InfoHub Logo

Tárbıe saǵatynyń taqyryby: Urpaq beıbitshilikke ún qosady!
Sabaqtyń maqsaty: 1. Álemde beıbitshilik kezeńinde beıbitshilikti saqtaý úshin jas urpaqqa sanaly tárbıe berý.
2. Urpaq sanasynda beıbitshilik uǵymynyń tereń qalyptasýyna jol ashý.
Sabaqtyń mindetteri: 1. Ár oqýshynyń oı - pikirin tyńdaı otyryp, taldaý jasaý.
2. Dıskýssıalyq taqyryptardyń, suraqtardyń mánin ashý.
3. Oqýshylardyń beıbitshilik taqyrybyna arnaǵan shyǵarmashylyq jumysyn tyńdaý.
Sabaq kórnekiligi: Uran sózder, kitaptar, sýretter.
Sabaqtyń túri: Pikir almasý (pikirtalas) sabaǵy.

Suraqtary:
1. “Beıbitshilik”, “beıbit ómir” degen sózdiń máni nede, qandaı uǵymdar?
2. Álem beıbitshiligi jolynda kúresý degendi qalaı túsinesiń?
3. Meniń beıbitshilikke qosar úlesim qandaı?
4. Beıbitshilik kezeńindegi beıbitshiliktiń saqtalmaýy.
5. Oqýshylar beıbitshilikti qoldaı ma?
«Rýhy – er,
Táni – bekem,
Tirlikten de artyq kórgen birlikti
Bul bir qaısar halyq eken», - dep aqyn jyrlarynda aıtylǵandaı, qazaq halqy, qazaq urpaǵy – birlik pen beıbitshilik týyn bıik kótergen halyqpyz.
Beıbitshilik – adamzat ǵumyrynyń mándi de sándi kezeńi.
Bastaýshy: Bir jerde turlaý tappaǵan,
Qosylmaı maly qaptaǵan,
Bólinip qonǵan qazaqty
Kimder de kimder shappaǵan?!
Oqýshylar: 1. Qazaq dalasy – keń, baıtaq, jazıra. Kóz alartqan jaýdyń, qıyǵyn salǵan kózdiń qurtyna aınalǵan. Biraq elimiz beıbit ómirdi, tynyshtyqty qalaǵan.
2. Qazaq halqy urpaǵynyń sanasyna eń aldymen tatýlyqty, týystyqty, birlikti qalyptastyrǵan.
3. Qazaqta, tipti “kórshińmen de tatý bol ” degen sóz bar. Onyń ózi beıbit turýdy, tynysh ómirdi qalaǵandyqtan aıtylǵan.
Bastaýshy: Baǵynyp biraq qalmaǵan,
Táýelsiz qaıran jan dalam!
Jer bar ma jalpaq tósinde
Qasiret jasy tambaǵan?!
Oqýshylar: 1. Keń dalamyz – talaı tógilgen qannyń, aqqan jastyń kýási.
2. Qasiretti soǵystar qansha shańyraqty ortasyna túsirip, qansha otty óshirdi.
3. Semeı polıgony – synaq Ordasy. 1949 jyldan bastap qazaq halqy ıadrolyq qarýdyń qylyshynyń astyna tústi. Sandaǵan taǵdyrlar sum saıasattyń qurbanyna aınaldy.
4. 1990 jyldyń 22 mamyrynda ǵana “Semeı oblysyndaǵy ıadrolyq polıgon týraly ” qaýly qabyldandy.
Bastaýshy: Jaýyna qatty qasarǵan,
Qasarǵan saıyn jasarǵan.
Naızamen
Naǵyz qazaqtyń
Namysyn kimder basa alǵan?!
Oqýshylar: 1. Urpaǵynyń beıbit ómiri, tátti uıqysyn buzǵan HH ǵasyrdyń atomdyq - ıadrolyq qarýlar saıasatyna adamzat qarsylyq aıtýda, kúresý jolynda.
2. Halyq beıbit ómir úshin kúresedi. Soǵys, terrorlyq áreket – bizder úshin jat, soraqy is.
3. Irak – Amerıka arasynda ótken soǵys zardabynan qanshama januıa zardap shekti. Qalalar, tarıhı ǵımarattar qırady.
4. Elimiz egemendik alyp, álemge tanylý kezeńinde beıbitshiliktiń, tatýlyq pen birliktiń birige otyryp, ult, urpaq sanasynda berik oryn alýy qajet.

İİ. Ár oqýshy beıbitshilik, birlik, tatýlyq jaıly maqal – mátelder, óleń joldaryn oqıdy. Ári ózderiniń shyǵarmashylyǵynan úzindilerdi jatqa aıtady.
Bastaýshy: Senderdiki - ómir, qoǵam, zaman da,
Sán túzegen qalań menen dalań da.
Barlyǵy da mura bolmaq ámanda,
Bolashaq dep atalatyn Adamǵa.
Bárimiz de beıbitshilikti qorǵaıyq, qoldaıyq!
Sonda ǵana sándi ómir, mándi tirlik bolady.
Toptyń birige otyryp oryndaýynda “Aq kógershin” áni.
Qorytyndy: Urpaq beıbitshilikke ún qosady.
Oqýshylar beıbitshilikti qoldaıdy!

Oryndaǵan: A. S. Elıkbaeva