InfoHub Logo

Janymdasyń, qamqorymsyń bilemin.
Qabyl alǵyn bala – júrek tilegin.

Bul qamshynyń sabyndaı qysqa ómirde adam balasynyń búkil bolmysyn, tynys tirshiligin, keskin-kelbetin ǵajaıyp nurǵa bóleıtin, júrek tórinen máńgi ketpeıtin, kóńildiń saıasyn panalaıtyn eki asyl jan bar.

 Onyń biri-aıaýly ana bolsa, ekinshisi–ardaqty áke. Bizdiń qanatymyz qataıǵansha, buǵanaǵymyz bekingenshe aıalap, mápelegen aıaýly qos shynardyń aldyndaǵy perzenttik boryshymyzdy eshqashan óteı almaıtynymyz anyq.

Maǵan da ardaqty ákemniń ómirdegi taýdaı tulǵasyn, bıik adamgershilik qasıetin, usaq tirliktiń ár synynan azamattyq bolmyspen jol taýyp shyǵatyn suǵylalyǵyn oıyma alǵyzǵan, qolyma qalam ustatýǵa májbúr etken oǵan degen saǵynysh, quny esh nársemen ólshenbeıtin perzenttik sezim bolsa kerek.

Ákem Ábdiresh Tóre uly mynaý jaryq dúnıedegi mańdaıyna jazylǵan ólsheýli ǵumyrda sózi men isi úılesim tapqan ardaqty azamattyń biri edi. «Áke» dep aýyz toltyryp, kókiregińdi kerip, keýdeni aıqara ashyp, erekshe yqylaspen, izgi iltıpatpen aıtýǵa turatyn ómirdegi aıaýlymnyń da qamshynyń sabyndaı qysqa, beskúndik jalǵan ómirmen qosh aıtysqaly da tórt jyl óte shyqty.

Ákeme degen balalyq saǵynyshymdy, syrym men eshkimge aıtylmaǵan áńgimemdi qaǵaz betine  túsirýdi jón kórdim.

Oılaǵan adamǵa, tipti, ómirdiń ólsheýine salyp qaraǵanda, tórt jyl –azǵantaı jyl emes. Alaıda, osy ýaqyt men úshin ǵana emes, ákemizdiń qanynan taraǵan ul-qyzdary úshin de jyldar para-par boldy. Óıtkeni, ákesiz ótken osy ýaqyt júrekti qarashanyń sýyq jelindeı tońdyrdy, jeltoqsannyń yzǵaryndaı qarydy, qańtardyń aıazyndaı qataıtty. Meniń ákem de qazaqtyń joǵyn joqtap, baryn uqsatqan nebir mańdaıaldy azamattaryndaı qarapaıym otbasynan shyqqan.

Ábdiresh Tóre uly 1945 jyly 1-shi qańtarda Tájikstan respýblıkasy Dýshanbe qalasynda Qarymsaqovtar áýletinde  dúnıe esigin ashypty.

Ákesi Tóre men aıaýly anasy Ushtap  úsh qyz ben eki uldy dúnıege ákelgen eken. Meniń ákemniń ózinen úlken Qanym, Temir atty eki apasy men Ábdimuqan aǵasy jáne ózinen keıingi qaryndasy Bazargúl. Ákem týmalarynyń arasynda tórtinshi bala eken.Beri kele, Shymkent oblysy Jetisaı aýdany Lenın kolhozyna kóship kelip, jalpy orta mektepti bitiredi. Shymkent qalasyndaǵy mılısıa ýchılıshesine oqýǵa túsip, oqýyn aıaqtap shyǵady.

Beri kele, anam Marıashty jolyǵyp, quda túsip, shańyraq qurypty. Oryssha bilim alǵan anamyz Marıashqa ákemniń otbasynda birden til tabysý qıyn bolsa da, shydamdylyq pen tózimdilik tanytyp, syı-qurmetke ıe bolady. Anamyzdyń qulaqtyń quryshyn qandyratyn ánderi men júrekten shyqqan óleń joldary tań qalmasqa shek keltirmedi.

