Qyz qandaı bolý kerek?
Taqyryby: Qyz qandaı bolý kerek?
Maqsaty: Qazaq halqynyń ádet - ǵuryp, salt - dástúrlerin qyz balanyń boıyna sińire otyryp, qyz balaǵa keleshekte ana aldynda qoǵamnyń, eldiń, ulttyń tynys - tirshiligi barysyndaǵy úlken jaýapkershiliktiń turǵandyǵyn sezindire otyryp, ádepti, sypaıy, adamgershiligi mol, bilimdi, jan - jaqty jetilgen qyz bala tárbıeleý.
Ótkizý tehnologıasy: «Aıtýǵa ońaı...» telejobasy aıdarymen
Barysy:
İ. Kirispe sóz
İİ. Stýdıa qonaqtaryn shaqyryp, suhbattasý
İİİ. Pikirler almasý
İÚ. Qorytyndylaý
1 júrgizýshi: Qurmetti qonaqtar, ustazdar, mektep oqýshylary búgingi «Qyz balanyń tárbıesi - ulttyń tárbıesi» atty tok - shoýyna qosh keldińizder!
Jaryq pen jylý, ot pen sýyq joq jerde tirshilik te joq. Al osylardyń kóktegi kózi – kún bolsa, jerdegi kózi - adamzat. Adamdardyń bir - birine meıirimi men ulaǵatty tárbıesi tirshilikti saqtaıdy. Tárbıesi túzelmeı, eldiń kósegesi kógermeıdi, otbasy túzelmeı, bolashaq túzelmeıdi.
2 júrgizýshi: Qazirgi zaman qyz bala tárbıesine erekshe mán berýdi qajet etedi. Sebebi, qyz balany tárbıeleý degen sóz - ultty tárbıeleý degen sóz. Ár eldiń ómirindegi sheshýshi kilt qyzdarǵa beriletin tálim - tárbıe arqyly ólshenedi.
Bizdiń halqymyzda «Qyz» degen sózdi ádemiliktiń, ádeptiliktiń, jan - jaqty sulýlyqtyń sımvoly retinde qoldanady.
Besiginde jaqsy tárbıe alǵan, úlgi - ónege kórgen qyz bala bolashaqta da sol ádebin saqatamaq. Uly ǵulama Baýyrjan Momyshulynyń kelini Zeınep Ahmetova «Qyz balanyń myna ómirdegi mindet - paryzynyń júgi aýyr, ári ardaqty. Ol - adamzat urpaǵyn ómirge ákeletin bolashaq ana, úı ustap, jar kútetin adal jar, ata - ene syılap, ıiletin qamqor kelin. Ol osyny qalasyn qalamastan, bul - ómir zańy»- degen.
Sol ádepti, ınabatty, adamgershiligi mol, sypaıy qyzdardy tárbıeleý - búgingi mekteptiń, qoǵamnyń jáne ata - ananyń negizgi mindeti ekenin esten shyǵarmaǵanymyz jón. Endeshe, qyz bala tárbıesi jóninde oı bólisińiz, syrlasyńyz, pikirińizdi bildirińiz.
1 júrgizýshi: Men qazaq qyzdaryna qaıran qalam,
Janary, jany jazdaı jaırandaǵan.
Qyz ósse eldiń kórki degen sózdi,
Qapysyz qalaı aıtqan qaıran babam,- degendeı, qazaqtyń qyzy - qazaqtaı ulttyń aınasy. Qyz balanyń tárbıesi óte salmaqty, bul nársege jeńil kózben qaraýǵa múlde bolmaıdy. Qyz balanyń durys júrip - turýy ata - ananyń mártebesi. Sheshesine qarap boı túzeıtin qyzdar úshin ana bergen tálimniń yqpaly erekshe. Qursaqtan bastalatyn tárbıe, byldyrlaǵan sábı kezeńmen, jasóspirimdik shaq, boıjetkendik jaspen sabaqtasyp otyrady eken.
