Salt - dástúrim - qazynam
Aqtóbe oblysy, Muǵaljar aýdany,
Eńbek aýyly, Eńbek negizgi mektebiniń
mektepaldy daıarlyq klasynyń tárbıeshisi
Kýlova Salamat Sovetqyzy
Taqyryby: Salt - dástúrim - qazynam (synyptan tys is - shara)
Qurmetti ustazdar, oqýshylar! Sizder «Óner jáne tehnologıa» ádistemelik birlestiginiń aptalyǵy barysynda 9 - synyp aralyǵynda ótkizilgeli otyrǵan «Salt - dástúrim - qazynym» taqyrybyndaǵy saıysty tamashalaǵaly otyrsyzdar. Saıysqa úsh top qatysady, ıaǵnı: «İsker» (4 oqýshy), «Zerger» (4 oqýshy) jáne «Asyl mura» (4 oqýshy).
Saıys mynadaı jospar boıynsha ótkiziledi:
1. Tanystyrý
2. «Maqal - sózdiń máıegi»
3. Salt - dástúrlerdi bilemiz be?
4. Báıge
5. Shyǵarmashylyq jumys
Búgingi saıysymyzdyń maqsaty: Oqýshylardyń jan - jaqty oılaý qabileti men ushqyrlyǵyn, qazaqtyń salt - dástúrlerin, as - taǵamǵa baılanysty maqal – mátelder men yrymdar, tıymdar týraly bilimderin synaý.
Oqýshylardyń salt - dástúrlerin, ádet - ǵuryptaryn qurmetteýge baýlý. Oqýshylardy otanshyldyqqa, óz ultynyń salt - dástúrlerin jete bilýge tárbıeleý. Qazaqtyń salt - dástúrlerin urpaqtaryna mura etip qaldyrý joldaryn damytý.
Saıysymyzdy bastamas buryn ádildikti súıetin, ádil baǵa beretin abzal jandardan ádilqazylar alqasyn saılap alaıyq..
Týǵan soń adam bop,
Bilimsizden jaman joq.
El dástúrin bilmeseń
Jurt aıtady nadan dep.
Ata - babań ardaqty,
Jamandyqqa barmapty.
Ardaı tutyp úlkendi
Ata jolyn jalǵapty,- dep ári qaraı saıysymyzdy bastaıyq.
Ár toptan 1 oqýshy shyǵyp qaǵazdarda jazylǵan rettik nómirlerdi ala qoıaıyq.. Rettik nómirlerdi anyqtaıyq: 1, 2, 3.
İ. Óner qýyp saıyskerler óter deımin,
Bir basyna óner de jetse deımin.
Báske túsken saıyskerler kezektesip,
Tanystyryp ózderin ótse deımin.
Ár top ózderiniń rettik nómirine sáıkes ózderin tanystyryp qoısyn.
Endi ádilqazylar baǵasyn tyńdaıyq. Tanystyrý bólimi 5 upaıǵa deıin baǵalanady.
2. Sheshendikti qurmettegen barlyq elde,
Sóz tapqanǵa daýa joq árbir jerde
Sóz júregi maqal dep bosqa aıtpaǵan
«Qalyp pa eken saıyskerler esinde» dep?
Kelesi bólimimiz «Maqal - sózdiń máıegi». Myna qaǵazdardyń bireýin bireýin top músheleri tańdaıdy. Úsheýi bir mezgilde alady. Bul saıysta 3 maqal - máteldi jalǵastyrýy qajet. Árbir durys aıaqtalǵan maqalǵa 5 upaı beriledi. Tapsyrmany oryndaýǵa 3 mınýt beriledi.
Maqaldar:
1 - topqa
1. As ıesimen tátti,
(taǵamymen) jaqsy.
2. Asy bardyń yrysy bar,
Aty bardyń (tynysy) ber.
3. Astyń dámin keltiretin tuz áýlıe,
Eldiń sánin keltiretin (qyz) áýlıe.
2 - topqa
1. Az qaıǵyny as basady,
Kóp qaıǵyny (dos) basady.
2. Jaqsyǵa berseń asyńdy,
Jaqsy syılar basyńdy.
Jamanǵa berseń asyńdy
( ıtke tastar) basyńdy.
