InfoHub Logo

(qazirgi zaman prozasy)

Apparattyń aınasyna úńilgen dáriger áıel kenet: «Siz qaı jaqtansyz?» — dedi. Ulbosyn qursaq tusyn sap-salqyn saımanmen basyp otyrǵan dárigerge: «Semeıdiń Abyralysynan», — dep qysqa jaýap qaıtardy.

Dáriger áıeldiń «İ... i...i...m» degen úni sózge bergisiz maǵynaly ári úreıli estildi.

Ulbosyn «Nendeı jaǵdaı?» dep suraýǵa júregi daýalamady. Kóńiline yzǵarly kúdik kóleńkesi túse qaldy. Sýyq oılar da qyraýdaı ushqyndap qaptap keledi: «Turǵanǵa kúıeýge shyǵyp, segiz jyl boıy bir sharanaǵa zar bolyp, endi birdeńe bola ma, degende ne boldy taǵy?!»

Ulbosyn: «Ekiqabatpyn ba, joq pa?», — degen sózdiń tilinen qalaı shyǵyp ketkenin de ańdamady.

Dáriger bolsa: «Iá...» degen, sóz ben únniń aralyǵyndaǵy bir sarań jaýabyna «biraq...» degen sózdi qosty. Jańaǵy kúdik kóleńkesi endi qorqynyshtyń qarańǵylyǵyna qaraı aýyp bara jatty.

Ulbosynnyń kóz jasy «Suńqar» zetteý ortalyǵynan úıge jetkenshe tıylmady. «Óziń saqtaı gór, jasaǵan...», — dep kúbirleı beredi.

Úsh kún ótkende bári de aıqyn boldy. Turǵan men Ulbosyndy shaqyrǵan dárigerler keńesi: «Úsh aılyq sharanany túsik arqyly alyp tastaý qajet» degen sheshim shyǵarǵanyn habarlady.

Ulbosyn dál tóbesinen sel qulap kele jatqandaı: «Nege?!!» — dep shyr ete tústi.

Bas dárigerdiń: «İshtegi úsh aılyq sharananyń oń jaq aıaǵy tizeden tómen kem ekendigi ÝZI-de anyqtaldy», — degende Turǵannyń: «Nelikten olaı?!!» — dep óksik aralasa yshqyna shyqqan suraǵyna: «Radıasıa tuqymǵa áser etken...», — degen qysqa jaýap aıtyldy.

Átteń! Adamnyń ómiri suraq pen jaýap arqyly sheshile salsa, jan qınalysy degen bolmas edi-aý! Jınalyp otyrǵandardyń kóńil kúıi astań-kesteń boldy. Aıaýshylyq pen zańshyldyq, adamgershilik pen sózýarlyq, kisilik pen resmılik taıtalasqan oı-pikirler sý betindegi seńdeı soǵylysty.

Bas dárigerdiń: «Bul kemshilik ultymyzdyń genofondyna zıan», — degeni, basqalarynyń «Kem sábı týǵansha, saý sábı taýyp alasyz ǵoı...», — dep aldaýsyratqany Ulbosyndy ıliktire almady.

Qaısar kelinshektiń: «Sholaqaıaq bolsa da óz balamdy óz jatyrymda óltirte almaımyn!» — degen sózi anttan da salmaqty estildi.

Alaı-dúleı boran sap tıylǵandaı tynyshtyq ornady. Únsizdikti bes dárigerdiń ishinde otyrǵan eń jastaýy Ydyrys esimdi jigittiń sózi oıatty: «Táni kem bolǵanmen, jany kemel bolsa she?!»

Seń soqqandaı qos qolymen basyn ustap, bir sóz aıta almaı otyrǵan Turǵan: «Ámın...» — dep kúbirledi. Osy sóz basqa árekettiń jolyn kesti, túsik jasalmaıtyn boldy...

Osynaý qaıǵy men qýanysh qaıshylasqan oqıǵadan keıin de aqqan ózendeı arqyrap otyz jyl óte shyqqan edi. Turǵan men Ulbosyn oń aıaǵy týasyly kem bop dúnıege kelgen uldarynyń atyn Tańyrys dep qoıǵan-dy. Jandary jalǵyz uldarynyń ústinde boldy. Onyń kóńiline qaıaý túsirmeýge baryn saldy, bar tirlikterin sonyń jaqsy tárbıesine arnady. Tańyrys ta oqýda aldyna bala salmady. Ol anasynyń tilegi boıynsha medısına mamandyǵyn tańdady. Almaty medýnıversıtetin erekshe úzdik bitirgen soń, az jylda, Seýl, Tokıoda kásibı bilimin jetildirip, dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý salasyn dúr silkindirgen jańalyqtar ashty...

...Qartań dáriger reanımasıada esi kirgende óziniń tiri ekenine qaıran qaldy. «Keń kólemdegi ınfarkt» degen dıagnoz qoıylǵan adamnyń tiri qalýy ekitalaı bolatyn. Kardıolog qyz Nurábıa syrqattyń kózin ashqanyn kórip, janyna qýana jetip keldi:

«Ydyrys aǵa, sizdi qutqarǵan myna dári!» — dep kóz aldyna bir ampýlany tosty. Dúnıege qaıta kelgendeı bolyp, aınalasyna tańyrqaı qaraǵan qart dáriger shyny saýyttyń búıirine latynsha jazylǵan «TANIRIS-I» degen sózdi oqydy.

Kardıolog qyzdyń: «Bul erekshe dári júrek qan tamyryndaǵy trombylardy birneshe sekýndta-aq eritip jiberedi. Tek úlgerip egilse boldy, adam qandaı aýyr ınfarkten de aman qalady! Bul qazir skoryıdyń kabınasynda turatyn eń qymbat dári...» — degendi maqtanyshpen aıtyp jatty.

Qart dáriger Ydyrys: «Bul — Tańyrys Turǵanulynyń oılap tapqan ataqty dárisi ǵoı!» — degende kóz aldyna osydan otyz neshe jyl buryn ótip ketken shaq qaıta oralǵandaı, qursaǵyn qos alaqanymen basyp, móldir janarynan monshaqtap jasy tógilgen aqquba, jaýtańkóz kelinshek kóz aldyna eles bolyp kele qaldy.

Qart dárigerdiń kóz jasymen qosa aýyzynan shyqqan: «Jatyrdaǵy jaqsylyq jasaýshym meniń...» — degen túsiniksiz sózin dáriger qyz paıymdaı alǵan joq...

---