InfoHub Logo

«Ustazym, ulaǵatym úlgi - ónegem!»
Júrgizýshi:
Armysyzdar
Barmysyzdar
Qosh keldińizder
Qurmetti de aıaýly
Bári: Ustazdar!
Búgin bizde úlken mereke. Búgin ustazdar qaýymynyń tól merekesi. Olaı bolsa búgingi kún ustazdarǵa arnalmaq. Ustaz - ulaǵatty esim. Kún sáýlesi ómirge qandaı jaryq berse, ustaz esimi de shákirtterge kúndeı jaryq beredi.
Aqyryn júrip anyq bas.
Eńbegiń ketpes dalaǵa
Ustazdyq etken jalyqpas,
Úıretýden balaǵa, - dep Abaı atamyz aıtqandaı, shákirtteriniń ózinen ozǵanyn qalaǵan ustazdar qaýymy merekelerińiz qutty bolsyn!
Júrgizýshi: Búgin ustazdar meıramy. Jer betine bilim nárin sepken, keýdelerinde san túrli arman uıalaǵan búldirshinderdi ómir jolyna jetelegen qudiretti qýat ıeleri - ustazdar meıramy!
Saýlyqtaryńyz myqty bolsyn, bizdeı shákirtterińiz kóp bolsyn, shańyraqtaryńyz toly shattyq bolsyn! Taǵy da merekelerińiz qutty bolsyn!
Qazir ortaǵa sizderdiń kóńilderińizdi kóterý úshin «» atty ánmen 8 synyp oqýshysy ______________________________ qoshemetpen ortaǵa shaqyramyz! Qarsy alyńyzdar!
Júrgizýshi:
Kúlli ómirin jetkinshekke arnaǵan
Muǵalimdi ardaqtaıdy barsha jan
Ol mektepten shyqpasa da qys - jazy,
Jemisi onyń jerdiń júzin sharlaǵan
Bala dese oılamaıdy óz qamyn
Kersem deıdi kúnge de qol sozǵany
Shákirtterin ózinen de ozǵanyn.

Júrgizýshi:
Ustazdar! Qandaı ǵajap halyqsyzdar!
Shákirtke shyńdaı bıik alypsyzdar.
Jan bitken janaryna nur syılaǵan,
Kúndeı bop kúlimdegen jaryqsyzdar.
Ne qylǵan ener shirkin sheksiz edi Oıymnan talaı syrdy ótkizedi Eńbegin ustazynyń gúl ǵyp sepken Dýlat ónerimen jetkizedi - demekshi qazir tamasha ánimen, tátti qylyǵymen tamsantyp júrgen aldaryńyzda óner kórsetetin qyzdaryńyz _________________________________________________________________
Júrgizýshi:
Mektebimizdiń bilgiri
Ózderiń ǵoı ustazdar
Talaı janǵa úlgili
Parasatty ustazdar
Urysyp alyp, artynan
Erkeletken ustazdar uıymyna osy qalpyńnan
Jibek minez, ustazdar!
Júrgizýshi: Ustaz - ulaǵatty esim. Shákirtterin bilim nárimen sýsyndatyp, tálim - tárbıe berý, jaqsy qasıetterdi boıyna darytyp, adamgershilik rýhta baǵyt - baǵdar berýde ustazdyń eńbegi óte zor. Sondyqtan da ol árdaıym qasıetti tulǵa retinde erekshelenedi. Olaı bolsa, muǵalim baqyty - shákirt qurmeti. Oqýshy:
Muǵalim, ǵazız, muǵalim
Sarqylmas máńgi bulaǵym
Ulannyń búgin toıynda
Arnaıdy saǵan búl ánin

Oqýshy: Júrekke adaldyqtyń esken gúlin
Ǵajaıyp keleshektiń tókken únin
Ardaqty ustazdarǵa shyn kóńilden
Joldaımyz alǵyspenen sálem búgin.

Oqýshy: Jaqsy jandar janymyzda árqashan
Ulaǵatty sózin bıik ustaǵan
Ardaqty ustaz asyl anań sekildi
Tárbıeleıdi balapandaı jasyńnan -
Oqýshy: Ulaǵatty ustaz eńbegi árqashan birinshi satyda turatynyn biz bárimiz moıyndaımyz. Sizder sıaqty aıaýly da asyl ustazdar qanshama mamandyq ıelerin oqytyp, tárbıelep, naǵyz qazaq azamattaryn, naǵyz qazaq qyzdaryn, naǵyz qazaq jigitterin tárbıelep jatyr
Oqýshy: Jaralǵan jaqsy úmit pen murattardan.
Jansyzdar áldılegen shýaqty arman.
Jattalsyn esimderiń jan júrekte,
Adamnyń aıaýly áni sıaqtalǵan
Oqýshy:
Ustaz bolý - júrektiń batyrlyǵy,
Ustaz bolý - sezimniń aqyndyǵy
Ustaz bolý - minezdiń kún shýaǵy
Azbaıtuǵyn adamnyń altyndyǵy
Oqýshy: Qadirińdi kezinde
Bilmepti ǵoı ulanyń.
Qazir árbir sózińe,
Eleńdeıdi qulaǵym.
Birdeı etip ustadyń.
Demeı bizge bótensiń.
Keıde aqylyn ustazdyń,
Saǵynady ekensiń.
Sol ustazǵa jany nur,
Demek úlken adammyn.
Eseısek de bári bir,
Baıaǵy shákirt, balańmyn - dep qansha eseıip ketsek biz sizderdi eshqashan umytpaımyz. Eger ár adamnyń júreginde izgilik sáýlesi bolsa, ol - muǵalimniń eńbegi. Sol nurdy jetkinshektiń júregine sińirý úshin qanshama ter tókti deseńizshi! Dúnıede adamdy tárbıelep, azamat atandyrǵannan artyq abyroı men qurmet joq shyǵar, sirá?! Ulaǵatty
ustazdarymyzdy búgingi merekelerińizben taǵy da quttyqtaımyz. Oqýshylaryńyzdyń sizder úshin arnalǵan shaǵyn konsertimiz aıaqtaldy.