Syn esim 1-6 jattyǵýlar
Taqyryby: Syn esim 1-6 jattyǵýlar
Maqsaty: 1. «Syn esim» taqyrybyn tirek - syzba boıynsha meńgertý, óz betimen jumys jasatý arqyly bilimderin tolyqtyrý.
2. Damyta oqytýdyń tıimdi ádisterin paıdalana otyryp, oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletin, ǵylymı oılaý júıesin damytý.
3. İzdenimpazdyqqa, uqyptylyqqa, jaýapkershilikti túsine bilýge tárbıeleý.
Túri: Jańa bilim berý
Ádisi: suraq - jaýap, túsindirý.
Kórnekiligi: keste, sýretter, sózjumbaq, slaıdtar
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylardyń nazarlaryn sabaqqa aýdarý
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
«Sen maǵan, men saǵan» degen oıynmen ótken sóz taptaryn bekitý.
Oıynnyń sharty: 1 - parta 2 - partaǵa, 2 - parta 3 - parta oqýshylaryna ótilgen sóz taptaryna baılanysty suraq qoıyp, jaýap beredi.
İİİ. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Sózjumbaq sheshý.
Jumbaqtar sheship, onyń sheshýin torkózderge ornalastyrý kerek.
1. Aýzy beıne shalǵy oraq,
Shóp emes, biraq mal orady. (Qasqyr)
2. Qanaty bar ushpaıdy, sý astynda qystaıdy. (Balyq)
3. Jerde týyp, kókte óledi. (Tútin)
4. Qanaty joq ushady,
Aıaǵy joq qashady. (Jel)
5. Jylt - jylt etken,
Jyradan ótken. (Sý)
6. Degendeı eshkim tımesin,
Alypty qadap ınesin. (Kirpi)
7. Ózi jap - jas murty bar,
Et pen sútke umtylar. (Mysyq)
Qaramen jazylǵan torkózderden qandaı sóz shyqty? (Syn esim)
IV Jańa sabaq
Tirek - syzbamen jumys
Búgin balalar, «syn esim» jaıly bilimderimizdi tapsyrmalar oryndaý arqyly tolyqtyramyz. Oqýshylardan ereje suraý.
Shytyrman syzyq arqyly syn esimdi ózine qatysty zat esimmen tirkestirip aıtý mysaly: aq qoıan, bıik úı.
Oqýlyqpen jumys
1 - jattyǵý
* Óleńdi mánerlep oqy.
* Óleńnen syn esimderdi tap. Olardyń qaısysy negizgi, qaısysy týyndy syn
esim ekenin aıt.
*Týyndy syn esim degenimiz ne?
İ qatar: berilgen zat esimderge jurnaq jalǵap, syn esim qurastyrý.
Taý -, qala -, sán -, gúl -, aına -
İİ qatar: berilgen etistikterge jurnaq jalǵap, syn esim qurastyrý.
Bil -, aıt -, sóıle -, tap -, kór -
İİİ qatar: berilgen jurnaqtarǵa túbir sóz jalǵap, syn esim qurastyrý.
- daı,- taý,- ǵylt,- shyl,- shil
2 - jattyǵý
Jumbaqty oqyp, jatqa jaz. Sheshýin tap.
Syrty jasyl, qap - qatty,
İshi qyzyl, táp - tátti. (Qarbyz)
• Syn esimderdi taýyp, olar zattyń qandaı belgisin bildirip turǵanyn aıt.
• Jumbaqtyń sheshýin tabýyna qaı sózder kómektesti?
• Jumbaqtalǵan zat týraly taǵy qandaı jumbaq bilesiń?
Óz betinshe jumys. Úntaspadan beriledi.
Tapsyrma: jumbaqty muqıat tyńdap, sheshýin taýyp, ishinen syn esimder tabyńdar.
Qabat - qabat tony bar,
Kishkene ǵana boıy bar. (Qoı)
Qar ústinde qara tas,
Janǵanda betti qaratpas. (Kómir)
3 - jattyǵý
* Mátindi aldymen tolyq, sodan syn esimdersiz oqy. Sonda mátin mazmunynda qandaı ózgeris bolǵanyn aıt.