İİ júrgizýshi: Qyz ósirý, gúl ósirýmen birdeı! Gúlge de álsin - álsin sý quıyp, aýa jetkizip, aınalasyn aramshópterden tazalap otyrady ǵoı. Qyz da sondaı. Sondyqtan da mektep jasyndaǵy qyz balalar tárbıesin negizinen 3 kezeńge bólýge bolady eken.
I - kezeń – Bastaýysh synyptar kezeńi – qyzdardy tazalyqqa, uqyptylyqqa, jınaqtylyqqa úırete otyryp, bilimge qushtarlyǵyn arttyrý.
II - kezeń – 5 - 8synyptar arasyndaǵy kezeń - alǵashqy kezeńderdegi tárbıeni damyta otyryp, qyz balanyń keleshegine eń kerekti, náziktik, iltıpattylyq, úlkendi syılaý, kishige qamqor bolý, shynshyldyq, turaqtylyq sıaqty minezderdi qalyptastyrý.
IIİ kezeń – 9 - 11 synyptar arasyndaǵy qyz balanyń qoǵamnyń belsendi múshesi ekenin uǵynýǵa, adal dostyqty, taza mahabatty túsinýge tárbıeleý. Ónerge, mádenıettilikke, ótken tarıhqa, otanshyldyqqa, otbasynyń altyn arqaýy - negizi bolýǵa úıretý.
8 - synyp tárbıeshisi Dosymbekova Aqjan Tamabaıqyzyn «Qazaq qyzy qandaı bolý kerek» taqyrybynda baıandama oqýǵa shaqyramyz. Endi óz qurbylarymyzdyń aıtar sózin tyńdasaq.
8 - synyp oqýshysy Muqajan Naýryzbekti shaqyraıyq
1. Elbasy Nursultan Nazarbaev bylaı degen: «Shyǵys halyqtarynyń arasynda, jalpy musylman áleminde áıel zatyn erekshe baǵalaıtyn, qaryndasty qatty qadirleıtin halyqtyń biri de, biregeıi de bizdiń qazaq».
Ádemi qyz –
Kórikti qyz –
Ásem qyz –
Ajarly qyz –
Shyraıly qyz –
Arý qyz –
Ádemi qyz – bappen sóılep, bıazy kúlip, jaqsy - jamannyń jónin bilip turatyn.
– Kórikti qyz – kórgen jandy úıirip, sóılese baýrap alatyn, birden kózge túse qoımaıtyn.
– Ásem qyz – júzi jyly, ózi uıań, táni názik.
– Ajarly qyz – dene bitimi jınaqy, sózi salmaqty, isi tıanaqty.
– Shyraıly qyz – kóz janary ótkir, bet álpeti bal - bul janǵan, táni shymyr.
– Arý qyz – bet pishini, dene músini kelisken, sózi
8synyp oqýshysy Jeksembaı Abylaıdy ortaǵa shaqyraıyq
2. «Qyzǵa qyryq úıden tyıý» 1. Jarysa sóıleýge, 2. Jalǵyz qydyrýǵa, 3. Jyrtaqtap kúlip, sypsyńdap sóıleýge, 4. Orynsyz urynýǵa, 5. Basqalarǵa qol tıgizýge, 6. Ótirik, ósekke
7. Sýyq júris, sýmań qylyqqa, 8. Kisige qaraı kerilip esineýge, 9. Taltaıyp otyrýǵa, 10. Shalqaıyp jatýǵa,
11. Tamaqty obyrlana asaýǵa, 12. Urlyq qarlyqqa, 13. Uıatty múshelerin ashyp júrýge, 14. Burańdap qylmysýǵa, 15. Qyzyl ińirde jatýǵa 16. Túske deıin uıyqtaýǵa, 17. Kisi aldynda kıim aýystyrýǵa, 18. Salt - dástúrden attaýǵa, 19. Eldi ǵaıbattaýǵa, 20. Úlkenderdiń jolyn kesip, atyn ataýǵa, 21. İshimdik pen shegimdikke, 22. Urys - keriske, 23. Betten alyp, bet jyrtysýǵa, 24. Qaraýlyqqa, ysyrapqa, 25. Rahymsyzdyq pen qatygezdikke, 26. Túnde sýǵa jalǵyz barýǵa, 27. Jat jynystylarmen arlasyp jatýǵa, 28. Aıqaılap sóıleýge, 29. Ádepsiz sózge, 30. Tars - turs etýge, 31. Adam men janýarlardy tebýge, 32. Kisini qorlap jábirleýge, 33. Tákápparlyq pen syıqymazaq jasaýǵa, 34. Aıǵaı súreńge, 35. Shekten tys sylanyp jasanýǵa, 36. Qyzǵanshaqtyq pen kúnshildikke, 37., Menmendik pen ózimshildikke, 38. Aldap - arbaýǵa, 39. Kórseqyzarlyqqa, 40. Nápsi qumarlyqqa
8synyp oqýshysy Izet Serikboldy shaqyraıyq
3. Qaı kezde de túzý bolsyn sálemiń,
Qadir tutar sonda seni bar eliń.
