Saryarqa
Klasy: 8 «á»
Páni: Geografıa
Taqyryby: Saryarqa
Pán muǵalimi: Berdiǵalı Sh.I.
Sabaqtyń maqsaty:
Tanymdyq-bilimdilik mindet: Saryarqanyń geografıalyq orny, jer bederi men klımaty, paıdaly qazbalary men ózen tory, tabıǵat zonalary men ekologıasy týraly naqty bilim bere otyryp, geografıalyq baılanysty asha bilýge daǵdylandyrý.
Kommýnıkatıvti-damytýshy mindet: Oqýshylardyń taqyrypqa baılanysty kózqarastary men dúnıetanymyn keńeıtý, ózara qarym-qatynastaryn qalyptastyra otyryp yntymaqty túrde ortamen , toppen jumys júrgizýdi úıretý.
Áleýmettik –baǵdar berý mindeti: Azamattyq qasıetterdi tárbıeleı otyryp, oqytý arqyly qoǵamǵa paıdaly, bilimdi, sulýlyqty sezinetin, patrıot, shyǵarmashyl jeke tulǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: baıandaý, áńgimelesý, shyǵarmashylyq sabaq.
Sabaqtyń tegi: jańa sabaq
Sabaqtyń tásili: toppen , jeke oqýshymen
Sabaqtyń ádisi:. Interaktıvti oqytý ádisteri
Sabaqtyń kórnekiligi: Qazaqstannyń fızıkalyq kartasy, Atlas – 8 klass. Slaıdtar, oqýlyq, taqta, bor t.b
Pánaralyq baılanys: tarıh, ádebıet, mýzyka, bıologıa
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý.
İİ Úı tapsyrmasyna sholý: «Tanym tarazysy»
1. Qazaqstan jazyqtaryn ata ? (Sotústik Qazaq, Turan, Shyǵys Evropa)
2. Qazaqstan aýmaǵy qansha fızıkalyq-geografıalyq aımaqqa bólingen? (9)
3. Ertis –Qulyndy dalasy qaı jazyqtyń quramyna kiredi? (soltústik qazaq)
4. Sokolv-Sarybaı ken ornynan ne óndiriledi? (temir)
5. Soltústik qazaq jazyǵynda ornalasqan qoryq? (Naýryzym)
6. Sarysý ózeni men Balqash kóliniń aralyǵyndaǵy ústirtti shól? (Betpaqdala)
7. Oral taýynyń Qazaqstan jerindegi jalǵasy? (Muǵaljar)
8. Muǵaljar taýynyń bıik núktesi? (Úlken Boqtybaı)
9. Qazaqstan jerindegi alasa taýly ólkeler? (Muǵaljar, Saryarqa, Mańǵystaý )
10. Batys Muǵaljardyń ereksheligi nede? (Soltústikten ońtústikke qaraı bıikteıdi)
11. Muǵaljardan bastaý alatyn ózender? (Jem, Yrǵyz, Tobyl)
12. Muǵaljardyń paıdaly qazbalaryn ata?(Hrom, nıkel, qum t.b)
13. Muǵaljar taýy qaı kezeńde paıda bolǵan?(gersın qatparlyǵynda)
14. Qazaqstanǵa Oral taýynyń qaı bóligi enedi?(ońtústik)
15. Muǵaljar taýy qaı baǵytta ornalasqan, uzyndyǵy?(soltústikten ońtústikke qaraı uzyndyǵy – 450km)
16. Muǵaljar taýy neshe jotaǵa bólinedi? (2 batys shyǵys)
17. Muǵaljardyń batys bóliginiń ósimdikteri? (boz, betege, seleý)
18. Janýarlar dúnıesi qaı zonaǵa tán ań – qustardan turady? (dala, shóleıt, shól)
19. Muǵaljardaǵy jyldyq jaýyn – shashyn mólsheri? (300mm)
20. Muǵaljar qaı taýdyń jalǵasy? (Oral)
21 Muǵaljar taýynan soǵatyn turaqty jel? (Sýyq Muǵaljar jeli )
İİİ. Jańa sabaq. «SARYARQA» (Taqtada jazyp kórsetý)
