Oılansyn ulan bolsa sóz uǵarlyq,
Aqyldyń sholǵynshysy – oıqumarlyq.
Taza talap talpynyp oıdy aıdasa,
Baıqalar kórneý, tasa, joq pen barlyq.
Azat aqyl oılanbaı mıda jatsa,
Shirip, tozyp tartqyzar ol bir zarlyq.
Syryn synar talapty er tabylǵanda,
Bul baqshada mysal kóp oı qozǵarlyq.
Ókinishtiń úlkeni – oıy tarlyq,
Ondaıda aqyl bolmas jubanarlyq.

Jaýynan qolǵa túsken bir tutqyndy
Óltirýge bir patsa qylǵan jarlyq.
Ólimge buıyrylǵannyń qandaı kúni,
Meıirim, ynsap tezine salshy muny?
Ol tutqyn el zarlatqan zalym emes,
Namys úshin jan qıǵan – jalǵyz mini.
Jaýynyń batyry emes, patsasy emes,
Jigerli qara soldat, ardyń quly.
Qol-aıaǵy shynjyrlap bekitýli,
Ol kezde azat emes bir tal qyly.
Baılaýdan bosanýǵa joq tásili,
Jan shyqqansha azat qoı jalǵyz tili.
Qarǵap, silep, jamandap, boqtaı berdi,
«Meni óltirgen patsanyń joq‚ – dep‚ – quny».

Patsa sonda surady bir ýázirden:
«Soldattyń bóten tilin uqpadym men.
Ólerde ózelenip neni aıtyp tur,
Ol eldiń tilin anyq bilýshi eń sen?»
Ýázir aıtty: «Jylap tur keshý surap,
Jalynysh jaqsy sózdiń bárin qurap.
«Áli jetip turǵanda ashý keshken
Artyq»,– deıdi, bul sózin turmyn unap».
Bir ýázir túregeldi anaý shetten:
«Aıttyń,– dep,– ótirikti ne sebepten?
Patsany qıanattap boqtap otyr,
Onysyn jasyrasyń qaı nıetpen?»

Patsa aıtty: «Soldatty jón azat qylǵan,
Ana ýázir oı saldy maǵan tyńnan.
Yza bılep tutqyndy óltirmek em,
Amal taýyp qaıyrdy ashýymnan.
Biriń jón, biriń teris jaýap aıtyp,
Bul sózben, eki ýázir, óttiń synnan.
Zıandy, ýly shynnyń syrtyn boıap,
Kúndestik qanjaryńdy aldyń qynnan.
Túzý jolǵa bastaǵan jalǵan artyq.
Buzyqtyqqa sep bolǵan mundaı shynnan.

Bilmeımin, muny qandaı qulaq tyńdar,
Oılasań – tátti jemic‚ nurly gúl bar.
Jazasyzǵa jany ashyp esirkeıtin
Kóńili oıaý, kózi ashyq elde kim bar?
Shyn shyn bar, qate shyn bar, ýly shyn bar,
Álgi aıtqan ótirikte qandaı min bar?
Eldi synap, óz minin elemeıdi
Óli júrek, ózimshil, kúnshil mundar!

---