* Mátindi kóshirip jaz. Syn esimderdiń astyn syz, qaısysy negizgi, qaısysy týyndy ekenin aıt.
Taý joly. Tar soqpaqpen adamdar aqyryn júrip keledi. Arqalarynda aýyr sómke, qoldarynda uzyn sapty balǵalary bar. Bular - geologtar. Olar taý - tasty kezip, paıdaly qazbalar izdeıdi.
«Kún shýaǵyn shashady» oıynyn oınaımyz. Oıynnyń sharty: Kúnniń shýaǵynan shashylǵan áripterden syn esim qurap jazý.
/Tar, qyzyl, aq, sary, sury, uzyn, ystyq, ala, alqyzyl, tunyq/
Sergitý sáti:
Ár oqýshy óz atyna bir syn esim qosyp aıtý. Mysaly: meıirimdi Móldir.
4 - jattyǵý
* berilgen syn esimderge saı keletin zatty tap. Nelikten sol zatty aıtqanyńdy dálelde.
5 - jattyǵý
Túsip qalǵan sózderdi tómennen taýyp, óz ornyna qoı
__________ bala - súıinish, _____________ bala janynda
Tóbeń bir kókke jetedi. Urys pen _________, aıqaı - shý.
Tártipsiz _________ - kúıinish, _________ bala mańynan
Tómendep basyń ketedi __________ qylyq baıqaısyń
Oı tolǵanys
Berilgen syzbaǵa baılanysty sóılem qurańdar
Mysaly: Apamnan qyzyq kitap aldym.
Sabaqty qorytyndylaý
Oıyn: «Sıqyrly sandyqsha»
Oıynnyń sharty: Sandyqshanyń ishinde sózder jazylǵan kartochkalar bar. Suraqty daýystap oqyp, jaýap beresińder. Olardy quramyna, maǵynasyna qaraı toptańdar.
- Endi osy oryndalǵan tapsyrmalarǵa qarap, syn esimniń erejesin tolyǵyraq kim aıtyp bere alady?
Oqýshylardyń jaýaby.
Oqýshylardy baǵalaý.
Úıge tapsyrma:
Maqsaty: 1. «Syn esim» taqyrybyn tirek - syzba boıynsha meńgertý, óz betimen jumys jasatý arqyly bilimderin tolyqtyrý.
2. Damyta oqytýdyń tıimdi ádisterin paıdalana otyryp, oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletin, ǵylymı oılaý júıesin damytý.
3. İzdenimpazdyqqa, uqyptylyqqa, jaýapkershilikti túsine bilýge tárbıeleý.
Túri: Jańa bilim berý
Ádisi: suraq - jaýap, túsindirý.
Kórnekiligi: keste, sýretter, sózjumbaq, slaıdtar
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylardyń nazarlaryn sabaqqa aýdarý
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
«Sen maǵan, men saǵan» degen oıynmen ótken sóz taptaryn bekitý.
Oıynnyń sharty: 1 - parta 2 - partaǵa, 2 - parta 3 - parta oqýshylaryna ótilgen sóz taptaryna baılanysty suraq qoıyp, jaýap beredi.
İİİ. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Sózjumbaq sheshý.
Jumbaqtar sheship, onyń sheshýin torkózderge ornalastyrý kerek.
1. Aýzy beıne shalǵy oraq,
Shóp emes, biraq mal orady. (Qasqyr)
2. Qanaty bar ushpaıdy, sý astynda qystaıdy. (Balyq)
3. Jerde týyp, kókte óledi. (Tútin)
4. Qanaty joq ushady,
Aıaǵy joq qashady. (Jel)
5. Jylt - jylt etken,
Jyradan ótken. (Sý)
6. Degendeı eshkim tımesin,
Alypty qadap ınesin. (Kirpi)
7. Ózi jap - jas murty bar,
Et pen sútke umtylar. (Mysyq)
Qaramen jazylǵan torkózderden qandaı sóz shyqty? (Syn esim)
IV Jańa sabaq
Tirek - syzbamen jumys
Búgin balalar, «syn esim» jaıly bilimderimizdi tapsyrmalar oryndaý arqyly tolyqtyramyz. Oqýshylardan ereje suraý.