3. Arpa, bıdaı as eken,
( Altyn, kúmis) tas eken.
3 - topqa
1. As - (adamnyń arqaýy)
2. As tasysa qatyǵy tógiler,
Ashý tasysa ( aqyl tógiler)
3. Alty jyl ash júrseń de,
Ata - saltyńdy umytpa.
Saıystyń ekinshi bólimi boıynsha ádilqazylarǵa sóz beriledi.
Kelesi İİİ bólimimiz «Salt - dástúrlerdi bilemiz be?» dep atalady. Myna jerde 3 qaǵazda salt – dástúrlerge baılanysty suraqtar bar. Sol salt - dástúrdiń maǵynasyn tolyq ashyp aıtamyz. 5 mınýt ýaqyt berilgennen keıin jaýaptar tyńdalady.
- Jaqsy, osy dástúrlerge tolyq maǵlumat berip keteıik!
Osy İİİ bólim boıynsha ádil qazylardy tyńdap jibereıik.
İÚ - bólimimiz «Báıge» dep atalady. Bul saıysta terezedegi uıashyqtardan ár topqa 4 suraqtan keledi. Barlyǵy 12 suraq. Bul uıashyqtyń júrý erejesimen tanystyratyn bolsaq: tańdaý barysynda «oń jaqta, sol jaqta, ortada» degen sózderdi qoldanamyz. Sol boıynsha upaı qosylady.
10 sany – jeńil suraqtar
20 - 30 sany - ortasha suraqtar
40 - sany - qıyn suraqtar.
İÚ bólim boıynsha ádilqazy alqalarynyń baǵasyna nazar aýdaraıyq.
Saıysymyz aıaqtalýǵa jaqyn qaldy. Eń sońǵy máremiz, ıaǵnı, Ú bólim «shyǵarmashylyq jumys» dep atalady.
Iaǵnı, bárimiz de bilip otyrmyz, bul is - sharalar táýelsizdigimizdiń 20 - jyldyǵyna arnalyp jasalyp jatyr. Biz táýelsizdik alǵaly Astana qalasynda san myńdaǵan ǵımarattar, eskertkishter t. b kóptegen ózgerister oryn aldy. Sonyń biri – Báıterek. Endi osy báıterekti sheberligimizdi kórsetý úshin, onyń maketin qaǵazdan qıyp jasaımyz. Ol úshin oqýshylarǵa qaǵaz, qaıshy beriledi. Jumys 10 - 15 mınýt ýaqyt aralyǵynda oryndalyp bitýi tıis. Kim shapshań? Kimniń qıaly ushqyr? Kim sheber? (áýen qosýly turady)
15 mınýt ishinde jasap shyǵyp, qorǵaýy tıis.
- Jaqsy, endi oqýshylar, búgin mine biz táýelsizdiktiń 20 jyldyǵyna az da bolsa óz úlesimizdi qosyp jatyrmyz. Ári qaraı osy umyt bolǵan salt - dástúrlerimizdi jaryqqa shyǵaryp, áli de keńirek biz bilmeıtin dástúrlerdi jańǵyrtyp, jaryqqa shyǵarý sizderdiń qoldaryńyzda. Jańa aıtyp jatqanymyzdaı «Alty jyl ash júrseń de, ata saltyńdy umytpa!» Bolashaq jastar, ıaǵnı, elimizdiń ulttyq qundylyqtaryn saqtap, ony jetildiretin sizdersizder!
«Bilimim, ónerim saǵan táýelsiz Qazaqstan» dep, mine búgingi saıysymyz da óz máresine jetti. Bilimderin shyńdaı, ulttyq dástúrlerdi boıyna daryta otyryp tárbıeleý jolynda ótkizilgen saıystyń qorytyndysyn aıtý úshin sóz ádilqazy múshelerine beriledi.
Marapattaý, syılyqtar aptalyqtyń jabylý saltanatynda beriledi.
- Oqýshylar, osy saıystan qandaı áser aldyńyzdar, óz oılaryńyzdy aıtsańyzdar.
Ýaqyt bolsa biraz jerge taıap qaldy,
Osymen «Salt - dástúrim - qazynam» saıysy aıaqtaldy.
Bilimi men ónerin sarapqa salatyn tanymdyq baıqaýlarda jetistikterge jete berińizder!