Alla taǵala ákem men shesheme perzentti birinen keıin birin berip, shańyraǵyn shattyqqa, bosaǵalaryn baqytqa keneltken eken.

Tirshiligi qara qazandaı qaınaǵan İshki-ister qyzmetinde  ákemniń eńbek joly bastalady. Taza eńbektiń, mańdaı terimen atqarylǵan jumystyń táttiligi erte jastan sezildi. Ol teńizdeı tolqyǵan tirliktiń barlyq maǵynasyn eńbekten tapty. Qyzmetin abyroımen atqaryp, zeınetkerlikke shyqty.

Ákemiz İshki-ister qyzmetinde 30 jyl qyzmette boldy.

Tańda kórgen tús

As úıde júrmin. Úlken bólmege kirsem, qaq tórde ákem otyr. Anam janynda otyr. Júzi bal-bul janady, óte qýanyshty, erekshe jaıdarly. Kóńildenip áńgime aıtýda. Aýlada mal soıylyp, qazan asylyp jatyr.Toǵyzymyz túgel úıge kelgenbiz. Úıdiń ishi abyr-sabyr. Ákemdi kórgen men keremet kúıge endim. Ákem alystan kelgenin áńgimelep otyr. «Ákemiz qaıtys boldy deımiz, ol tiri eken-aý». Sumdyq, biz tórt jyl buryn ol kisiden aıyrylyp qalǵan joqpyz ba?!, «ákem keldi»-dep bárine habarlap jatyrmyn. «Syrtta júrgenderge «ákem keldi» dep aıta salyńdarshy»- deımin shyǵyp bara jatqandarǵa.

Kózimdi ashtym. Túsimdi jalǵastyrǵym keldi. Qaıta jumamyn. Kórgenimdi kóz aldymnan ótkizip jatyrmyn. Tipti, dál osy sát uıqymnan  oıanǵanyma da ókinetin deımin. Júregim syzdady. Ne degen baqytty shaq?! Shirkin, qandaı keremet kún?! Mine, ákem keldi, anam janynda, bárimizdiń basymyz bir shańyraqta qosylypty-aý.  Bir sát týyp, osynyń bári óńime aınala ketse deımin. Dál bir sıqyrǵa senetin búldirshin bala sekildimin.

Ózegim ókinishten órtenip ketti. Endi anamyzdyń janynda  dál osylaı otyratyn bul sáttiń eshqashan týmaıtynyna ókindim. Munyń bárin túsimde ǵana tamashalaýyma týra keletinine muńaıdym.

Betimdi kórpemen kólegeılep, qarańǵylyqtyń qushaǵyna endim de, jastyǵymdy jasqa toltyra berdim. Sodan soń bul túsimdi «Ákem bizdi alystan baqylap, bárin de kórip-bilip júr eken-aý» -dep,  ishteı jorydym.

Ákemizdiń minezi tuıyq. Syrt kózge qatal, sýyq bolyp kórinedi. Biraq, óte qarapaıym, aqkóńil bolatyn. Qaıran ákem, osy Allanyń bergen ýaqytynda, ómirinde kópti kórgen, kózi ashyq, kókiregi oıaý, qyzmettegi kisi bolatyn.

Ákemiz–biz úshin asqar taý boldy. Ákemiz-osy shańyraqtyń bar aýyrtpalyǵyn kótergen, asyrap-baǵýǵa da, jaqsy tálim-tárbıe berýge de mindetti adam boldy. Sondyqtan ákeni syılaý, oǵan úlken qurmetpen, iltıpatpen qaraý, bizdiń paryzymyz dep túsinemiz. Sebebi, bizdi dúnıege ákelip, ósirip, oqytyp, úlken azamat etti.