Bilimdi bol ismerlikke beıimdi
Ómirińe kerek bolar keıingi.
Jan bolmasań jasynda ádep kórmegen,
Úlken jolyn kesip ótpe kóldeneń.
Shekten shyǵyp, sánqoılyqqa urynba.
Betti boıap, qaıshy salma burymǵa.
Uıatty bol, saqta aryńdy jasyńnan
Sonda ǵana baq ketpeıdi basyńnan.
Qýma bosqa maqtan menen jelikti,
Qyz degeniń qylyǵymen kórikti.
İsiń bitpeı áńgime aıtpa kópirip,
Sodan shyǵar ósek penen ótirik.
Tún uıqysyn tórtke bólgen sen úshin
Ata - anańdy syılap ótý boryshyń.
Bıazylyq senen tapsyn jarasym,
Saqta esińe, sen bolashaq anasyń.
Jastan úıren ulttyq ádep - ǵurypqa,
Qazaq qyzy ekenińdi umytpa!
Qyz qandaı bolý kerek? júkteý
Maqsaty: Qazaq halqynyń ádet - ǵuryp, salt - dástúrlerin qyz balanyń boıyna sińire otyryp, qyz balaǵa keleshekte ana aldynda qoǵamnyń, eldiń, ulttyń tynys - tirshiligi barysyndaǵy úlken jaýapkershiliktiń turǵandyǵyn sezindire otyryp, ádepti, sypaıy, adamgershiligi mol, bilimdi, jan - jaqty jetilgen qyz bala tárbıeleý.
Ótkizý tehnologıasy: «Aıtýǵa ońaı...» telejobasy aıdarymen
Barysy:
İ. Kirispe sóz
İİ. Stýdıa qonaqtaryn shaqyryp, suhbattasý
İİİ. Pikirler almasý
İÚ. Qorytyndylaý
1 júrgizýshi: Qurmetti qonaqtar, ustazdar, mektep oqýshylary búgingi «Qyz balanyń tárbıesi - ulttyń tárbıesi» atty tok - shoýyna qosh keldińizder!
Jaryq pen jylý, ot pen sýyq joq jerde tirshilik te joq. Al osylardyń kóktegi kózi – kún bolsa, jerdegi kózi - adamzat. Adamdardyń bir - birine meıirimi men ulaǵatty tárbıesi tirshilikti saqtaıdy. Tárbıesi túzelmeı, eldiń kósegesi kógermeıdi, otbasy túzelmeı, bolashaq túzelmeıdi.
2 júrgizýshi: Qazirgi zaman qyz bala tárbıesine erekshe mán berýdi qajet etedi. Sebebi, qyz balany tárbıeleý degen sóz - ultty tárbıeleý degen sóz. Ár eldiń ómirindegi sheshýshi kilt qyzdarǵa beriletin tálim - tárbıe arqyly ólshenedi.
Bizdiń halqymyzda «Qyz» degen sózdi ádemiliktiń, ádeptiliktiń, jan - jaqty sulýlyqtyń sımvoly retinde qoldanady.
