Táýelsizdik – arymdaı ańsar ánim
Taqyryby: «Táýelsizdik – arymdaı ańsar ánim»
Maqsaty: Aıtys óneri arqyly oqýshylardy sýyryp salmalyqqa baýlý, oqýshylardyń Otanyna degen súıispenshiligin arttyrý, jas urpaqqa ana tilimizdiń tuǵyrynyń myqty bolýynyń negizin qalaǵan babalarymyzdyń aıtqandaryn oqyta otyryp, óz ana tiline, ultyna degen qurmet, maqtanysh sezimderin oıatý.
Tárbıelik: Egemendiktiń qadirin túsinýge, tarıh shejiresin bilýge, salt-dástúrdi uǵynýǵa baýlý.
Damytýshylyq: óz oıyn mazmundy jetkize bilýge úıretý.
Kórnekiligi: qazaqtyń ulttyq aspaby dombyra
I-júrgizýshi:
Tarıhshylarymyzdyń naqty derekteri boıynsha Reseı syndy bolyp, derjavaǵa bodan bolǵan 255 jyl ishinde Qazaqstanda 300 ret saıası tolqýlar men kóterilister boı kóterdi. Solardyń ishinde 1986 j 16-17-18 jeltoqsan aralyǵyndaǵy qazaq jastarynyń beıbit tolqýy tarıhshylarymyzdyń atap ótken 300 ret kóterilistiń eń sońǵysy, biraq mańyzdylyǵy jaǵynan qazaq tarıhynyń jarqyn betterine altyn árippen jazylatyn, halyqtyń ǵasyrlar boıy jalǵasyp kele jatqan azattyq kúresiniń jalǵasy bolǵanyn kórsetti.
II-júrgizýshi:
Bul tarıhymyzda erekshe orny bar bárimiz kýási bolǵan halqymyzdyń qasiretti men ar-namysyna, sonymen qatar maqtanyshyna aınalǵan oqıǵa. Bul ánuran sózderi dúnıege kelip egemendi el atanýymyzǵa, bizdiń halqymyzdyń basynan qıyndyqtar men qatygez jaýlardyń nebir sumdyq oqıǵalary ótti. Bul qazaq halqymnyń ary men namysyna taǵdyry men tarıhyna óshpes tańba salǵan 1986 j jeltoqsan. Qazaqstandy dúnıe júzindegi halyqtarǵa tanytqan. Bul oqıǵanyń alǵashqy qurbandary: Lázzat Asanova, Qaırat Rysqulbekov, Jansaıa Sábıtova, Erbol Sypataevtardy eske alý olardyń rýhyna taǵzym etý – paryzymyz.
1 mınýt “Únsizdik”Barysy:
İ-Júrgizýshi: Armysyzdar, qadirmendi halaıyq. Búgingi kesh ózge keshterden ózgeshe, óıtkeni qazaq – sóz qadirin óz qadirim dep bilgen halyq. Keńdigin de, eldiginde, kemeńgerligimen kósemdigin sózge syıǵyzǵan.Bitpes daýdyń, bátýasyz shýdyń kesimi de, sheshimi de sóz bolǵan. Sondyqtan da sózden ótken kúsh, sózden ótken qudiret joq bolǵan. Búgin sizderge bala aqyndardyń aıtysyn usynamyz. Aıtysker oqýshylarymyzdy ortamyzǵa shaqyramyz. «Táýelsizdik tuǵyrym» atty taqyrypta 8-synyptar arasyndaǵy aıtysty usynamyz. Qarsy alyńyzdar!
1-júrgizýshi: Ár aqynnyń ózindik shamasy bar,
Alyp júrer halqynan baǵasy bar.
Halaıyq, baıqaısyz ba osy sizder,
Jandáýlettiń aqyn bolýǵa talaby bar.
2-júrgizýshi: Baǵdar etip, 30 jyldy mejelep,
Elbasymyz el aldynda berdi sert
Synybynyń jetistigin jyrlaıtyn,
Aldaryńyzda Qarǵabaıqyzy Aqbaıan.
Balǵyn aıtysker Aqbaıandy qarsy alaıyq.
