǵan arýlar bıleı basyp,
Keledi mine ortaǵa tolqyp tasyp.
Arýlaryn syılaǵan halqym meniń,
Kóńildi qoshemetpen qarsy alaıyq.!
Uldar qyzdardy shyǵarady
1. Zarema - Arǵyn
2. Nargız - Rahat
1. Jaqsy adam kimge bolsyn bolar pana,
Mol onyń tal boıyna aqyl, sana.
Kórkine aqyly da saı keletin,
Birinshi kele jatqan qyz - Zarema qarsy alaıyq.
2. Óner qýǵan jasynan,
Óneri sýdaı tasyǵan.
Kelesi bizdiń Nargız
Kóringen kúshtiń basynan.
3. Bárimiz jaqsy kóretin,
Jarysta demeý beretin.
Kelesi bizdiń Aıshýaq qyz,
Shyrqap án salyp beretin
4. Sypaıy onyń minezi,
Kúlip júrer aqyryn
Qyz synyna kep qapty
Júrek jutqan Aıgerim qyz
5. Sabyrly, ári salmaqty,
Ózi ónerli jan - jaqty.
Kele jatqan Qundyz qyz
Jarysty búgin jalǵapty.
6. Qýantady bilimimen bizdi Dılnaz qyz,
Qol soǵyp qarsy alaıyq endi ony biz.
Bilimiń serik bolsyn talabyńa,
Búgingi qabyl bolyp tilegimiz.
7. Qulpyrǵan dala gúlindeı,
Júresiń árkez kúlimdeı.
Armanyńa ańsaǵan Ajar
Aqnıetpen jet, súrinbeı!
8. Qyzdardyń bári sulý salsań nazar,
Bári de armanyńa qolyń sozar.
Armanyń oryndalsyn, Alýa seniń,
Buıyrsa baqyt qusy saǵan qonar.
Shalqytyp merekede án salaıyq,
Ónerpaz órenderge tamsanaıyq.
Ádildik pen shyndyqty arqa tutqan
Ádilqazy alqasymen tanysaıyq.
(Ádil – qazylarmen tanystyrý)
1. Ospanova Mıra Jasulanqyzy
2. Gúlbarshyn
3.
Búgingi saıys tómendegi baǵyt boıynsha ótedi.
1. Birinshi saıys kezeńi «Ózin - ózi tanystyrý» dep atalady.
2. «Hanshaıym kóılegi»
3. «Óz ónerin kórsetý»
4. Jumbaqtar saıysy
5. Tapsyrma «Gúldiń sýretin sal»
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.