Muǵalimniń kirispe sózi: - Saryarqa –qazaqstannyń iri fızıkalyq-geografıalyq, tabıǵı-tarıhı aımaǵynyń biri. Saryarqa sózi – halyqtyq ataý, onyń toponımıkasy «sarǵaıyp jatqan keń de úlken jon, jalpaq ústirt, adyrly qyrqa» degen maǵyna beredi. Saryarqa qazaqtyń baılyǵynyń kózi, óner men mádenıettiń, tarıhtyń kenishi. Bul ólkeniń asyl týmalary Buqar jyraý, Qaz daýysty Qazybek, jazýshy S.Seıfýllın men aqyn Q.Amanjolov kompozıtorlar Táttimbet pen Mádı , Uly Otan soǵysynyń batyry N.Ábdirov, tuńǵysh ǵaryshker T, Áýbákirov. Zamanymyzdyń uly oıshyly Abaı Shyńǵys taýynyń baýyrynda dúnıege kelgen . Árıne Bul týraly aıta bersek óte kóp sondyqtan ózimizdiń geografıalyq turǵydan berer baǵamyzǵa kelsek saryarqa soltústiginde – Soltústik qazaq jazyǵymen
Ońtústiginde – Turan oıpatymen
Batysynda – Torǵaı ústirtimen
Shyǵysynda – Saýyr-Tarbaǵataı taý júıesimen shektesetin ortalyq bólikte ornalasqan keń ólke. Batystan shyǵysqa deıingi uzyndyǵy - 1200 km , eni – 400-900 km shamasynda. Saryarqaǵa Qaraǵandy, Aqmola oblystarynyń jeri tolyq, soltústik Qazaqstan, Pavlodar, Shyǵys Qazaqstan, Qostanaı oblystarynyń biraz bóligi kiredi.
Negizgi bólim: Toppen jumys:
(Klasty 4 topqa bólip, ár toptyń naqty tapsyrmalaryn berý. Tapsyrma naqty túrde beriledi. Ýaqyty – 15 mınýt.)
(Toptar jumys jasap jatqanda «Saryarqa» kúıin oınatý kerek)
Árbir top óziniń baıandamashysyn, hatshysyn taǵaıyndaıdy.
Top tapsyrmalary:
№ 1 top. Jer bederi jáne geologıalyq qurylysy
1. Saryarqa ólkesi neden turady, neler kezdesedi, qalaı jikteledi, qandaı aımaq?
2. Saryarqadaǵy taý jotalary, bıik núkteleri
3. Jer bederindegi iri oıys. Kókshetaý, Ulytaý taýlaryna sıpattama ber
4. Nelikten Qazaqtyń usaq shoqysy dep atalǵan?
№2 top. Paıdaly qazbalary men klımaty
1. Paıdaly qazbalardy ken oryndarymen qosa keste túrinde kórset
2. Klımatyna taldaý jasa
3. İri ken oryndaryn kartadan kórset.
4. Álemdik suranysqa ıe qandaı paıdaly qazbalarǵa baı dep oılaısyńdar?
№3 top. Ózenderi men kólderi
1. Saryarqanyń basty ózen júıeleri men kólderi
2. Ózenderdiń qorektenýi
3. Ózenderi men kólderin kartadan kórset
4. Sý problemasynyń týyndaýyn nemen túsindiresińder, ony sheshý joldary qandaı?
№4 top Ósimdikteri men janýarlary
1. Tabıǵat zonalaryn anyqta, ár zonanyń topyraǵy men ósimdik jamylǵysyn talda.
2. Janýarlar dúnıesi men qustary
3. Qoryqtary men ulttyq saıabaqtary
4. Nelikten «Qazaqstan Shveısarıasy» atanǵan?
Árbir top óz tapsyrmalaryn qorǵaıdy.(prezentasıalaý)
Qarsy toptar bir suraq pen bir pikir qosýǵa bolady.
Sabaqty bekitý: Neni oqydyq ?
Negizgi másele ne?
Neni bildik?
Sabaqty qorytyndylaý: Refleksıa: (aýyzsha nemese jazbasha túrde)
- Saryarqany álemdik týrızm ortalyǵyna aınaldyrýǵa meniń kózqarasym...
- Sabaqty baǵalaý.