1-júrgizýshi:Tanıdy álem Qazaqstan el atyn,
50 eldiń qataryna enetin.
Shynbolattyń shyndyǵyna salatyn,
Jańabaıuly Nurtýǵanyń keletin.
2-júrgizýshi: Erkeligi boıynda,eki qasy qıyla.
Úkilep qosty apaıy,úmit artyp qyzyna.
Ozat bolyp qatardan, shyǵyp edi synypta,
Qarsy alyńyz aǵaıyn, Kanalbektegi Aıjandy
1-júrgizýshi: Endi oqýshylar aıtysyna baǵa berer qazylar alqasymen tanystyryp óteıin. (Qazylar tanystyrylady)
Bul oqýshylar táýelsizdik týraly jáne óz synyptarynyń jetistikteri men kemshiligin arqaý etip, sóz saıysyna túsedi.
2-júrgizýshi: Kók aspandaı baıraqtyń,
Jelbireıtin kúni –bul,
Meniń ana tilimniń,
Baǵy ashylǵan kúni – bul.
(Ortaǵa aıtysker) shaqyrylady.
1-aıtysker: Armysyń, janashyrym, týǵan halqym,
Barmysyń, aıtysqa bel býǵan halqym.
Kórkeıtip aıtysynda, óleńinde.
Ómirin qaıtadan bir qurǵan halqym.
Tilektes, ýa halaıyq, men bir ulyń,
Arnalar búgin sizge án men jyrym.
Baıandy bolsyn tuǵyryń táýelsizdik,
Halaıyq qutty bolsyn uly toıyń.
2-aıtysker: Sóıle tilim alańdama tartynba,
Shyndyqty aıtyp Shynbolattaı jarqylda.
Jańabaıuly Nurtýǵanyń men bolam.
Kelip turǵan uly óneriń aıtysqa
Táýelsizdik aınalady saǵan jyr ánim.
Qyran bolyp ushatyn men ulanyń.
Ádilqazy amanbysyń kórermen
Al sóıleshi Abylaıdaı qyranyń.
1-aıtysker: Assalaýmaǵalaıkým bárińizge,
Jınalǵan úlken-kishi kárińizge
alaıyn kórermenmen amandasyp,
mundaıda kórgem joq men asyp sasyp,
Ulymyn Jantastyń Jandáýlet atym.
2- aıtysker: Táýelsizdik, Táýelsizdik – jyr ánim,
El irgesi berik bolsyn uranym.
Táýelsizdik - ózińdi erkin seziný,
salt-dástúrim – qoldan túspes quralym.
Táýelsizdik, ne dep ony túsindik,
táýelsizdik ar ojdanym kisilik.
Adamǵa adam, baýyr-joldas týys bol,
El jurtyńnyń alma qunyn túsirip.
1-aıtysker: Táýelsizdik týraly aıta ketsem,
Ońaılyqpen kelgen joq muny bilseń.
İshinde bolmasam da kóp estidim.
Anamnan jáne de men muǵalimnen.
qaıran elim táýelsizdikti ańsap ótken.
Qorlyqqa da shydamaǵan sarsań etken.
jylynda myń toǵyz júz seksen alty.
Burq etken kóterilis sol sebepten.
Ómirde daýyl turdy aspanymda,
Táýelsizdik úshin dep qalyń jastar,
Qara shańdy shubyrtty alańynda.
2-aıtysker: Táýelsizdik meniń baıtaq Otanym,
Bir ózińsiń Muqtar, Abaı, Shoqanyń.
Táýelsizdik sábılerdiń shattyǵy,
Táýelsizdiń aq batasy atanyń
Táýelsizdik, táýelsizdik - jyr ánim,
Kók baıraǵym, eltańba, ánuranym
Atyńnan aınalaıyn táýelsizdik,
Qolda elimdi qasıetti quranym.
1-aıtysker: Jandáýletteı jarq eteıin atyma saı,
Bul tórde sóz sóıleýge haqym bardaı.
Nurtýǵan ashylyp bir sóıleseıshi,
Túnerip jaýatyn bultqa uqsamaı.
Aǵaıyn táýelsizdik jaı kelgen joq,
Jeltoqsan yzǵarynan muz qatqan edi.