Ákem- urpaqtyń panasy, úıdiń basshysy, ári tárbıeshisi boldy. Ol tek bir otbasynyń  ǵana emes, aýyldyń, rýdyń qamqorshysy, el aǵasy bola bilgen kisi.

Adam ómirdi túsiný úshin beınet kórip ósý kerek degenine túsinbeı qaraýshy edim. Iá, óziniń qarapaıym sózderi men úlken oıdy aıtyp otyrady eken.

Marıash anamyzdyń júzinen nur tógilip, júreginen jylý bólinip, jan-jaǵyna shýaǵyn tógedi. Osy shýaqpen jylynyp, asyl ananyń qushaǵynda meıir alyp júrgen, altyn anany máńgi qasterlep, eńbegin baǵalap óteıik degim keledi.

Aqyly men paıymy tereń anamyz bizdi únemi ákemizdi syılap, qurmetteýge beıimdep otyratyn. «Ákeń renjip qalar», «Ákeń jiberse bara ǵoı», «Ákeńe baryp sálem ber», «Ákeńnin keregin daıynda» dep ákege qurmet, qyzmet etýge jasymyzdan tárbıeledi. Ol kisi keremet áke bola aldy, al men sondaı jannyń qyzy bolǵanym úshin baqyttymyn.  Sebebi, qadir - qurmettiń bárine laıyqty boldy.

Júzi men júregine jylylyqtyń nury tamyp turatyn edi-aý, shirkin...

 Janym áli de aýyrady, ákemniń ólimimen birge júregimniń jartysy úzilip túskendeı. Ómirimdegi ádemi sýretter áp-sátte jańbyr jaýǵan sekildi jaǵaldanyp ketkendeı boldy.

Bul eshqashan, eshýaqytta umytylmaıtyn qaıǵy, jazylmaıtyn jara. Ókinishti-aq...

Balalyq shaq

Ár adamǵa óziniń balalyq shaǵy óte ystyq. Biraq osy shaǵyn bólik qansha tamasha sátterge toly bolady. Keshegi tıtteı kishkentaı kezim qyzyq ári óte qanyq tústerge toly boldy. Men ony eshqashan umytpaımyn. Árqaısymyzdyń balǵyn sátterimiz januıamyzben ótedi.  Baqytty balalyq shaqtyń kepili-súıikti ata-anań, birge týyp ósken baýyrlaryń, jaqsy kóretin ata-ájeń, jaqyndaryń jáne jan dostaryń.

Balalyq shaq – eń alǵash degen sózden quralady. Osy ýaqytta kóp nárseni baıqap kórgimiz keledi, kókke ushardaı sezim boıymyzdy bıleıdi. Ár izdenisimiz, ár kórgen nársemiz, bastan ótkizgen oqıǵalarymyz bizdi eseıte beredi.

Sonymen, balalyq shaq-bul... Uıyqtaýdyń armany emes, mindeti sanaýly. Mektepten kele sala terezege qarap, dostaryńdy kórip, dalany ańsaýyń. Biraq, sen anańmen sabaq oqýǵa tıissiń. Tún ishinde ájethanadan úıge qaraı júgirip, eshkim jep qoımaıdy dep qýaný!

Oıynshyqpen birge uıqyǵa jatarda, aldymen, sol oıynshyqqa qolaıly bolýyn qarastyrýyń. Qaǵazdan, ne japyraqtan aqsha jasaý. Batpaqpen tamaq jasaý.

Jer-aıaǵy  keńigen  kezde  dos-qurbylaryńmen  oınaý. Onda  da tek  keshki  21.00 ge  deıin. Oıynnyń qyzyǵymen  júrip, kúnniń batqanyn  da  baıqamaı qalýyń. Al  oıynnyń túri kó-ó-ó-p edi. Tek  qana  dopqa qatysty oıynnyń  birneshe  túri  bolatyn- valeıbol, basketbol, taǵysyn  taǵylar. Kámpıtten  bosaǵan  qańyltyrdyń  ishine  qum  toltyryp, mak  oınaýyń.