Shytyrman syzyq arqyly syn esimdi ózine qatysty zat esimmen tirkestirip aıtý mysaly: aq qoıan, bıik úı.
Oqýlyqpen jumys
1 - jattyǵý
* Óleńdi mánerlep oqy.
* Óleńnen syn esimderdi tap. Olardyń qaısysy negizgi, qaısysy týyndy syn
esim ekenin aıt.
*Týyndy syn esim degenimiz ne?
İ qatar: berilgen zat esimderge jurnaq jalǵap, syn esim qurastyrý.
Taý -, qala -, sán -, gúl -, aına -
İİ qatar: berilgen etistikterge jurnaq jalǵap, syn esim qurastyrý.
Bil -, aıt -, sóıle -, tap -, kór -
İİİ qatar: berilgen jurnaqtarǵa túbir sóz jalǵap, syn esim qurastyrý.
- daı,- taý,- ǵylt,- shyl,- shil
2 - jattyǵý
Jumbaqty oqyp, jatqa jaz. Sheshýin tap.
Syrty jasyl, qap - qatty,
İshi qyzyl, táp - tátti. (Qarbyz)
• Syn esimderdi taýyp, olar zattyń qandaı belgisin bildirip turǵanyn aıt.
• Jumbaqtyń sheshýin tabýyna qaı sózder kómektesti?
• Jumbaqtalǵan zat týraly taǵy qandaı jumbaq bilesiń?
Óz betinshe jumys. Úntaspadan beriledi.
Tapsyrma: jumbaqty muqıat tyńdap, sheshýin taýyp, ishinen syn esimder tabyńdar.
Qabat - qabat tony bar,
Kishkene ǵana boıy bar. (Qoı)
Qar ústinde qara tas,
Janǵanda betti qaratpas. (Kómir)
3 - jattyǵý
* Mátindi aldymen tolyq, sodan syn esimdersiz oqy. Sonda mátin mazmunynda qandaı ózgeris bolǵanyn aıt.
* Mátindi kóshirip jaz. Syn esimderdiń astyn syz, qaısysy negizgi, qaısysy týyndy ekenin aıt.
Taý joly. Tar soqpaqpen adamdar aqyryn júrip keledi. Arqalarynda aýyr sómke, qoldarynda uzyn sapty balǵalary bar. Bular - geologtar. Olar taý - tasty kezip, paıdaly qazbalar izdeıdi.
«Kún shýaǵyn shashady» oıynyn oınaımyz. Oıynnyń sharty: Kúnniń shýaǵynan shashylǵan áripterden syn esim qurap jazý.
/Tar, qyzyl, aq, sary, sury, uzyn, ystyq, ala, alqyzyl, tunyq/
Sergitý sáti:
Ár oqýshy óz atyna bir syn esim qosyp aıtý. Mysaly: meıirimdi Móldir.
4 - jattyǵý
* berilgen syn esimderge saı keletin zatty tap. Nelikten sol zatty aıtqanyńdy dálelde.
5 - jattyǵý
Túsip qalǵan sózderdi tómennen taýyp, óz ornyna qoı
__________ bala - súıinish, _____________ bala janynda
Tóbeń bir kókke jetedi. Urys pen _________, aıqaı - shý.
Tártipsiz _________ - kúıinish, _________ bala mańynan
Tómendep basyń ketedi __________ qylyq baıqaısyń
Oı tolǵanys
Berilgen syzbaǵa baılanysty sóılem qurańdar
Mysaly: Apamnan qyzyq kitap aldym.
Sabaqty qorytyndylaý
Oıyn: «Sıqyrly sandyqsha»
Oıynnyń sharty: Sandyqshanyń ishinde sózder jazylǵan kartochkalar bar. Suraqty daýystap oqyp, jaýap beresińder. Olardy quramyna, maǵynasyna qaraı toptańdar.
- Endi osy oryndalǵan tapsyrmalarǵa qarap, syn esimniń erejesin tolyǵyraq kim aıtyp bere alady?
Oqýshylardyń jaýaby.
Oqýshylardy baǵalaý.
Úıge tapsyrma:
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