Qurban bop bostandyqtyń jolynda ótken.
Atashy jeltoqsannyń bozdaqtaryn.
2-aıtysker: Jeltoqsanda aqıqatty izdedik,
Qorlyǵyna bodandyqtyń tózbedik.
Basshy tappaı, qazaǵymnyń birinen,
Qane, aıtshy, biz olardan kem be edik?
Jeltoqsannyń muzda jandy alaýy,
Qoldarynda ustaǵan bir jalaýy.
Erbol, Qaırat, Lázzat penen Sábıra
Táýelsizdik bolǵan edi qalaýy.
1-aıtysker:Jeltoqsan jas arýdyń janarynda
Jeltoqsan qandy ǵasyr tabanynda.
Jeltoqsan jańa uǵym bastaǵanda,
Búgingi jas býynnyń sanasynda.
Otanym Qazaqstan altyn besik,
Minekeı, uly jolǵa tústi kelip,
Aǵaıyn bar tilerim bir alladan
Tuǵyry myqty bolsyn Táýelsizdik.
2-júrgizýshi: Qyran qusym kók aspanda samǵasyn,
Jelbiresin kók baıraǵyń san ǵasyr,
Jas ulandar bıik ustap týyńdy.
Jarqyratyp týǵan eldiń tańbasyn.
1-júrgizýshi: Endi aldaryńyzǵa ekinshi jup aıtysker qyzdarymyzdy shaqyraıyq.
1-aıtysker: Armysyz, jınalǵan jurt barsha qaýym,
Iilip sálem berý ata saltym.
8- synybynan kelip turmyn
Halqymnyń kórsetem dep dástúr saltyn.
Úkilediń –aı,
Úmit artyp –aı
Kamalbek nemeresi Aıjan men bolamyn-aı
Aqbaıan qarsylasym, amansyń ba?
Sózderiń búgin seniń maǵan syn ba?
Eger men utyp ketsem qazir seni
Úıińe bultańdamaı qaıtasyń ba?
Synyptasym - aı,
Qurby dosym - aı
Sáttilik búgin saǵan tiledim - aı
2-aıtysker: Qyzymyn men elimniń
Gúli edim jerimniń.
Erkesi edim ákemniń
Án men jyr serigim. Bolady atym Aqbaıan,
Jetiden shyqqan jaqut bop
Jarqyrap shyqsam men búgin,
Bir alla óziń qoldap ót.
1-aıtysker: Daýylǵa jeltoqsannyń jeli aınaldy.
Ashýǵa mindi Alataý kári aıbarly.
Kútpegen is aqyry ne bolar dep,
Kúlli álem Almatyǵa qaraı qaldy.
Jeltoqsanym-aı
Yzǵarlysyń aı
Alańǵa talaı jastar jınalǵansyń-aı.
Jastarym bodandqqa qarsy turdyń,
Namys pen ar-ojdandy tý qyldyń.
Ańsaǵan ata-babam jolyn qýyp,
Táýelsiz egemendi el boldyq-aı.
Qaırat aǵam –aı,
Lázzat ápkem aı.
Sábıra, Erbolardan iz qaldyma-aı.
2-aıtysker: Qarsylasym, qurdasym,
Kekilińdi kún qaqsyn
Keshegi jaratylystaný aptalyǵynda
Neshinshi oryn alǵansyń?
qalyp ta qoıdyń birinen,
Ozyp ta kettiń bireýden.
Quttyqtaımyn bárińdi
Táýelsizdik kúnimen.
1-aıtysker: qarsylasym, maǵan qoıar kúnáń qaısy,
Jetistik bar edi ǵoı bizde mundaı.
Eki jyl qaıyrymdylyq aksıada
Madaqtaý qaǵazyn biz alǵanbyz-aı
Suraq qoıdyń-aı
Jaýap berem aı
Aptalyqta alǵanbyz birinshi oryn-aı.
2-aıtysker: Jiberdik erkin at basyn,
Qıanat janǵa batpasyn.
Toqyraý tańyn kúırettik,
Teńdiktiń kúni batpasyn.