Balalyq shaq-adamǵa bir ret qana beriletin, ómirińde qaıtalanbaıtyn shaqtardyń biri. Balalyqpen jasaǵan árbir qatelik keshiriletin kez, anań men ákeńniń qolynan jetektep erkelep júretin kez, endi qandaı buzaqylyq jasasam eken dep birdeńe búldirgiń kelip turatyn kez. Qalaǵanyńdy áperip, armanyńdy oryndaıtyn kez. Jalpy balalyq shaqta jasaǵan qatelikteriń, erkelikteriń óse kele bir eske alyp otyratyn saǵynyshqa aınalady. Sol kezde naǵyz baqytty shaq balalyq shaq ekenin túsinesiń. Onyń endi qaıtyp kelmeıtinin oılasań, ýaqyt netken júırik edi dep bir kúrsinesiń.

Bala kezde teledıdardan kóretinimiz-otbasy  bolyp  tamashalaıtyn  fılm  nemese  múltfılm, muzda  mánerlep  syrǵanaý  chempıonaty, ortalyq  kanaldan beriletin  «Al, qane, qyzdar!». Qazirgideı  sansyz  kanaldaǵy kıno,  kompúter men uıaly  telefondaǵy, ǵalamtordaǵy túrli  aqparat  bolǵan  emes. Men qyzym men nemerelerime osy  týraly  aıtqanymda  maǵan  birtúrli  aıanyshty  kózben qaraıdy. Shamasy  ata-anasynyń  ómiri  qandaı   kóńilsiz  ótkeni  týraly  oılaıdy-aý. Qaıdan  bilsin, biz  úshin  eń  baqytty kezdiń  ózi sol   balalyǵymyz  bolǵanyn. Qaıdan  bilsin, ár  aı  saıyn  keletin «Qazaqstan áıelderi», «Mádenıet  jáne  turmys», «Jalyn»,  «Juldyz» jýrnaldary biz  úshin  qazirgi  ǵalamtordan  kem emes  bolǵanyn.

Kúndelikti  ómirimiz  de  bir  súreńdi  boldy. Tańerteń  mektepke  barasyń, tústen  keıin  úı    sharýasymen aınalysasyń, odan  keıin sabaq oqısyń. Jyl  mezgiline qaraı  qysta aýlanyń  qaryn  kúreısiń, malǵa  shóp  beresiń, qora  tazalaısyń, úıdiń janyndaǵy  qudyqtan  temir  shelekpen sý tasısyń, jazda  kishigirim maldy  baǵasyń (bul  sharýa  seniń  qyz  bala  ne  ul  ekenińe baılanysty emes, kim  bolsań  da-sol  sharýa). Keshki  asqa   otbasy   tórt  kózi  túgel  jınalady da, ata-anamyz   kúni  boıy  ne  istegenimizdi suraıdy. Biz  táptishtep  turyp  aıtamyz. Dúnıejúzilik etıket tártibine oraı  úndemeı  otyryp tamaq  ishý-biz  úshin    múmkin  emes  jaǵdaı. Kún  saıyn  osy.  Syrtymyzdan tyńdaǵan  adam «taǵy  da  sol  áńgime» der  edi.  Al ózimizge sonyń ózi qyzyq  bolatyn. Bul   úıde  tek  óz otbasymyz  bolǵanda  ǵana. Al  aıaq  astynan  kútpegen  qonaq  kele  qalsa, qonaq  shaıǵa  qanǵansha  óz  bólmemizde  otyra  turamyz. Oǵan  renjımeımiz de. Óıtkeni  ata-anamyz bala  kezimizden «Qonaq  yrysyn  ala  keledi» dep  qulaǵymyzǵa  ábden  sińirip  tastaǵan.

Bizdiń eń bir saǵynyshpen kútetin merekemiz «Jańa-jyl» merekesi. Jańa-jyl keshinde úlken dastarhan janynda otbasymyzben otyryp, ata-anamyzdyń tilekterin tyńdap, bir-birimizdi quttyqtap, ata-anamyzdyń daıyndaǵan syılyqtaryn alyp, máz-meıram bolyp jatqan kúnderdi jıi eske alamyn.