Úıge tapsyrma: Saryarqanyń orografıalyq syzbasyn túsirý
Páni: Geografıa
Taqyryby: Saryarqa
Pán muǵalimi: Berdiǵalı Sh.I.
Sabaqtyń maqsaty:
Tanymdyq-bilimdilik mindet: Saryarqanyń geografıalyq orny, jer bederi men klımaty, paıdaly qazbalary men ózen tory, tabıǵat zonalary men ekologıasy týraly naqty bilim bere otyryp, geografıalyq baılanysty asha bilýge daǵdylandyrý.
Kommýnıkatıvti-damytýshy mindet: Oqýshylardyń taqyrypqa baılanysty kózqarastary men dúnıetanymyn keńeıtý, ózara qarym-qatynastaryn qalyptastyra otyryp yntymaqty túrde ortamen , toppen jumys júrgizýdi úıretý.
Áleýmettik –baǵdar berý mindeti: Azamattyq qasıetterdi tárbıeleı otyryp, oqytý arqyly qoǵamǵa paıdaly, bilimdi, sulýlyqty sezinetin, patrıot, shyǵarmashyl jeke tulǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: baıandaý, áńgimelesý, shyǵarmashylyq sabaq.
Sabaqtyń tegi: jańa sabaq
Sabaqtyń tásili: toppen , jeke oqýshymen
Sabaqtyń ádisi:. Interaktıvti oqytý ádisteri
Sabaqtyń kórnekiligi: Qazaqstannyń fızıkalyq kartasy, Atlas – 8 klass. Slaıdtar, oqýlyq, taqta, bor t.b
Pánaralyq baılanys: tarıh, ádebıet, mýzyka, bıologıa
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý.
İİ Úı tapsyrmasyna sholý: «Tanym tarazysy»
1. Qazaqstan jazyqtaryn ata ? (Sotústik Qazaq, Turan, Shyǵys Evropa)
2. Qazaqstan aýmaǵy qansha fızıkalyq-geografıalyq aımaqqa bólingen? (9)
3. Ertis –Qulyndy dalasy qaı jazyqtyń quramyna kiredi? (soltústik qazaq)
4. Sokolv-Sarybaı ken ornynan ne óndiriledi? (temir)
5. Soltústik qazaq jazyǵynda ornalasqan qoryq? (Naýryzym)
6. Sarysý ózeni men Balqash kóliniń aralyǵyndaǵy ústirtti shól? (Betpaqdala)
7. Oral taýynyń Qazaqstan jerindegi jalǵasy? (Muǵaljar)
8. Muǵaljar taýynyń bıik núktesi? (Úlken Boqtybaı)
9. Qazaqstan jerindegi alasa taýly ólkeler? (Muǵaljar, Saryarqa, Mańǵystaý )
10. Batys Muǵaljardyń ereksheligi nede? (Soltústikten ońtústikke qaraı bıikteıdi)
11. Muǵaljardan bastaý alatyn ózender? (Jem, Yrǵyz, Tobyl)
12. Muǵaljardyń paıdaly qazbalaryn ata?(Hrom, nıkel, qum t.b)
13. Muǵaljar taýy qaı kezeńde paıda bolǵan?(gersın qatparlyǵynda)
14. Qazaqstanǵa Oral taýynyń qaı bóligi enedi?(ońtústik)
15. Muǵaljar taýy qaı baǵytta ornalasqan, uzyndyǵy?(soltústikten ońtústikke qaraı uzyndyǵy – 450km)
16. Muǵaljar taýy neshe jotaǵa bólinedi? (2 batys shyǵys)
17. Muǵaljardyń batys bóliginiń ósimdikteri? (boz, betege, seleý)
18. Janýarlar dúnıesi qaı zonaǵa tán ań – qustardan turady? (dala, shóleıt, shól)
19. Muǵaljardaǵy jyldyq jaýyn – shashyn mólsheri? (300mm)
20. Muǵaljar qaı taýdyń jalǵasy? (Oral)
21 Muǵaljar taýynan soǵatyn turaqty jel? (Sýyq Muǵaljar jeli )
İİİ. Jańa sabaq. «SARYARQA» (Taqtada jazyp kórsetý)