Jeltoqsan aıy estesiń,
Daýyl bop burqap eskensiń.
Azattyq kúı qashannan
Kókeıin eldiń teskensiń.
1-aıtysker: Qazaǵym, arly halyq, dana halyq,
Júregi lúpildegen bala halyq.
Qonaqjaı baýyrmaldyq qasıeti
Turady basqa ulttan daralanyp.
Dana halqym-aı, bala halqym—aı
Turasyń basqa ulttan daralanyp-aı.
Kórermenim-aı,
Kóriskenshe-aı
Aǵaıyn qutty bolsyn merekeńiz-aı.
2-aıtysker: Tarylyp jatsa dalamyz,
Qaıtip biz tynys alamyz.
Haqymyz joq aıtýǵa,
Ádilet qaıdan tabamyz.
Burq etti qazaq dalasy,
Keýdede óship nalasy,
Alańǵa qaraı aǵyldy.
taýsylyp barlyq sharasy.
Qosh bol endi kórermen,
Qoshtasarmyn sizdermen.
Táýelsizdik – tuǵyryń
Myqty bolsyn elim-aı.
2-júrgizýshi: Rahmet, qyzdar. Ádemi bir aıtys boldy ǵoı dep oılaımyn.
(aıtyskerlerdiń baǵasy beriledi) Án: biz ómirdiń gúlimiz.
El bastaý qıyn emes.
Qonatyn jerden kól tabylady.
Qol bastaý qıyn emes.
Shabatyn jerden el tabylady.
Sharshy topta sóz bastaýdan qıyndy kórgem joq – degen ekeni Buqar jyrý. bizdiń aıtyskerler óz mindetterin bar shamalaryn atqaryp shyqty. Endigi sóz kezegi, qazylar alqasy sizderde.
2-júrgizýshi: Kórermender kelesi kezdeskenshe saý salamat. baı-qýatty bolaıyq.
1-júrgizýshi: Táýelsizdik tuǵyryń myqty bolsyn. Aldaǵy mereke qutty bolsyn. «Táýelsizdik – arymdaı ańsar ánim» atty saıysymyz osymen aıaqtaldy.
Saý bolyńyzdar!
Maqsaty: Aıtys óneri arqyly oqýshylardy sýyryp salmalyqqa baýlý, oqýshylardyń Otanyna degen súıispenshiligin arttyrý, jas urpaqqa ana tilimizdiń tuǵyrynyń myqty bolýynyń negizin qalaǵan babalarymyzdyń aıtqandaryn oqyta otyryp, óz ana tiline, ultyna degen qurmet, maqtanysh sezimderin oıatý.
Tárbıelik: Egemendiktiń qadirin túsinýge, tarıh shejiresin bilýge, salt-dástúrdi uǵynýǵa baýlý.
Damytýshylyq: óz oıyn mazmundy jetkize bilýge úıretý.
Kórnekiligi: qazaqtyń ulttyq aspaby dombyra
I-júrgizýshi:
Tarıhshylarymyzdyń naqty derekteri boıynsha Reseı syndy bolyp, derjavaǵa bodan bolǵan 255 jyl ishinde Qazaqstanda 300 ret saıası tolqýlar men kóterilister boı kóterdi. Solardyń ishinde 1986 j 16-17-18 jeltoqsan aralyǵyndaǵy qazaq jastarynyń beıbit tolqýy tarıhshylarymyzdyń atap ótken 300 ret kóterilistiń eń sońǵysy, biraq mańyzdylyǵy jaǵynan qazaq tarıhynyń jarqyn betterine altyn árippen jazylatyn, halyqtyń ǵasyrlar boıy jalǵasyp kele jatqan azattyq kúresiniń jalǵasy bolǵanyn kórsetti.