Meniń balalyq shaǵym baqytty ótti desem qatelespeımin. Bala kúnimiz  kúlki men bala renishke toly sátter ǵoı. Balǵyn sátterdi esten shyǵarý múmkin emes. Balalyq shaq baldaı tátti ǵoı, rasynda ashysy bolsa da, ol-balalyq erkeliktiń enshisinde. Árıne, saǵynýdamyz. Sol sebepti, seniń balalyq shaǵyń-ómirińdegi eń basty baılyǵyń degim keledi.

Bala kezimizde kim bolamyz degen suraqqa bireýi muǵalim, bireýi dáriger, endi bireýi mılısıoner dep jaýap berip jatatyn. Sol armanyń aqıqatqa aınalý úshin neshe túrli oıyndar oınaıtynbyz. Muǵalim bolyp dostarymyzdan sabaq surap baǵa qoıyp jatamyz, birimiz dáriger bolyp emdep jatamyz. Qarap tursaq, sol bala kezdegi armannyń jetegimen dál qazir ózimiz qalaǵan mamandyqtardyń ıesi bolyp otyrmyz. Bári óz retimen oryndalyp jatyr, al ótken shaq qaıta oralmaıdy. Tek qana elesi ǵana qalady.

Tym kishkentaı kezim. 1-shi synypta oqyp júrgen bolatynmyn. Ákem aǵama úlken qara sómke ákelip berip jatyr eken deımin: «Maǵan sol sómkeni ber»- dep boı bermegen bolýym kerek. Ákem maǵan úlken qara sómkeni ustata qoıdy da, shyǵyp ketti. Qýanyshymda shek joq. Sol úlken qara sómkeni qýana kóterip mektepke barǵanym janymnan ketpes.

Shirkin, balalyq bal kúnder–aı...Netken ýaıymsyz, qamsyz kúnder deseńizshi...  

Balalyq shaǵym. Ekinshi synypta oqıtyn bolýym kerek. Qazaq tili páninen jattyǵýdy jazýǵa umytyp ketken bolatynmyn. Sabaqtyń bastalýyna da az ýaqyt  qalǵan bolatyn. Anam úıge kelgen qonaqtarmen áýre. Men berilgen jattyǵýdy qalaı jazarymdy bilmeı, jylap otyrǵan bolatynmyn. Ákem bólmeme kirip kelip, qolyna kóterip aldy da, áp-sátte túsindirip, jattyǵýǵa kómektesip jiberdi. Sol kúni qazaq tili sabaǵynan «bes» alyp, eki ezý eki qulaqtyń ushyna ilinip qalǵan, meniń máz-meıram bolyp kelgenim áli esimnen ketpeıdi.

Men kishkentaıymnan kóp syrqattanyp, ata-anama kóp salmaq boldym. Ata-anamyzdyń  appaq tósekte aıalap ósirgenin, tún uıqysyn-tórt bólip, kún jaǵymyzǵa kóleńke, jel jaǵymyzǵa qorǵan bolǵandaryn qalaı esten shyǵaramyz.

Ákem men anam sabaqtarymyzǵa nemquraılyqpen qaramaı, keshkilik "Sabaqtaryń qalaı, úı tapsyrmasyn oryndadyńdar ma?" dep, únemi baqylap otyratyn.

Úıde arnaıy balalar bólmesi boldy. Bul bólmede qabyrǵada úlken "Jer shary" kartasy ilýli turatyn. Sabaq oryndaıtyn dóńgelek ústel ústinde de úlken jáne kishi globýstar turatyn. Uzyn bir qabyrǵany boılaı turǵan kitap sóreleri qyzyqty kitaptar men jýrnaldarǵa toly bolatyn. Ákem men anam qaıda júrse de bizge oqý quraldary men neshe túrli oıynshyqtardyń san túrin ákelip, qýantýdan jalyqpaıtyn. Mekteptegi ata-analar jınalysyna úzbeı qatysyp, qajet bolǵan jaǵdaıda  kómekterin aıamaıtyn. Anam mektebimizdiń ata-analar komıtetiniń tóraıymy boldy.

