Danyshpan Alıktiń ajaly
Jar salyp, jasaq jıar bilimdi Alık,
Bilimsiz huzarlardan almaqqa kek.
Qalasyn, eginderin yzasy úshin
Ot penen qoıǵan arnap qylyshqa dep.
Qol bastap, kıip saýyt - Sargradty,
Syr minez tańdap minip senimdi atty,
Dalada kele jatyp, knáz kórdi
İshinen qalyń orman shyqqan qartty.
Perýnǵa kóngen, bergen yqylasyn,
Boljaǵan bolar zaman ýaqıǵasyn,
Qasyna Alık keldi qarıanyń
Ótkizgen qulshylyqpen, balmen jasyn.
«Ne bolar, aıtshy, baqsym Qudaı súıgen,
İlgergi óter jasym nendeı kúımen?
Jaýymdy jan-jaqtaǵy qýandyryp,
Topyraq tez basar ma deneme úıgen?
Ashyp aıt, búkpeı bárin, esh qaımyqpa!
Alasyń tańdap jaqsy at aıtqandyqqa».
Baqsylar knáz syıyn qylmas qajet
hám qoryqpas bolǵandardan ıe jurtqa.
Olardyń tili erkin, sózi haq-ty,
Qudiret ámirimen yntymaqty.
Qarańǵy tańdaǵylar tynytpaıdy,
Júzińnen saǵan degen kórem baqty.
«Umytpaı, al jadyńa sózin qarttyń,
Batyrǵa qymbat buly dabys-dańqtyń.
Atyń zor, aıbynyń mol jaý muqatqan,
Qalqanyń qaq basynda Sargradtyń.
Aıamaı bergen saǵan baq-talaıdy,
Kúńirkep, dushpandaryń kóre almaıdy.
Jer, sý da - bári saǵan baǵynýly,
Tolqyny kók teńizdiń ala almaıdy.
Aıbalta, oq, naıza da, som qanjar da,
Eshbiri saǵan zalal qyla almaıdy.
Astyna kók saýyttyń jara túspes,
Qorǵaýshyń kórinbeıtin bar bir saıly.
Qaterli ne beınetten qoryqpas atyń,
Sezedi qozǵalǵanyn qalaı taqym.
«Tur!» dese - jaýǵan oqqa qımyldamas,
«Shý!» dese - ne qamalǵa kirer batyl.
Sýyqqa, soǵysqa da tulpar shydar,
Ajalyń biraq osy attan bolar...»
Sózine shaldyń aıtqan kúldi Alık,
Áıtse de oımen júzi torǵyldanar.
Kóńilsiz oıdaǵy joq estip isti,
Úndemeı, erge asylyp, attan tústi.
Sıpalap, qasyp, qaǵyp moıynǵa atyn,
Aınymas dospen knáz qosh aıtysty:
«Baqyl bol, serik atym, renjime!
Aırylar mezgil jetse, aıyrmas ne?
Damyl al!
Qosh, aman bol!
Meni umytpa!
Aıaǵym tımes altyn úzeńgińe.
Kelińder, bozbalalar, atty alyńdar!
Jetektep toǵaıyma aparyńdar!
Jabyńdar jabýyna túkti kilem,
Tazalap, jýyp, baǵyp, baptańyzdar!
Jemine eń qalaýly suly alyńdar!
Bulaqtyń sýymen hám sýaryńdar!»
Knázǵa, atyn alyp, tosty basqa at,
Ótedi munan keıin neshe jyldar.
Basynda bir qorǵannyń Alık toılap,
Jasaqpen janyndaǵy kúlip-oınap,
Qaıǵy joq, qasiret joq, iship bári,
Kúnderdi bastan keshken sóıler oıǵa ap.
Eskerdi bir mezgilde atyn Alık,
Suraıdy: «Esen-saý ma hám qaıda? - dep.
- Júrisin, júıriktigin tanǵan joq pa,
Jabyǵyp qalmady ma, - deıdi, - júdep?»
Qaıda dep joqtaǵan soń Alık atyn,
Aıtady bireý turyp: «Knáz batyr!
Basynda bıik qyrdyń áldeqashan
Tynyshtyq alyp, atyń uıyqtap jatyr».
Muny estip, Alık jerge qarap tómen,
Oılaıdy: «Ottap bosqa shal ne jegen?!
Qý baqsy!
Ótirikshi, aljyǵan shal,
Atymdy aıyrypsyń bosqa menen».
Kórýge attyń súıek-saıaqtaryn,
Ertip ap Igor menen qonaqtaryn,
Saraıdan shyǵyp Alık kele jatyr,
Jaǵalap Dneprdiń alaptaryn.
Qýraǵan jatyr súıek qyr basynda,
Seleýler jel qubyltqan tur basynda.
Qum kómgen, jańbyr jýǵan súıekterdiń
Aralap knáz Alık júr qasynda.
Aqyryn aıaǵyn sap shyǵyp basqa,
Sóz sóıler knáz turyp ólgen dosqa:
«Jat, dostym!
Kári ıeńnen qaıtqan buryn,
Qudiret qaramaıdy kóp, az jasqa.
Jazypty seni asyma soıǵyzbasqa,
Qanyńmen topyraǵym toıǵyzbasqa.
«Ajalyń attan bolar» dep sandalyp,
İİİal meni qorqytqany osy bas pa?»
Bildirmeı, bas ishinen jyljyp shyǵyp,
Knázǵa qara jylan shapty ysqyryp.
Oralyp aıaǵyna, shaqqan kezde
Batyrdan shyqty dybys, jany yshqynyp.
Alıkti joqtap, jurty kóp jylaıdy,
Ólgen soń, jylaǵanǵa ol turmaıdy.
Dnepr jaǵasynda asyn berip,
Kópirship saptyaıaqtar byjyldaıdy.
Olga men knáz Igor dóń basynda,
Toılaǵan jasaqtary hám qasynda.
Kúnderdi bastan keshken sóıleı túser,
Saptyaıaq júrgen saıyn ortasynda...


You Might Also Like