"Til bilgiri" saıysy
Sabaqtyń taqyryby: "Til bilgiri" saıysy.
Sabaqtyń maqsaty:
Oqýshylardyń oılaý, eske saqtaý, qaıta jańǵyrtý qabiletterin damytýmen qatar, qazaq tili men ádebıet pánine degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý.
Sabaqtyń túri: saıys sabaǵy.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń urany:
Kóp til bilseń kókjıegiń keń bolar,
Qurmetteıdi kisi eken dep tórge ozar.
Qaı elde júrseń de bul durysy -
Memlekettik tildi bilgen jón bolar.
Muǵalimniń kirispe sózi:
- Qurmetti áriptester, oqýshylar! Búgingi "Til bilgiri" saıys sabaǵymyzdy qazaq tili men ádebıeti aptalyǵyna arnaımyz. Til saıysyn ótkizýdegi maqsatymyz - basqa ult ókilderiniń memlekettik tilge qurmetpen qaraýyn, sonymen birge memlekettik tilge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Búgingi saıysymyz 9 kezeńnen turady, olar:
1. Tanystyrý, sálemdesý.
2. "Óleń - sózdiń patshasy, sóz sarasy" (mánerlep oqý)
3. "Zymyran suraqtar" (qazaq tili páni boıynsha)
4. "Jeti jurttyń tilin bil"
5. "Oıly bolsań, ozyp kór"(ádebıet páni boıynsha)
6. Jumbaq sandyq
7. "Júırik bolsań, shaýyp kór"
8. "Tapqyr bolsań, taýyp kór"
9. "Myqty bolsań, taýyp kór"
Saıysqa 5 synyptar arasynan 10 oqýshy qatysady.
"Saıysymyzdyń bet asharyn bastaıyq,
Kórermendi bir serpiltip tastaıyq.
Tanystyrsyn saıyskerler ózderin,
Ónerine dý qol soǵyp qostaıyq",- dep, kezekti saıysqa qatysýshy oqýshylarǵa bereıik.
I kezeń. Tanystyrý, sálemdesý.
II kezeń: "Óleń - sózdiń patshasy, sóz sarasy" mánerlep oqý saıysy.
Oqýshylar Úsh báıterek ıeleri: Sáken, İlıas, Beıimbet óleńderin mánerlep oqıdy.
III kezeń: "Zymyran suraqtar" kezeńi (qazaq tili páni boıynsha)
Myqty bolsań - aldaǵyny basyp oz.
Myqty bolsań - arttaǵyny jetkizbe!
Myqty bolsań - taıǵanama kók muzda!
Myqty bolsań - bógetterdi buzyp ót – dep saıysymyzdyń úshinshi kezeńine óteıik.
Qazaq tili páni boıynsha beriletin suraqtarǵa durys jáne jyldam jaýap berý. Ár durys jaýapqa 10 upaıdan beriledi. Suraqqa birinshi bolyp qol kótergen oıynshy jaýap beredi. Eger ol oıynshynyń jaýaby durys bolmasa, onda qolyn ekinshi bolyp kótergen oıynshy jaýap beredi.
Osy kezeńniń qorytyndysy boıynsha upaıy az 3 oqýshy oıynnan shyǵarylady.
1. Batyr sóziniń sınonımin ata? (erjúrek, batyl, jaýjúrek)
2. «Aq kıizge kóterdi» sóz tirkesiniń maǵynasy qandaı? (han saılady)
3. Qazaq tilinde qansha árip bar? (42)
4. Uzyn sóziniń antonımi? (qysqa)
5. Qoldanýdan shyǵyp, az aıtylatyn sózder (kóne sózder)
6. Fonetıka neni zertteıdi? (til dybystaryn)
7. Qazaqtyń alǵash álippesin jazǵan kim? (Ybyraı Altynsarın)
8. «Jany zár túbine jetý» sóz tirkesiniń maǵynasy qandaı? (qorqý)
9. Maǵynalary bir - birine qarama - qarsy sózder (antonım)
10. Aıtylýy birdeı, maǵynasy basqa sózder (omonım)
11. Atyn týra aıtýǵa bolmaıtyn sóz (tabý)
12. Tilimizdegi sózderdiń jıyntyǵy (leksıka)
13. Basqa tilden engen sózder (kirme)
14. Belgili bir aımaqta ǵana qoldanylatyn sózder (dıalekt)
15. Dóreki, ádepsiz sózder (dısfemızm)
16. Belgili bir kásipke aıtylatyn sózderdiń túri (kásibı sózder)
17. 16 jeltoqsan qandaı mereke? (Táýelsizdik alǵan kún)
18. Maqaldy jalǵastyr: Til tas jarady,....
19. Dýlyǵa, saýyt sózderi qandaı sózder?(kónergen sózder)
20. Oıdy ádepti, sypaıy etip jetkizý (evfemızm)
İV kezeń: "Jeti jurttyń tilin bil"
Jeti jurttyń tilin bil, jeti túrli bilim bil – dep kezekti saıysymyzdyń sharttarymen tanystyraıyn.