Ákem men anam bizge bárin berýdi oılady. Bizge mektepti jaqsy oqyńdar deıtin. Keıin mektepti bitirip, jaqsy joǵary oqý ornyna túsýimizdi qalady.

Men ákem men anamnyń maǵan degen senimin aqtaǵym keldi. Keıin oqý bitirip, jaqsy jumys ornyna turyp, olardyń maqtanyshy bolǵym keldi. Men úshin maqtana alatyndaı. Eger men úlken jetistikterge jetsem, ol jetistigim ata-anamnyń eńbegi dep oılaımyn.   

Men óz balalyǵyma, bala kezimde qasymda  bolǵan  ata-anama,  baýyrlaryma  rızamyn. Balalarymyzdyń  ómiri ózgeleý, bizdikinen   jeńil, qyzyqty  bolar. Biraq  bul  kezdi óz  balalyǵymnyń  bir  kúnine  de  aıyrbastamas  edim. Qara  sıraq, jalań aıaq  kúıimizde  ár nárseni armandap, jańalyq  ataýlynyń  bárine  qyzyǵyp júrgen, erteńgi  kúnnen  tek  jaqsylyq  kútken, qýansaq  shyn  kóńilmen  qýanyp, renjisek, qara  aspan  tóńkerilgendeı, tyǵylyp otyryp, jylap alatyn  balalyǵym - eń  qymbattym  óziń  ekensiń...

Meniń armanymnyń alǵashqy bastamasy

Qyran qustyń qanatyna minip, kókte qalyqtaǵandaı, balalyq shaqta ómir belesiniń biri, joǵarǵy oqý ornyna túsip, stýdent ataný árbir talapkerdiń úlken armany.

Stýdentik shaq tátti ári eń qyzyqty shaq. Biz ózimiz kelgen jerimizdegi tanys dostardan bólek, munda ár aımaqtan kelgen jańa dostarmen tanysý. Jańa tanystyq, jańa ómirge jol ashý.

Mektep bitirgen jylym.  Qolyma alǵan bir paraq qatty qaǵaz – meniń bitirý týraly kýáligim. İshindegi biriniń astyna biri tizbektelip qoıylǵan baǵalar da maqtanarlyq.  Osy kókshil qujat – meniń armanymnyń alǵashqy bastamasy edi.

Bir baspaldaqty artqa tastap, kelesisine aıaq basqaly turǵan shaǵym. «Muǵalim bolam» dedim. Osy kezde únsiz tyńdap otyrǵan ákem bir-aq sózben: «Boldy, muǵalim bolam dedi ma, muǵalim bolady?!»-dedi. Sol kún, sol sátten bastap meniń bolashaq mamandyǵym qaıta talqyǵa salynbady.

Úlken qalaǵa jol júrgeli jatyrmyz, ákem bir mal soıyp, aýyl aqsaqaldarynyń batasyn alyp, jol júrip kettik.

Men de degenime jetip, Qaraǵandy qalasyndaǵy, Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń  fılologıa fakúltetiniń stýdenti atanyp shyǵa keldim. Osylaısha, asqar taýym - ákemniń qoldaýymen maqsatyma jetip tyndym.

Júregim alyp-ushyp ýnıversıtettegi sabaqtarymnyń tez aıaqtalǵanyn kútetinmin. Ýnıversıtettegi sabaqtarym aıaqtalǵan boıdan, úıge qaraı asyǵatynmyn. Sebebi, ushaqtan túsken sátte,  aldymnan taýdaı ákem kútip turatyn.