Eńbek aýyly, Eńbek negizgi mektebiniń
mektepaldy daıarlyq klasynyń tárbıeshisi
Kýlova Salamat Sovetqyzy
Taqyryby: Salt - dástúrim - qazynam (synyptan tys is - shara)
Qurmetti ustazdar, oqýshylar! Sizder «Óner jáne tehnologıa» ádistemelik birlestiginiń aptalyǵy barysynda 9 - synyp aralyǵynda ótkizilgeli otyrǵan «Salt - dástúrim - qazynym» taqyrybyndaǵy saıysty tamashalaǵaly otyrsyzdar. Saıysqa úsh top qatysady, ıaǵnı: «İsker» (4 oqýshy), «Zerger» (4 oqýshy) jáne «Asyl mura» (4 oqýshy).
Saıys mynadaı jospar boıynsha ótkiziledi:
1. Tanystyrý
2. «Maqal - sózdiń máıegi»
3. Salt - dástúrlerdi bilemiz be?
4. Báıge
5. Shyǵarmashylyq jumys
Búgingi saıysymyzdyń maqsaty: Oqýshylardyń jan - jaqty oılaý qabileti men ushqyrlyǵyn, qazaqtyń salt - dástúrlerin, as - taǵamǵa baılanysty maqal – mátelder men yrymdar, tıymdar týraly bilimderin synaý.
Oqýshylardyń salt - dástúrlerin, ádet - ǵuryptaryn qurmetteýge baýlý. Oqýshylardy otanshyldyqqa, óz ultynyń salt - dástúrlerin jete bilýge tárbıeleý. Qazaqtyń salt - dástúrlerin urpaqtaryna mura etip qaldyrý joldaryn damytý.
Saıysymyzdy bastamas buryn ádildikti súıetin, ádil baǵa beretin abzal jandardan ádilqazylar alqasyn saılap alaıyq..
Týǵan soń adam bop,
Bilimsizden jaman joq.
El dástúrin bilmeseń
Jurt aıtady nadan dep.
Ata - babań ardaqty,
Jamandyqqa barmapty.
Ardaı tutyp úlkendi
Ata jolyn jalǵapty,- dep ári qaraı saıysymyzdy bastaıyq.
Ár toptan 1 oqýshy shyǵyp qaǵazdarda jazylǵan rettik nómirlerdi ala qoıaıyq.. Rettik nómirlerdi anyqtaıyq: 1, 2, 3.
İ. Óner qýyp saıyskerler óter deımin,
Bir basyna óner de jetse deımin.
Báske túsken saıyskerler kezektesip,
Tanystyryp ózderin ótse deımin.
Ár top ózderiniń rettik nómirine sáıkes ózderin tanystyryp qoısyn.
Endi ádilqazylar baǵasyn tyńdaıyq. Tanystyrý bólimi 5 upaıǵa deıin baǵalanady.
2. Sheshendikti qurmettegen barlyq elde,
Sóz tapqanǵa daýa joq árbir jerde
Sóz júregi maqal dep bosqa aıtpaǵan
«Qalyp pa eken saıyskerler esinde» dep?
Kelesi bólimimiz «Maqal - sózdiń máıegi». Myna qaǵazdardyń bireýin bireýin top músheleri tańdaıdy. Úsheýi bir mezgilde alady. Bul saıysta 3 maqal - máteldi jalǵastyrýy qajet. Árbir durys aıaqtalǵan maqalǵa 5 upaı beriledi. Tapsyrmany oryndaýǵa 3 mınýt beriledi.
Maqaldar:
1 - topqa
1. As ıesimen tátti,
(taǵamymen) jaqsy.
2. Asy bardyń yrysy bar,
Aty bardyń (tynysy) ber.
3. Astyń dámin keltiretin tuz áýlıe,
Eldiń sánin keltiretin (qyz) áýlıe.
2 - topqa
1. Az qaıǵyny as basady,
Kóp qaıǵyny (dos) basady.
2. Jaqsyǵa berseń asyńdy,
Jaqsy syılar basyńdy.
Jamanǵa berseń asyńdy
( ıtke tastar) basyńdy.
3. Arpa, bıdaı as eken,
( Altyn, kúmis) tas eken.