Kezeńimizdiń ataýyn «Jeti jurttyń tilin bil» dep atadyq. Munda senderge jumbaqtar
jasyrylady, al sender sol jumbaqtardyń sheshýin úsh tilde, ıaǵnı, qazaq, orys, aǵylshyn tilderinde aıtýlaryń qajet. Bul kezeńde de ár durys jaýap úshin 10 upaıdan beriledi. Upaıy az oqýshydan bastaıyq. Barlyqtaryńa tabys tileımin!
1. Qabat – qabat qaptama
Aqylyń bolsa attama. (kitap – knıga - book)
2. Kózge kórinbeıdi, jutsań bilinbeıdi. (Aýa – vozdýh - air)
3. Únemi aýyzda bultyńdaıdy,
Biraq jutylmaıdy. (til - ıazyk - language)
4. Áı, keremet bir ıt bar
Úı baǵady úrmeıdi.
Aıaǵy joq júrmeıdi.
Ruqsatsyz ol ıtten
Eshkim úıge kirmeıdi. (qulyp – zamok - lock)
5. Bir úıge kózsiz bop kiresiń,
Bul úıden kóregen bop shyǵasyń (mektep – shkola - school)
6. Qalqıyp uzyn qulaǵy
Eleńdep qorqyp turady
(Qoıan - zaıas - carrot)
7. Tilden ushyp, qulaqqa qonady. (sóz - slova - words)
8. Murty bar, ıeginde saqaly jok,
Tony bar, kıetin shapany jok,
Paıdasy úı ishinen tabylǵan soń,
Dalaǵa kirip shyǵar sapary joq.
(Mysyq - kot - cat)
9. Qozǵalmastan bir eli, kúni boıy júredi. (saǵat - chasy - Watch)
10. Tańmen kózin ashady, álemge nuryn shashady. (kún - solnse - Sun)
Sabaqtyń maqsaty:
Oqýshylardyń oılaý, eske saqtaý, qaıta jańǵyrtý qabiletterin damytýmen qatar, qazaq tili men ádebıet pánine degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý.
Sabaqtyń túri: saıys sabaǵy.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń urany:
Kóp til bilseń kókjıegiń keń bolar,
Qurmetteıdi kisi eken dep tórge ozar.
Qaı elde júrseń de bul durysy -
Memlekettik tildi bilgen jón bolar.
Muǵalimniń kirispe sózi:
- Qurmetti áriptester, oqýshylar! Búgingi "Til bilgiri" saıys sabaǵymyzdy qazaq tili men ádebıeti aptalyǵyna arnaımyz. Til saıysyn ótkizýdegi maqsatymyz - basqa ult ókilderiniń memlekettik tilge qurmetpen qaraýyn, sonymen birge memlekettik tilge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Búgingi saıysymyz 9 kezeńnen turady, olar:
1. Tanystyrý, sálemdesý.
2. "Óleń - sózdiń patshasy, sóz sarasy" (mánerlep oqý)
3. "Zymyran suraqtar" (qazaq tili páni boıynsha)
4. "Jeti jurttyń tilin bil"
5. "Oıly bolsań, ozyp kór"(ádebıet páni boıynsha)
6. Jumbaq sandyq
7. "Júırik bolsań, shaýyp kór"
8. "Tapqyr bolsań, taýyp kór"
9. "Myqty bolsań, taýyp kór"
Saıysqa 5 synyptar arasynan 10 oqýshy qatysady.
"Saıysymyzdyń bet asharyn bastaıyq,
Kórermendi bir serpiltip tastaıyq.
Tanystyrsyn saıyskerler ózderin,
Ónerine dý qol soǵyp qostaıyq",- dep, kezekti saıysqa qatysýshy oqýshylarǵa bereıik.
I kezeń. Tanystyrý, sálemdesý.
II kezeń: "Óleń - sózdiń patshasy, sóz sarasy" mánerlep oqý saıysy.
Oqýshylar Úsh báıterek ıeleri: Sáken, İlıas, Beıimbet óleńderin mánerlep oqıdy.