II-júrgizýshi:
Bul tarıhymyzda erekshe orny bar bárimiz kýási bolǵan halqymyzdyń qasiretti men ar-namysyna, sonymen qatar maqtanyshyna aınalǵan oqıǵa. Bul ánuran sózderi dúnıege kelip egemendi el atanýymyzǵa, bizdiń halqymyzdyń basynan qıyndyqtar men qatygez jaýlardyń nebir sumdyq oqıǵalary ótti. Bul qazaq halqymnyń ary men namysyna taǵdyry men tarıhyna óshpes tańba salǵan 1986 j jeltoqsan. Qazaqstandy dúnıe júzindegi halyqtarǵa tanytqan. Bul oqıǵanyń alǵashqy qurbandary: Lázzat Asanova, Qaırat Rysqulbekov, Jansaıa Sábıtova, Erbol Sypataevtardy eske alý olardyń rýhyna taǵzym etý – paryzymyz.
1 mınýt “Únsizdik”Barysy:
İ-Júrgizýshi: Armysyzdar, qadirmendi halaıyq. Búgingi kesh ózge keshterden ózgeshe, óıtkeni qazaq – sóz qadirin óz qadirim dep bilgen halyq. Keńdigin de, eldiginde, kemeńgerligimen kósemdigin sózge syıǵyzǵan.Bitpes daýdyń, bátýasyz shýdyń kesimi de, sheshimi de sóz bolǵan. Sondyqtan da sózden ótken kúsh, sózden ótken qudiret joq bolǵan. Búgin sizderge bala aqyndardyń aıtysyn usynamyz. Aıtysker oqýshylarymyzdy ortamyzǵa shaqyramyz. «Táýelsizdik tuǵyrym» atty taqyrypta 8-synyptar arasyndaǵy aıtysty usynamyz. Qarsy alyńyzdar!
1-júrgizýshi: Ár aqynnyń ózindik shamasy bar,
Alyp júrer halqynan baǵasy bar.
Halaıyq, baıqaısyz ba osy sizder,
Jandáýlettiń aqyn bolýǵa talaby bar.
2-júrgizýshi: Baǵdar etip, 30 jyldy mejelep,
Elbasymyz el aldynda berdi sert
Synybynyń jetistigin jyrlaıtyn,
Aldaryńyzda Qarǵabaıqyzy Aqbaıan.
Balǵyn aıtysker Aqbaıandy qarsy alaıyq.
1-júrgizýshi:Tanıdy álem Qazaqstan el atyn,
50 eldiń qataryna enetin.
Shynbolattyń shyndyǵyna salatyn,
Jańabaıuly Nurtýǵanyń keletin.
2-júrgizýshi: Erkeligi boıynda,eki qasy qıyla.
Úkilep qosty apaıy,úmit artyp qyzyna.
Ozat bolyp qatardan, shyǵyp edi synypta,
Qarsy alyńyz aǵaıyn, Kanalbektegi Aıjandy
1-júrgizýshi: Endi oqýshylar aıtysyna baǵa berer qazylar alqasymen tanystyryp óteıin. (Qazylar tanystyrylady)
Bul oqýshylar táýelsizdik týraly jáne óz synyptarynyń jetistikteri men kemshiligin arqaý etip, sóz saıysyna túsedi.
2-júrgizýshi: Kók aspandaı baıraqtyń,
Jelbireıtin kúni –bul,
Meniń ana tilimniń,
Baǵy ashylǵan kúni – bul.
(Ortaǵa aıtysker) shaqyrylady.
1-aıtysker: Armysyń, janashyrym, týǵan halqym,
Barmysyń, aıtysqa bel býǵan halqym.
Kórkeıtip aıtysynda, óleńinde.
Ómirin qaıtadan bir qurǵan halqym.
Tilektes, ýa halaıyq, men bir ulyń,
Arnalar búgin sizge án men jyrym.
Baıandy bolsyn tuǵyryń táýelsizdik,
Halaıyq qutty bolsyn uly toıyń.
2-aıtysker: Sóıle tilim alańdama tartynba,
Shyndyqty aıtyp Shynbolattaı jarqylda.
Jańabaıuly Nurtýǵanyń men bolam.
Kelip turǵan uly óneriń aıtysqa
Táýelsizdik aınalady saǵan jyr ánim.
Qyran bolyp ushatyn men ulanyń.
Ádilqazy amanbysyń kórermen
Al sóıleshi Abylaıdaı qyranyń.
