InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Tuqym jáne jemis.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa ósimdiktiń ósýi - ónýi, jetilip jemiske aınalýy jaıly maǵlumat berý.
Damytýshylyq: Oqýshynyń dúnıetanymyn, qyzyǵýshylyǵyn, oı - órisin, este saqtaýyn, aqyl – oıyn, shyǵarmashylyq qabiletin damytý.
Tárbıelik: Tabıǵatty aıalaýǵa, qorǵaýǵa, ekologıany jaqsartýǵa tárbıeleý.
Ádis - tásilderi: Toptastyrý, salystyrý, túsindirý, suraq - jaýap.
Kórnekiligi: Tuqym, jemisterdiń sýretteri, ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq,.

Sabaqtyń barysy.
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq ahýal týǵyzý.
Tabıǵat bizdiń anamyz,
Tabıǵatqa balamyz,
Iilip sálem beremiz.
Biz ádepti balamyz. 1 - slaıd
Oqýshylar tórt topqa bólinedi. (Alma, Almurt, Júzim, Órik).
1 - top Alma. 2 - top Almurt. 3 - top Júzim. 4 - top Órik

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.«Kún men tún»oıyny.
Japyraqtarǵa suraqtar jasyrylady arqyly ótilgen taqyrypty qaıtalaý.
1. Ósimdik qandaı múshelerden turady?
2. Japyraqtyń atqaratyn qyzmeti qandaı?
3. Japyraqqa jasyl tús beretin zat qalaı atalady?(hlorofıl)
4. Kúzde japyraqtyń túsi nege ózgeredi? Kún sáýlesiniń áserinen japyraqta hlorofıl dep atalatyn zat paıda bolady. Ol japyraqqa jasyl tús beredi.
5. Japyraq nege sarǵaıady?
6. Jerge túsken japyraqtyń, qýraǵan shópterdiń qandaı paıdasy bar?
7. Ósimdik ne arqyly tynys alady?
8. Qandaı ósimdikterdiń japyraqtary jyl boıy jasyl túste bolady?
Japyraqtardy topyraqqa kómý. 2 - slaıd

İİİ. Jańa sabaq
Jumbaqtar sheshý.
1. Kóktemde jerge enemin,
Ylǵalda ósip - ónemin.
Meniń ósken jemisim,
Qys boıǵy seniń qoregiń. (Tuqym) 3 - slaıd
Interaktıvti taqtadan tuqymdardy kórsetý, olardyń attaryn atatý.
2. Aspaı pisken,
Qaınamaı túsken. (Jemis)
Jemisterdi kórsetý. 4 - slaıd
Endeshe, balalar, búgingi ótetin jańa sabaǵymyz «Tuqym jáne jemis» dep atalady, ıaǵnı ósimdiktiń kóbeıý múshelerimen tanysamyz. Jemisterdiń qalaı ósip ónetinin, birinshi tamyr, sabaq, japyraq, gúl, sosyn jemis beretinin ashyp kórsetý. 5 - slaıd
- Aldymen ne kórinedi?(Tamyr)
- Ol ósip qaıda bekıdi?(topyraqta)
- Sodan keıin ne paıda bolady?
- Sabaq paıda bolady, sodan birtindep japyraq jáne gúl shyǵady. Gúl ashylǵannan keıin kúlteleri túsedi. Gúldiń ornyna jemis paıda bolady.
- Qandaı jemis túrlerin bilesińder?(oqýshylarǵa atatý)
Jemister qurǵaq shyryndy bolyp ekige bólinedi. 6 - slaıd
Shyryndy jemisterge - órik, shıe, júzim, qıar, qarbyz, alma, t. b jatady.
Qurǵaı jemisterge - bıdaı, júgeri, jańǵaq, burshaq, kúrish, tary, t. b. jatady.
7 - slaıd
Endi osy jemisterdiń ishindegi tuqymdarda ekige bólinedi: súıekti jáne jumsaq bolyp.
Súıekti tuqymdarǵa - órik, alhory, shıe
Jumsaq tuqymdarǵa - qyzanaq, qıar, qulpynaı jatady. 8 - slaıd
Kóptegen ósimdikterdiń tuqymyn adamdar ekpeıdi. Olar jel, janýarlar, sý arqyly taraıdy. Shyrsha men qaraǵaıdyń búrin tıin jınap, qysqa qor daıyndaıdy. Ol qysta jasyryp qoıǵan túgendeı taba almaıdy. Kóktemde sol jelinbeı qalǵan búrler óne bastaıdy. 9 - slaıd

İV. Oqýlyqpen jumys. Sózjumbaq sheshý.«Baqsha»10 - slaıd
1. Kók laǵym kógende turyp semirgen. 5. Pishini bar domalaq
2. Baılaýda aqtap senimdi, Kómip qoıdym syǵalap,
Sary qozym semirdi. Jaqsy bolsa turmysy,
3. Alasa ǵana boıy bar, Shyǵady eken syǵalap.
Qyryq qabat tony bar. Bes aı taman bitkende,
4. Aıt dese júgirmes, Qaptap aldym qumalaq.
Sý tıse silkinbes.
Mátindi bólikke bólip oqytý.
- Tabıǵatty qorǵaý týraly qandaı aqyl keńester bilesińder?

V. Shyǵarmashylyq tapsyrma. Jemisterdi jegizip, dámi arqyly jemistiń atyn ataý.
Ár top sol jemiske sıpattaý mátinin jazý.

Vİ. Oıyn oınaý.«Kim alǵyr» Este saqtaý qabiletterin baıqaý
Vİİ. Sabaqty bekitý: Ia, joq arqyly jaýaptar alý.
1. Jemis japyraqtan jetiledi.( Gúl túıininen)
2. Tuqym ekige bólinedi.
3. Qıardyń tuqymy súıekti bolady.(Jumsaq bolady)
4. Jemister úshke bólinedi.(Ekige bólinedi)
5. Qaýyn shyryndy jemis.
6. Ósimdikter tuqymdary arqyly taralady.
7. Tamyr sabaqta bekıdi.(Topyraqta bekıdi)
9. Ósimdikterdiń tuqymy jelmen taramaıdy.(jelmen taraıdy)
10. Qyzanaq aǵashta ósedi.(joq)
11. Túıe shólge shydamsyz.(shydamdy)
12. Sý - ıissiz, dámsiz.(ıa)

Vİİİ. Sabaqty qorytý.
Venn dıagramsy arqyly sabaqty qorytý.
İH. Baǵalaý.
Al endi balalar búgingi sabaq senderge unady ma?
Úıge tapsyrma: Ózińe unaǵan jemisti sıpattap, zerttep kelý.
«Tuqym jáne jemis» mátinin oqý, áńgimeleý.