III kezeń: "Zymyran suraqtar" kezeńi (qazaq tili páni boıynsha)
Myqty bolsań - aldaǵyny basyp oz.
Myqty bolsań - arttaǵyny jetkizbe!
Myqty bolsań - taıǵanama kók muzda!
Myqty bolsań - bógetterdi buzyp ót – dep saıysymyzdyń úshinshi kezeńine óteıik.
Qazaq tili páni boıynsha beriletin suraqtarǵa durys jáne jyldam jaýap berý. Ár durys jaýapqa 10 upaıdan beriledi. Suraqqa birinshi bolyp qol kótergen oıynshy jaýap beredi. Eger ol oıynshynyń jaýaby durys bolmasa, onda qolyn ekinshi bolyp kótergen oıynshy jaýap beredi.
Osy kezeńniń qorytyndysy boıynsha upaıy az 3 oqýshy oıynnan shyǵarylady.
1. Batyr sóziniń sınonımin ata? (erjúrek, batyl, jaýjúrek)
2. «Aq kıizge kóterdi» sóz tirkesiniń maǵynasy qandaı? (han saılady)
3. Qazaq tilinde qansha árip bar? (42)
4. Uzyn sóziniń antonımi? (qysqa)
5. Qoldanýdan shyǵyp, az aıtylatyn sózder (kóne sózder)
6. Fonetıka neni zertteıdi? (til dybystaryn)
7. Qazaqtyń alǵash álippesin jazǵan kim? (Ybyraı Altynsarın)
8. «Jany zár túbine jetý» sóz tirkesiniń maǵynasy qandaı? (qorqý)
9. Maǵynalary bir - birine qarama - qarsy sózder (antonım)
10. Aıtylýy birdeı, maǵynasy basqa sózder (omonım)
11. Atyn týra aıtýǵa bolmaıtyn sóz (tabý)
12. Tilimizdegi sózderdiń jıyntyǵy (leksıka)
13. Basqa tilden engen sózder (kirme)
14. Belgili bir aımaqta ǵana qoldanylatyn sózder (dıalekt)
15. Dóreki, ádepsiz sózder (dısfemızm)
16. Belgili bir kásipke aıtylatyn sózderdiń túri (kásibı sózder)
17. 16 jeltoqsan qandaı mereke? (Táýelsizdik alǵan kún)
18. Maqaldy jalǵastyr: Til tas jarady,....
19. Dýlyǵa, saýyt sózderi qandaı sózder?(kónergen sózder)
20. Oıdy ádepti, sypaıy etip jetkizý (evfemızm)
İV kezeń: "Jeti jurttyń tilin bil"
Jeti jurttyń tilin bil, jeti túrli bilim bil – dep kezekti saıysymyzdyń sharttarymen tanystyraıyn.
Kezeńimizdiń ataýyn «Jeti jurttyń tilin bil» dep atadyq. Munda senderge jumbaqtar
jasyrylady, al sender sol jumbaqtardyń sheshýin úsh tilde, ıaǵnı, qazaq, orys, aǵylshyn tilderinde aıtýlaryń qajet. Bul kezeńde de ár durys jaýap úshin 10 upaıdan beriledi. Upaıy az oqýshydan bastaıyq. Barlyqtaryńa tabys tileımin!
1. Qabat – qabat qaptama
Aqylyń bolsa attama. (kitap – knıga - book)
2. Kózge kórinbeıdi, jutsań bilinbeıdi. (Aýa – vozdýh - air)
3. Únemi aýyzda bultyńdaıdy,
Biraq jutylmaıdy. (til - ıazyk - language)
4. Áı, keremet bir ıt bar
Úı baǵady úrmeıdi.
Aıaǵy joq júrmeıdi.
Ruqsatsyz ol ıtten
Eshkim úıge kirmeıdi. (qulyp – zamok - lock)
5. Bir úıge kózsiz bop kiresiń,
Bul úıden kóregen bop shyǵasyń (mektep – shkola - school)
6. Qalqıyp uzyn qulaǵy
Eleńdep qorqyp turady
(Qoıan - zaıas - carrot)
7. Tilden ushyp, qulaqqa qonady. (sóz - slova - words)
8. Murty bar, ıeginde saqaly jok,
Tony bar, kıetin shapany jok,
Paıdasy úı ishinen tabylǵan soń,
Dalaǵa kirip shyǵar sapary joq.
(Mysyq - kot - cat)
9. Qozǵalmastan bir eli, kúni boıy júredi. (saǵat - chasy - Watch)
10. Tańmen kózin ashady, álemge nuryn shashady. (kún - solnse - Sun)
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