Besiginde jaqsy tárbıe alǵan, úlgi - ónege kórgen qyz bala bolashaqta da sol ádebin saqatamaq. Uly ǵulama Baýyrjan Momyshulynyń kelini Zeınep Ahmetova «Qyz balanyń myna ómirdegi mindet - paryzynyń júgi aýyr, ári ardaqty. Ol - adamzat urpaǵyn ómirge ákeletin bolashaq ana, úı ustap, jar kútetin adal jar, ata - ene syılap, ıiletin qamqor kelin. Ol osyny qalasyn qalamastan, bul - ómir zańy»- degen.
Sol ádepti, ınabatty, adamgershiligi mol, sypaıy qyzdardy tárbıeleý - búgingi mekteptiń, qoǵamnyń jáne ata - ananyń negizgi mindeti ekenin esten shyǵarmaǵanymyz jón. Endeshe, qyz bala tárbıesi jóninde oı bólisińiz, syrlasyńyz, pikirińizdi bildirińiz.
1 júrgizýshi: Men qazaq qyzdaryna qaıran qalam,
Janary, jany jazdaı jaırandaǵan.
Qyz ósse eldiń kórki degen sózdi,
Qapysyz qalaı aıtqan qaıran babam,- degendeı, qazaqtyń qyzy - qazaqtaı ulttyń aınasy. Qyz balanyń tárbıesi óte salmaqty, bul nársege jeńil kózben qaraýǵa múlde bolmaıdy. Qyz balanyń durys júrip - turýy ata - ananyń mártebesi. Sheshesine qarap boı túzeıtin qyzdar úshin ana bergen tálimniń yqpaly erekshe. Qursaqtan bastalatyn tárbıe, byldyrlaǵan sábı kezeńmen, jasóspirimdik shaq, boıjetkendik jaspen sabaqtasyp otyrady eken.
İİ júrgizýshi: Qyz ósirý, gúl ósirýmen birdeı! Gúlge de álsin - álsin sý quıyp, aýa jetkizip, aınalasyn aramshópterden tazalap otyrady ǵoı. Qyz da sondaı. Sondyqtan da mektep jasyndaǵy qyz balalar tárbıesin negizinen 3 kezeńge bólýge bolady eken.
I - kezeń – Bastaýysh synyptar kezeńi – qyzdardy tazalyqqa, uqyptylyqqa, jınaqtylyqqa úırete otyryp, bilimge qushtarlyǵyn arttyrý.
II - kezeń – 5 - 8synyptar arasyndaǵy kezeń - alǵashqy kezeńderdegi tárbıeni damyta otyryp, qyz balanyń keleshegine eń kerekti, náziktik, iltıpattylyq, úlkendi syılaý, kishige qamqor bolý, shynshyldyq, turaqtylyq sıaqty minezderdi qalyptastyrý.
IIİ kezeń – 9 - 11 synyptar arasyndaǵy qyz balanyń qoǵamnyń belsendi múshesi ekenin uǵynýǵa, adal dostyqty, taza mahabatty túsinýge tárbıeleý. Ónerge, mádenıettilikke, ótken tarıhqa, otanshyldyqqa, otbasynyń altyn arqaýy - negizi bolýǵa úıretý.
8 - synyp tárbıeshisi Dosymbekova Aqjan Tamabaıqyzyn «Qazaq qyzy qandaı bolý kerek» taqyrybynda baıandama oqýǵa shaqyramyz. Endi óz qurbylarymyzdyń aıtar sózin tyńdasaq.
8 - synyp oqýshysy Muqajan Naýryzbekti shaqyraıyq
1. Elbasy Nursultan Nazarbaev bylaı degen: «Shyǵys halyqtarynyń arasynda, jalpy musylman áleminde áıel zatyn erekshe baǵalaıtyn, qaryndasty qatty qadirleıtin halyqtyń biri de, biregeıi de bizdiń qazaq».