1-aıtysker: Assalaýmaǵalaıkým bárińizge,
Jınalǵan úlken-kishi kárińizge
alaıyn kórermenmen amandasyp,
mundaıda kórgem joq men asyp sasyp,
Ulymyn Jantastyń Jandáýlet atym.
2- aıtysker: Táýelsizdik, Táýelsizdik – jyr ánim,
El irgesi berik bolsyn uranym.
Táýelsizdik - ózińdi erkin seziný,
salt-dástúrim – qoldan túspes quralym.
Táýelsizdik, ne dep ony túsindik,
táýelsizdik ar ojdanym kisilik.
Adamǵa adam, baýyr-joldas týys bol,
El jurtyńnyń alma qunyn túsirip.
1-aıtysker: Táýelsizdik týraly aıta ketsem,
Ońaılyqpen kelgen joq muny bilseń.
İshinde bolmasam da kóp estidim.
Anamnan jáne de men muǵalimnen.
qaıran elim táýelsizdikti ańsap ótken.
Qorlyqqa da shydamaǵan sarsań etken.
jylynda myń toǵyz júz seksen alty.
Burq etken kóterilis sol sebepten.
Ómirde daýyl turdy aspanymda,
Táýelsizdik úshin dep qalyń jastar,
Qara shańdy shubyrtty alańynda.
2-aıtysker: Táýelsizdik meniń baıtaq Otanym,
Bir ózińsiń Muqtar, Abaı, Shoqanyń.
Táýelsizdik sábılerdiń shattyǵy,
Táýelsizdiń aq batasy atanyń
Táýelsizdik, táýelsizdik - jyr ánim,
Kók baıraǵym, eltańba, ánuranym
Atyńnan aınalaıyn táýelsizdik,
Qolda elimdi qasıetti quranym.
1-aıtysker: Jandáýletteı jarq eteıin atyma saı,
Bul tórde sóz sóıleýge haqym bardaı.
Nurtýǵan ashylyp bir sóıleseıshi,
Túnerip jaýatyn bultqa uqsamaı.
Aǵaıyn táýelsizdik jaı kelgen joq,
Jeltoqsan yzǵarynan muz qatqan edi.
Qurban bop bostandyqtyń jolynda ótken.
Atashy jeltoqsannyń bozdaqtaryn.
2-aıtysker: Jeltoqsanda aqıqatty izdedik,
Qorlyǵyna bodandyqtyń tózbedik.
Basshy tappaı, qazaǵymnyń birinen,
Qane, aıtshy, biz olardan kem be edik?
Jeltoqsannyń muzda jandy alaýy,
Qoldarynda ustaǵan bir jalaýy.
Erbol, Qaırat, Lázzat penen Sábıra
Táýelsizdik bolǵan edi qalaýy.
1-aıtysker:Jeltoqsan jas arýdyń janarynda
Jeltoqsan qandy ǵasyr tabanynda.
Jeltoqsan jańa uǵym bastaǵanda,
Búgingi jas býynnyń sanasynda.
Otanym Qazaqstan altyn besik,
Minekeı, uly jolǵa tústi kelip,
Aǵaıyn bar tilerim bir alladan
Tuǵyry myqty bolsyn Táýelsizdik.
2-júrgizýshi: Qyran qusym kók aspanda samǵasyn,
Jelbiresin kók baıraǵyń san ǵasyr,
Jas ulandar bıik ustap týyńdy.
Jarqyratyp týǵan eldiń tańbasyn.
1-júrgizýshi: Endi aldaryńyzǵa ekinshi jup aıtysker qyzdarymyzdy shaqyraıyq.
1-aıtysker: Armysyz, jınalǵan jurt barsha qaýym,
Iilip sálem berý ata saltym.
8- synybynan kelip turmyn
Halqymnyń kórsetem dep dástúr saltyn.
Úkilediń –aı,
Úmit artyp –aı
Kamalbek nemeresi Aıjan men bolamyn-aı
Aqbaıan qarsylasym, amansyń ba?
Sózderiń búgin seniń maǵan syn ba?
Eger men utyp ketsem qazir seni
Úıińe bultańdamaı qaıtasyń ba?
Synyptasym - aı,
Qurby dosym - aı
Sáttilik búgin saǵan tiledim - aı
2-aıtysker: Qyzymyn men elimniń
Gúli edim jerimniń.