Osylaı, joǵarǵy oqý ornyn oıdaǵydaı támamdap, turmysqa shyqtym. Bir balanyń anasy atandym.

Ákemniń úlken qyzy, ári erke qyzy–maǵan degen mahabbaty óte erekshe bolatyn.

Anam meni on segiz jasynda ómirge alyp kelipti. Sondyqtan da bolar, ákeshimniń men degende jany bólek edi. Qyzdan eń úlkeni bolǵandyqtan, solaı bolýy zańdy da shyǵar. Biraq, ákemniń maǵan degen qamqorlyǵy men meıirimi óte ystyq bolatyn.        

Maǵan jany ashyǵysh edi. Kóńilime kirbiń túskenin baıqasa, ishteı ýaıymdap qalatyn. Meniń jaıymdy da basqa balalaryna qaraǵanda kóbirek oılaıtyn.Qaraǵandy qalasynda  oqýda júrgenimde de, tipti turmysqa shyqqan soń da «Ana qyzǵa qarańdar, keregin áperińder, bas-kóz bolyp, qaraılap júrińder» dep anama únemi tapsyrma berip otyratyn.

Qydyryp kelsem, tórge shyǵaryp, ákelik syı-qurmetin kórsetetin. Kóbine-kóp meni bala sekildi etip, qasyna otyrǵyzyp alýshy edi. Sóıtip, soqtaldaı bolsam da, áke-sheshemniń ortalarynda otyratynmyn.                                                        

Ata-anamyzdyń  beıneti men zeıneti

Bizdiń qolymyzdaǵy tildeı dıplomdarymyz ata-anamyzdyń  beıneti men zeınetiniń, balalaryn saǵyna kútken, tún uıyqtamaı amandyq tilegen, ózderiniń qoldary jetpegen armandaryn júzege asyrady degen úmitteriniń belgisi dep túsinemiz.

Búgingi tańda Ábdiresh ákemiz ben Marıash anamyz tórt ul bala men bes qyz balany dúnıege ákelgen. Sol toǵyz baladan jıyrma segiz nemere,on jeti shóbere taraǵan baqytty otbasylar ómir súrýde.

Úlken uly Asqar Mańǵystaý oblysy boıynsha prokýror orynbasary laýazymyna deıin ósti. Qazir qurmetti demalysta. Ózim ustazdyq jolyn ustadym. Aqtaý qalasynyń  №10 jalpy orta mektebinde qazaq tili men ádebıeti páninen sabaq berip kelemin. Úshinshi qyzy - Ranogúl býhgalter mamandyǵyn tańdaǵan. Qazirgi tańda memlekettik qyzmetshi bolyp eńbek atqarady. Tórtinshi qyzy - Raıhan býhgalter mamandyǵyn oqydy. Qazirgi ýaqytta bıznes ortalyǵynda qyzmette. Besinshi bala -Serik Atyraý oblysynda munaı salasynda qyzmet jasap keledi. Sholpan atty appaq aıdaı qyzy medısına kolejin bitirip, qazirgi ýaqytta medısına ortalyǵynda qyzmette. Egizdiń syńary  Aıman  qyzy da jeke menshik bıznesinde qyzmette. Qara shańyraqtyń ıesi Omar atty  uly qajyrly eńbeginiń arqasynda qazirgi ýaqytta Mańǵystaý oblysy boıynsha Qylmystyq atqarý júıesi departamentiniń Qarjylyq qamtamasyz etý bóliminiń bastyǵy. Baqytty shańyraqtyń otaǵasy. Kenje uly Baýyrjanymyz da ortamyzda júr. Ákeden jáne anadan alǵan ónegeli isti qolymyzdan kelgenshe ózimizdiń balalarymyzǵa baýlyp, jaqsy bilim berýge, adal eńbek etýge tárbıeledik.  Bul kúnderi nemereleri de ár alýan mamandyq ıeleri bolyp otyr. 

