InfoHub Logo

Sabaq jospary 6 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: Sáýlet óneri (slaıdymen)
Sabaqtyń maqsaty: a. Sáýlet óneri týraly túsinik berý
á. Shyǵarmashylyq qabiletterin, ónerge qyzyǵýshylyqtaryn damytý. Ǵımarat jobasyn syza bilýge úıretý
b. estetıkalyq tárbıe berý
Sabaqqa qajetti qural jabdyqtar: kitap, túrli - tústi qalamdar,
Sabaq túri: Jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý,
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta

Sabaq barysy
1. Uıymdastyrý kezeńi:
2. Úı tapsyrmasyn qaıtalaý:
Músin óneri
Ertegi keıipkerlerin músinderi
3. Jańa sabaq:
1. Sáýlet óneri adamdardyń ómirimen men qyzmetine qajetti, materıaldyq turǵydan uıymdasqan orta quraıtyn úıler men qurlystar, sondaı - aq keshender, qoǵamnyń estetıkalyq kózqarasyna sáıkes qurylystar, sáýlet óneri mádenıet salasyn quraıdy. Qaı elge, qalaǵa barsaq ta, biz ǵajaıyp ádemi sulýlyǵymen kóz tartatyn ǵımarattar, saraılar, meshitter, turǵyn úıler, ónerkásiptik keshender kórip júrmiz. Biraq osy óner túri qalaı atalatynyn bile bermeımiz. Bundaı sulýlyq syryn boıyna sińirgen óner týyndysyn -«sáýlet óneri» nemese «arhıtektýra» deıdi, grek tilinen aýdarǵanda «aǵa qurylysshy» degen maǵyna beredi. Arhıtektýra degen tek ǵımarattar men qurylys salý emes, sonymen birge adam balasynyń ómir súrý tirshiligine qajet keńistik pen ortany tıimdi, paıdaly etip uıymdastyrý. Sáýlet óneri asqan sheberlikti qajet etedi. Rım arhıtektory Vıtrývııdiń aıtýynsha «Sáýletti shyǵarmalarda buljytpaı oryndalatyn 3 qasıet bolýy kerek» degen.
Olar: a) beriktik - ınjenerlik esep;
á) qolaılylyq - turmys jaǵyn bilýge baılanysty;
b) ádemilik - talant - talǵamǵa baılanysty.

Sáýlet óneri tehnıka, ǵylym jáne ónermen tyǵyz baılanysty. Qazirgi zamanda adamdar sáýletti de saltanatty ómir súrgileri keledi. Sondyqtan sáýlet óneri de adamdardyń talǵamyna qaraı damyp otyrady. Sizder bilesizder, búgingi kúni sáýlet óneri tehnıkalyq jabdyqtarmen tyǵyz baılanysty. Ádemilik sharttaryn ushtastyrý úshin sáýletshige ǵylymı sana, sýretkerlik oı kerek. Adam balasy kóne zamannan bastap qurylyspen aınalysqan. Olar úıdi qamystan, balshyqtan, aǵashtan, tal shybyqtardan salǵan. Tipti sý aıdynynda da úı turǵyzyp úırengen. Ǵasyrdan - ǵasyrǵa mura bolyp kelgen sáýlet óneri týyndylary arhıtektýralyq eskertkishter qataryna jatady.

2. Endi ejelden túrki halyqtaryna tán bolyp kelgen sáýlettik qurylystarǵa baılanysty birneshe ataýlarǵa toqtalyp óteıik.
Mavzoleı - monýmenttik beıitterdiń aty.
Medrese - musylmandardyń eń joǵary rýhanı mektebi.
Meshit - musylmandardyń dinı ǵımaraty
Mozaıka - túrli tústi tastardan, boıalǵan áınekten syrtqy qabyrǵaǵa salynǵan sýret
Kúmbez - óziniń sıpaty jaǵynan ár túrge bólinedi. Olar sheńberlik kúmbez, syna beıneli kúmbez, baspaldaqty kúmbez, juldyzdy kúmbez jáne t. b.
Sáýlet óneri ejelden kele jatqan beıneleý óneriniń bir salasy bolyp tabylady.
3. Qyzylorda qalasynyń fotosýretterimen tanystyrý
4. Praktıkalyq bólim
Ǵımarattyń jobalyq sýretin salýǵa tapsyrma berý
5. Qorytyndy
1. Qazaqstan sýretshisi? Qasteev
2. Ulttyq aıaq kıim? Mási
3. Aǵashtan jasalatyn ulttyq ydys? ojaý
4. Zattyń eń jaryq jeri qalaı atalady? Jylt
5. Tabıǵatty beıneleıtin keskindeme janry? Peızaj
6. Qarý – jaraq jasaıtyn adam? Usta
7. Sándik dástúrli kásibı óner? Qolóner
8. Keńistikte somdalǵan kórkem shyǵarma? Músin
9. Aǵashtan saz aspaptaryn taǵy basqa buıymdar jasaıtyn adam? Sheber
10. Sýǵa jaqsy erıtin boıaý? Akvarel
11. Kıim toqyp tigetin adam? İsmer

6. Úıge tapsyrma: Kúmbezdi qurylystardan kórinis beıneleý