- 05 naý. 2024 01:22
- 299
Salt - dástúr
ALAKÓL.
Qazynaly qazanshuńqyr Alakólim,
Tańǵajaıyp ásemdikti senen kórdim.
Ǵalamdy sharlaǵanmen tabylmaıdy - aý,
Jer uıyq, qasıetti dara kólim.
Jazırada tabıǵatqa bergen kórik,
Alakól – jan armany, dalań qoryq.
Men ómirden ótermin, sen qalasyń,
Máńgilik urpaqtarǵa mura bolyp.
Qudanyń aldyna jyǵylý.
(Kelinimiz Aıgúldiń aýylyna barǵanda)
Assalaýmaǵaleıkým aǵaıyndar,
Tórińe sálem bergen aǵaıyn bar.
Aýylymnyń sýyn iship, dámin tatyp,
Sary súıek quda bolǵan talaıyń bar.
Qazaǵymnyń týyn jyqpaı alyp júrgen,
Er Qabanbaı esimin halqym bilgen.
Shúrshit penen qalmaqtan qorǵan bolǵan,
Orta júz jer sheginen kelip turmyn.
Ór Altaı, Tarbaǵataı taýyn bólgen,
Aq Ertis jaǵasynan ádeıi kelgem.
«Osy aýyldyń Aqqýyn tuzaqta» – dep,
Elshilikke joldaǵan aǵa - jeńgem.
Ata jolyn qýatyn uldaryń bar,
Tekti jerde ósirgen qyzdaryń bar.
Darıanyń betindegi aqqý qazdy,
Qaǵatyndaı tomaǵaly suńqarym bar.
Paıǵambardyń salǵan joly elge máshhúr,
Qudaǵa jyǵylý da ata dástúr.
It qosyp qýsańdaǵy qaıta kelem,
Boıymda úmit bolǵanymen, kóńil pás tur.
Kesh degende atanyń da qunyn keshken.
Keshirimdi suraımyn myna kópten.
Keshirimdi suraımyn ákesinen,
Jetkizem dep urpaǵyn, terin tókken.
Keshirimdi suraımyn babasynan,
Erkeletip ósirgen dalasynan,
Tún uıqysyn tórt bólip, botasyndaı,
Aq sútimen ósirgen anasynan.
Kelgen jaıym osymen aıqyndaldy,
Saparymnyń maqsatyn aıtyp saldym.
Qudalyqtyń kádesin kóteremin,
Saqtaı júrip elimniń ata saltyn.
Alys joldan sharshap keldim aǵaıyn,
Kesher bolsań tabaldyryqtan attaıyn.
Rıza bolam haq tórińde shalqaımaı,
Oryn berseń bosaǵańda – aq bolaıyn?!
Qudalaryń Tilekqalı, Nurǵıza
2008 jyldyń tamyz aıy.
Qazynaly qazanshuńqyr Alakólim,
Tańǵajaıyp ásemdikti senen kórdim.
Ǵalamdy sharlaǵanmen tabylmaıdy - aý,
Jer uıyq, qasıetti dara kólim.
Jazırada tabıǵatqa bergen kórik,
Alakól – jan armany, dalań qoryq.
Men ómirden ótermin, sen qalasyń,
Máńgilik urpaqtarǵa mura bolyp.
Qudanyń aldyna jyǵylý.
(Kelinimiz Aıgúldiń aýylyna barǵanda)
Assalaýmaǵaleıkým aǵaıyndar,
Tórińe sálem bergen aǵaıyn bar.
Aýylymnyń sýyn iship, dámin tatyp,
Sary súıek quda bolǵan talaıyń bar.
Qazaǵymnyń týyn jyqpaı alyp júrgen,
Er Qabanbaı esimin halqym bilgen.
Shúrshit penen qalmaqtan qorǵan bolǵan,
Orta júz jer sheginen kelip turmyn.
Ór Altaı, Tarbaǵataı taýyn bólgen,
Aq Ertis jaǵasynan ádeıi kelgem.
«Osy aýyldyń Aqqýyn tuzaqta» – dep,
Elshilikke joldaǵan aǵa - jeńgem.
Ata jolyn qýatyn uldaryń bar,
Tekti jerde ósirgen qyzdaryń bar.
Darıanyń betindegi aqqý qazdy,
Qaǵatyndaı tomaǵaly suńqarym bar.
Paıǵambardyń salǵan joly elge máshhúr,
Qudaǵa jyǵylý da ata dástúr.
It qosyp qýsańdaǵy qaıta kelem,
Boıymda úmit bolǵanymen, kóńil pás tur.
Kesh degende atanyń da qunyn keshken.
Keshirimdi suraımyn myna kópten.
Keshirimdi suraımyn ákesinen,
Jetkizem dep urpaǵyn, terin tókken.
Keshirimdi suraımyn babasynan,
Erkeletip ósirgen dalasynan,
Tún uıqysyn tórt bólip, botasyndaı,
Aq sútimen ósirgen anasynan.
Kelgen jaıym osymen aıqyndaldy,
Saparymnyń maqsatyn aıtyp saldym.
Qudalyqtyń kádesin kóteremin,
Saqtaı júrip elimniń ata saltyn.
Alys joldan sharshap keldim aǵaıyn,
Kesher bolsań tabaldyryqtan attaıyn.
Rıza bolam haq tórińde shalqaımaı,
Oryn berseń bosaǵańda – aq bolaıyn?!
Qudalaryń Tilekqalı, Nurǵıza
2008 jyldyń tamyz aıy.