Qaıǵy men qasiretke ulasqan «ajal» atty alys sapar

Beý, dúnıe-aı...bulaı bolar dep kim oılaǵan? 2016 jyldyń 31- shi qańtary kúni bizdiń otbasymyz úshin qaraly kúnge aınaldy. Ákemizdiń dúnıeden ozǵanyn estigende, qaraly habar ózekti órtedi, tóbemizden jaı túskendeı boldy... Kóz jasymyzǵa erik berip, shyryldap qala berdik...

Ákemdi máńgi jasaıtyndaı kórýshi edim. Sóıtsem, bári de mańdaıǵa aldyn-ala jazylyp qoıǵan talqy taǵdyr eken ǵoı. Qaıǵy men qasiretke ulasqan «ajal» atty alys sapary aramyzdy áp-sátte alshaqtatty. Sodan qaıta qaıtpaıtynyn bilsem de, áli kúnge deıin onyń joqtyǵyna sengim de, kóngim de kelmeıdi.

Shyndyǵynda, «ákem qaıtys bolyp ketti» degen sózdi aıtý – men úshin óte aýyr. Sol sózdi aıtqan kezde, qarsy aldymda otyrǵan bireý jeńil qabyldap, «e-e-e» deı salsa, kóńilime qatty tıetinin de jasyrmaımyn.

Mine, qazir ákemniń aqylǵa toly áńgimesi men «Balam» dep erkeletken sózderin ańsaımyn. Ákemniń keıde tańdana, al keıde pańdana qaraǵan ádemi kózderin ańsaımyn. Bárineń de, orny bólek, qymbat jan-ákeshimniń ortamyzda júrgen baqytty shaq, keremet kezderin ańsaımyn. Ákeshime degen sarqylmaıtyn saǵynysh, taýsylmaıtyn mahabbat boıymdy áli de kernep tur.       

Bir bilerim, áke rýhy bizderdi árqashan qoldap-qorǵap júretinine senimdimin. Sebebi, áke beınesi janymyzdan ketse de, jadymyzdan eshqashan ketpek emes…..            

Ákeshim!!!

Bilemin, bárin, bárin sezdiń, Áke,
Asyly aıtpaýshy ediń sózdi qate…

Jerlegen kúni seni dertti bolyp,
Men túgil jylap turdy kók túnerip.
Jetkizgen toǵyz balany qaıran Áke,
Jete almaı jetpis eki jasqa kettiń áke.

Kep jatty qurdastaryń kóńil aıtyp,
Sıregen qatarlary kóbi qaıtyp.
Taǵdyrdyń jazýyna qandaı shara,
Qoıatyn ne qýantyp, ne muńaıtyp.

Boldy ras dertiń kúshti, qaıǵy sodan,
Ajaldan qutylyp ed qaı kisi aman?
İshinde toǵyz balanyń otyrsa da,
Jylaıdy jalǵyzsyrap baıǵus anam!

Qaıran áke, jastyǵyn tez urlatqan,
Moıymaı nala shaqqa.
Kóńilime nur quıyp, kózimdi ashqan,
Jol siltep bolashaqqa.

Aıtqan aqyl, salmaqty sóziń maqtan,
Bastaǵan parasatqa.
Júrmiz áli jan áke, óziń jaqqan,
Jylynyp sol oshaqqa.

Ákeshim, áke!!!! Ózińdi eske alyp, beıne bir qalǵan júzińdi kóz aldyma elestetemin!!!! Áke...... áke myna qamshynyń sabyndaı dúnıede jarq etińde kettiń, ózińe degen saǵynyshymdy aıtyp jetkizý múmkin be? Ákeshim jatqan jeriń jaıly,topyraǵyń torqa, janyń jannatta bolsyn!!!!

Áke, Jaratýshy Iemiz sizdiń táýbáńizdi, adaldyǵyńyzdy qabyl alyp, Jánnát tórin syıǵa tartsyn dep tileımiz.  

Saǵynyshymyzdy qabyl al, ÁKE!

Týraeva Dına Abdrashovna

---