Erkesi edim ákemniń
Án men jyr serigim. Bolady atym Aqbaıan,
Jetiden shyqqan jaqut bop
Jarqyrap shyqsam men búgin,
Bir alla óziń qoldap ót.
1-aıtysker: Daýylǵa jeltoqsannyń jeli aınaldy.
Ashýǵa mindi Alataý kári aıbarly.
Kútpegen is aqyry ne bolar dep,
Kúlli álem Almatyǵa qaraı qaldy.
Jeltoqsanym-aı
Yzǵarlysyń aı
Alańǵa talaı jastar jınalǵansyń-aı.
Jastarym bodandqqa qarsy turdyń,
Namys pen ar-ojdandy tý qyldyń.
Ańsaǵan ata-babam jolyn qýyp,
Táýelsiz egemendi el boldyq-aı.
Qaırat aǵam –aı,
Lázzat ápkem aı.
Sábıra, Erbolardan iz qaldyma-aı.
2-aıtysker: Qarsylasym, qurdasym,
Kekilińdi kún qaqsyn
Keshegi jaratylystaný aptalyǵynda
Neshinshi oryn alǵansyń?
qalyp ta qoıdyń birinen,
Ozyp ta kettiń bireýden.
Quttyqtaımyn bárińdi
Táýelsizdik kúnimen.
1-aıtysker: qarsylasym, maǵan qoıar kúnáń qaısy,
Jetistik bar edi ǵoı bizde mundaı.
Eki jyl qaıyrymdylyq aksıada
Madaqtaý qaǵazyn biz alǵanbyz-aı
Suraq qoıdyń-aı
Jaýap berem aı
Aptalyqta alǵanbyz birinshi oryn-aı.
2-aıtysker: Jiberdik erkin at basyn,
Qıanat janǵa batpasyn.
Toqyraý tańyn kúırettik,
Teńdiktiń kúni batpasyn.
Jeltoqsan aıy estesiń,
Daýyl bop burqap eskensiń.
Azattyq kúı qashannan
Kókeıin eldiń teskensiń.
1-aıtysker: Qazaǵym, arly halyq, dana halyq,
Júregi lúpildegen bala halyq.
Qonaqjaı baýyrmaldyq qasıeti
Turady basqa ulttan daralanyp.
Dana halqym-aı, bala halqym—aı
Turasyń basqa ulttan daralanyp-aı.
Kórermenim-aı,
Kóriskenshe-aı
Aǵaıyn qutty bolsyn merekeńiz-aı.
2-aıtysker: Tarylyp jatsa dalamyz,
Qaıtip biz tynys alamyz.
Haqymyz joq aıtýǵa,
Ádilet qaıdan tabamyz.
Burq etti qazaq dalasy,
Keýdede óship nalasy,
Alańǵa qaraı aǵyldy.
taýsylyp barlyq sharasy.
Qosh bol endi kórermen,
Qoshtasarmyn sizdermen.
Táýelsizdik – tuǵyryń
Myqty bolsyn elim-aı.
2-júrgizýshi: Rahmet, qyzdar. Ádemi bir aıtys boldy ǵoı dep oılaımyn.
(aıtyskerlerdiń baǵasy beriledi) Án: biz ómirdiń gúlimiz.
El bastaý qıyn emes.
Qonatyn jerden kól tabylady.
Qol bastaý qıyn emes.
Shabatyn jerden el tabylady.
Sharshy topta sóz bastaýdan qıyndy kórgem joq – degen ekeni Buqar jyrý. bizdiń aıtyskerler óz mindetterin bar shamalaryn atqaryp shyqty. Endigi sóz kezegi, qazylar alqasy sizderde.
2-júrgizýshi: Kórermender kelesi kezdeskenshe saý salamat. baı-qýatty bolaıyq.
1-júrgizýshi: Táýelsizdik tuǵyryń myqty bolsyn. Aldaǵy mereke qutty bolsyn. «Táýelsizdik – arymdaı ańsar ánim» atty saıysymyz osymen aıaqtaldy.
Saý bolyńyzdar!
You Might Also Like