Muǵalimniń kirispe sózi: - Saryarqa –qazaqstannyń iri fızıkalyq-geografıalyq, tabıǵı-tarıhı aımaǵynyń biri. Saryarqa sózi – halyqtyq ataý, onyń toponımıkasy «sarǵaıyp jatqan keń de úlken jon, jalpaq ústirt, adyrly qyrqa» degen maǵyna beredi. Saryarqa qazaqtyń baılyǵynyń kózi, óner men mádenıettiń, tarıhtyń kenishi. Bul ólkeniń asyl týmalary Buqar jyraý, Qaz daýysty Qazybek, jazýshy S.Seıfýllın men aqyn Q.Amanjolov kompozıtorlar Táttimbet pen Mádı , Uly Otan soǵysynyń batyry N.Ábdirov, tuńǵysh ǵaryshker T, Áýbákirov. Zamanymyzdyń uly oıshyly Abaı Shyńǵys taýynyń baýyrynda dúnıege kelgen . Árıne Bul týraly aıta bersek óte kóp sondyqtan ózimizdiń geografıalyq turǵydan berer baǵamyzǵa kelsek saryarqa soltústiginde – Soltústik qazaq jazyǵymen
Ońtústiginde – Turan oıpatymen
Batysynda – Torǵaı ústirtimen
Shyǵysynda – Saýyr-Tarbaǵataı taý júıesimen shektesetin ortalyq bólikte ornalasqan keń ólke. Batystan shyǵysqa deıingi uzyndyǵy - 1200 km , eni – 400-900 km shamasynda. Saryarqaǵa Qaraǵandy, Aqmola oblystarynyń jeri tolyq, soltústik Qazaqstan, Pavlodar, Shyǵys Qazaqstan, Qostanaı oblystarynyń biraz bóligi kiredi.
Negizgi bólim: Toppen jumys:
(Klasty 4 topqa bólip, ár toptyń naqty tapsyrmalaryn berý. Tapsyrma naqty túrde beriledi. Ýaqyty – 15 mınýt.)
(Toptar jumys jasap jatqanda «Saryarqa» kúıin oınatý kerek)
Árbir top óziniń baıandamashysyn, hatshysyn taǵaıyndaıdy.
Top tapsyrmalary:
№ 1 top. Jer bederi jáne geologıalyq qurylysy
1. Saryarqa ólkesi neden turady, neler kezdesedi, qalaı jikteledi, qandaı aımaq?
2. Saryarqadaǵy taý jotalary, bıik núkteleri
3. Jer bederindegi iri oıys. Kókshetaý, Ulytaý taýlaryna sıpattama ber
4. Nelikten Qazaqtyń usaq shoqysy dep atalǵan?
№2 top. Paıdaly qazbalary men klımaty
1. Paıdaly qazbalardy ken oryndarymen qosa keste túrinde kórset
2. Klımatyna taldaý jasa
3. İri ken oryndaryn kartadan kórset.
4. Álemdik suranysqa ıe qandaı paıdaly qazbalarǵa baı dep oılaısyńdar?
№3 top. Ózenderi men kólderi
1. Saryarqanyń basty ózen júıeleri men kólderi
2. Ózenderdiń qorektenýi
3. Ózenderi men kólderin kartadan kórset
4. Sý problemasynyń týyndaýyn nemen túsindiresińder, ony sheshý joldary qandaı?
№4 top Ósimdikteri men janýarlary
1. Tabıǵat zonalaryn anyqta, ár zonanyń topyraǵy men ósimdik jamylǵysyn talda.
2. Janýarlar dúnıesi men qustary
3. Qoryqtary men ulttyq saıabaqtary
4. Nelikten «Qazaqstan Shveısarıasy» atanǵan?
Árbir top óz tapsyrmalaryn qorǵaıdy.(prezentasıalaý)
Qarsy toptar bir suraq pen bir pikir qosýǵa bolady.
Sabaqty bekitý: Neni oqydyq ?
Negizgi másele ne?
Neni bildik?
Sabaqty qorytyndylaý: Refleksıa: (aýyzsha nemese jazbasha túrde)
- Saryarqany álemdik týrızm ortalyǵyna aınaldyrýǵa meniń kózqarasym...
- Sabaqty baǵalaý.
Úıge tapsyrma: Saryarqanyń orografıalyq syzbasyn túsirý
You Might Also Like