Ádemi qyz –
Kórikti qyz –
Ásem qyz –
Ajarly qyz –
Shyraıly qyz –
Arý qyz –
Ádemi qyz – bappen sóılep, bıazy kúlip, jaqsy - jamannyń jónin bilip turatyn.
– Kórikti qyz – kórgen jandy úıirip, sóılese baýrap alatyn, birden kózge túse qoımaıtyn.
– Ásem qyz – júzi jyly, ózi uıań, táni názik.
– Ajarly qyz – dene bitimi jınaqy, sózi salmaqty, isi tıanaqty.
– Shyraıly qyz – kóz janary ótkir, bet álpeti bal - bul janǵan, táni shymyr.
– Arý qyz – bet pishini, dene músini kelisken, sózi
8synyp oqýshysy Jeksembaı Abylaıdy ortaǵa shaqyraıyq
2. «Qyzǵa qyryq úıden tyıý» 1. Jarysa sóıleýge, 2. Jalǵyz qydyrýǵa, 3. Jyrtaqtap kúlip, sypsyńdap sóıleýge, 4. Orynsyz urynýǵa, 5. Basqalarǵa qol tıgizýge, 6. Ótirik, ósekke
7. Sýyq júris, sýmań qylyqqa, 8. Kisige qaraı kerilip esineýge, 9. Taltaıyp otyrýǵa, 10. Shalqaıyp jatýǵa,
11. Tamaqty obyrlana asaýǵa, 12. Urlyq qarlyqqa, 13. Uıatty múshelerin ashyp júrýge, 14. Burańdap qylmysýǵa, 15. Qyzyl ińirde jatýǵa 16. Túske deıin uıyqtaýǵa, 17. Kisi aldynda kıim aýystyrýǵa, 18. Salt - dástúrden attaýǵa, 19. Eldi ǵaıbattaýǵa, 20. Úlkenderdiń jolyn kesip, atyn ataýǵa, 21. İshimdik pen shegimdikke, 22. Urys - keriske, 23. Betten alyp, bet jyrtysýǵa, 24. Qaraýlyqqa, ysyrapqa, 25. Rahymsyzdyq pen qatygezdikke, 26. Túnde sýǵa jalǵyz barýǵa, 27. Jat jynystylarmen arlasyp jatýǵa, 28. Aıqaılap sóıleýge, 29. Ádepsiz sózge, 30. Tars - turs etýge, 31. Adam men janýarlardy tebýge, 32. Kisini qorlap jábirleýge, 33. Tákápparlyq pen syıqymazaq jasaýǵa, 34. Aıǵaı súreńge, 35. Shekten tys sylanyp jasanýǵa, 36. Qyzǵanshaqtyq pen kúnshildikke, 37., Menmendik pen ózimshildikke, 38. Aldap - arbaýǵa, 39. Kórseqyzarlyqqa, 40. Nápsi qumarlyqqa
8synyp oqýshysy Izet Serikboldy shaqyraıyq
3. Qaı kezde de túzý bolsyn sálemiń,
Qadir tutar sonda seni bar eliń.
Bilimdi bol ismerlikke beıimdi
Ómirińe kerek bolar keıingi.
Jan bolmasań jasynda ádep kórmegen,
Úlken jolyn kesip ótpe kóldeneń.
Shekten shyǵyp, sánqoılyqqa urynba.
Betti boıap, qaıshy salma burymǵa.
Uıatty bol, saqta aryńdy jasyńnan
Sonda ǵana baq ketpeıdi basyńnan.
Qýma bosqa maqtan menen jelikti,
Qyz degeniń qylyǵymen kórikti.
İsiń bitpeı áńgime aıtpa kópirip,
Sodan shyǵar ósek penen ótirik.
Tún uıqysyn tórtke bólgen sen úshin
Ata - anańdy syılap ótý boryshyń.
Bıazylyq senen tapsyn jarasym,
Saqta esińe, sen bolashaq anasyń.
Jastan úıren ulttyq ádep - ǵurypqa,
Qazaq qyzy ekenińdi umytpa!
Qyz qandaı bolý kerek? júkteý
You Might Also Like
