Eýropanyń kóp bóliginde uzaqqa sozylǵan ystyq aýa raıy Dýnaı ózenindegi sý deńgeıiniń kúrt tómendeýine sebep bolyp, Rýmynıany jalǵyz atom elektr stansıasyn toqtatýǵa májbúr etti. Bul týraly infohub.kz habarlady.
Chernavode stansıasynyń eki reaktory Rýmynıa elektr energıasynyń shamamen 20 paıyzyn óndiredi. Ony aldaǵy 10 kúnde qaıta iske qosý josparlanbaı otyr. Apta basynda bılik ózenge tas tıelgen barjalardy batyrý arqyly salqyndatý úshin Dýnaı sýyn paıdalanatyn stansıaǵa sý aǵynyn arttyrýǵa tyrysqan edi.
Kórshiles Vengrıa ázirge Dýnaı sýyn da paıdalanatyn Pakshtegi jalǵyz atom stansıasyn toqtatýdan aýlaq boldy. Eýropadaǵy ekinshi uzyn ózendegi sý deńgeıi birneshe elde sońǵy 30 jyldaǵy eń tómengi deńgeıge tústi.
Chernavodedegi 706 megavatttyq eki reaktordyń ekinshisi beısenbi kúni túske taman Rýmynıanyń elektr júıesinen ajyratyldy. Stansıa dırektory Romeo Ýrjan AFP-ge aldaǵy 10 kúnde qaıta iske qosý josparlanbaǵanyn aıtty. Birinshi reaktor shilde aıynda toqtatylǵan bolatyn.
Osy ýaqytqa deıin Chernavode tek 2003 jyly bir ret qana toqtatylǵan edi. Ystyq, jeldi kúndizgi saǵattarda elektr energıasynyń jetispeýshiligi ádette kún jáne jel energıasymen óteledi, biraq keshke qaraı dástúrli kómir jáne gaz stansıalarynyń óndirisin ımportpen tolyqtyrýǵa týra keledi.
Rýmynıada sonymen qatar úlken gıdroenergetıkalyq qýat bar, degenmen ol da atom stansıasynyń toqtatylýyna sebep bolǵan sý deńgeıiniń tómendiginen aıtarlyqtaı azaıǵan. Vengrıada premer-mınıstr Peter Madár ótken aıda tórt ıadrolyq reaktory bar keńestik dáýirdegi Paksh stansıasy tuńǵysh ret tolyǵymen toqtatylýy múmkin ekenin eskertken edi.
Stansıa qyzmetkerleriniń aıtýynsha, Dýnaıdaǵy sý deńgeıi sonshalyqty tómen bolǵandyqtan, sý qabyldaýǵa arnalǵan sorǵysh saptamalar sýǵa jete almaǵan.