3 - topqa
1. As - (adamnyń arqaýy)
2. As tasysa qatyǵy tógiler,
Ashý tasysa ( aqyl tógiler)
3. Alty jyl ash júrseń de,
Ata - saltyńdy umytpa.
Saıystyń ekinshi bólimi boıynsha ádilqazylarǵa sóz beriledi.
Kelesi İİİ bólimimiz «Salt - dástúrlerdi bilemiz be?» dep atalady. Myna jerde 3 qaǵazda salt – dástúrlerge baılanysty suraqtar bar. Sol salt - dástúrdiń maǵynasyn tolyq ashyp aıtamyz. 5 mınýt ýaqyt berilgennen keıin jaýaptar tyńdalady.
- Jaqsy, osy dástúrlerge tolyq maǵlumat berip keteıik!
Osy İİİ bólim boıynsha ádil qazylardy tyńdap jibereıik.
İÚ - bólimimiz «Báıge» dep atalady. Bul saıysta terezedegi uıashyqtardan ár topqa 4 suraqtan keledi. Barlyǵy 12 suraq. Bul uıashyqtyń júrý erejesimen tanystyratyn bolsaq: tańdaý barysynda «oń jaqta, sol jaqta, ortada» degen sózderdi qoldanamyz. Sol boıynsha upaı qosylady.
10 sany – jeńil suraqtar
20 - 30 sany - ortasha suraqtar
40 - sany - qıyn suraqtar.
İÚ bólim boıynsha ádilqazy alqalarynyń baǵasyna nazar aýdaraıyq.
Saıysymyz aıaqtalýǵa jaqyn qaldy. Eń sońǵy máremiz, ıaǵnı, Ú bólim «shyǵarmashylyq jumys» dep atalady.
Iaǵnı, bárimiz de bilip otyrmyz, bul is - sharalar táýelsizdigimizdiń 20 - jyldyǵyna arnalyp jasalyp jatyr. Biz táýelsizdik alǵaly Astana qalasynda san myńdaǵan ǵımarattar, eskertkishter t. b kóptegen ózgerister oryn aldy. Sonyń biri – Báıterek. Endi osy báıterekti sheberligimizdi kórsetý úshin, onyń maketin qaǵazdan qıyp jasaımyz. Ol úshin oqýshylarǵa qaǵaz, qaıshy beriledi. Jumys 10 - 15 mınýt ýaqyt aralyǵynda oryndalyp bitýi tıis. Kim shapshań? Kimniń qıaly ushqyr? Kim sheber? (áýen qosýly turady)
15 mınýt ishinde jasap shyǵyp, qorǵaýy tıis.
- Jaqsy, endi oqýshylar, búgin mine biz táýelsizdiktiń 20 jyldyǵyna az da bolsa óz úlesimizdi qosyp jatyrmyz. Ári qaraı osy umyt bolǵan salt - dástúrlerimizdi jaryqqa shyǵaryp, áli de keńirek biz bilmeıtin dástúrlerdi jańǵyrtyp, jaryqqa shyǵarý sizderdiń qoldaryńyzda. Jańa aıtyp jatqanymyzdaı «Alty jyl ash júrseń de, ata saltyńdy umytpa!» Bolashaq jastar, ıaǵnı, elimizdiń ulttyq qundylyqtaryn saqtap, ony jetildiretin sizdersizder!
«Bilimim, ónerim saǵan táýelsiz Qazaqstan» dep, mine búgingi saıysymyz da óz máresine jetti. Bilimderin shyńdaı, ulttyq dástúrlerdi boıyna daryta otyryp tárbıeleý jolynda ótkizilgen saıystyń qorytyndysyn aıtý úshin sóz ádilqazy múshelerine beriledi.
Marapattaý, syılyqtar aptalyqtyń jabylý saltanatynda beriledi.
- Oqýshylar, osy saıystan qandaı áser aldyńyzdar, óz oılaryńyzdy aıtsańyzdar.
Ýaqyt bolsa biraz jerge taıap qaldy,
Osymen «Salt - dástúrim - qazynam» saıysy aıaqtaldy.
Bilimi men ónerin sarapqa salatyn tanymdyq baıqaýlarda jetistikterge jete berińizder!
You Might Also Like
