InfoHub Logo

(derekti áńgime)

Baǵzynyń baıanyn qozǵap, boz maıasy bozdap, kósilip jatqan shalqar keńistikke jiti kóz tige, jondaryn, qanattaryn qomdana dúr silkingen túz búrkiti tárizdi qyraǵy, alyp deneli, alpamsadaı keń jaýyryndy, qatý óńdi, shamalyny selk etkizip, dushpan túgili estigen jannyń qaı-qaısysyna da úrgelek úreı týǵyzardaı qaharly da zárli úndi Shotan bahadúr bastaǵan óńsheń «júrekteriniń túgi bar» adaı jasaqtarynyń baıaǵy atakúldik Mańǵystaýdyń oıyna qulaǵanyna onsha kóp ýaqyt ótpegen kez. Bastapqyda qońsy qonyp, dám tuzdas bolsa da, tekti ári tentekteý, tuınaǵy tym bólekteý, alǵan betinen áste taımaıtyn, sesi basym, qalmaqqa qyrǵyn salyp kele jatqan rýhy ústem bildeı bir rýly-taıpaly eldiń raıynan seskengen jáýmit túrikmender de qansha atys-shabys, daý-janjal salǵanymen de aıylyn tarta bastady. Endi-endi shama-sharyqty baǵamdap, artqa qaraılaı-qaraılaı, qımaı qansha oıqastasa da, «báleden mashaıyq qashadynyń» kerimen óz ata mekenderine qaraı amalsyzdan at basyn keri buryp, josylyp, oıysa bastaǵan sharasyz da mazasyz shaǵy edi. Al áldebir aıdalada jatqan maıshelpek emes, baǵzy ataqonysqa qaıta ıelik etýge birjolata senim nyqtaǵan «Alshyn» urandy, «Adaı» (jebe) tańbaly el, esil erlerdiń jaly kúdireıip, kózi ejireıip, sózi de tym óktemirek, tym asqaq, tym pań, sańqyldap estilip, tulparlarynyń tuıaǵynan tas ushyp, meımanalary tasyńqyrap turdy. Ómirinde «ták» kórmegen tekti aǵaıynnyń mártebesi bıik, mereıi ústemdeý, adýyndaý, urdajyq bolmysy aıqyn ańǵaryldy. Qarataýdyń eń bıik degen shoqylary basynan uran ottary alaýlap, daýylpazdar soqqysynan búkil dala kúńirenip ketedi. Netken, dúrbeleń dúnıe, netken jankeshtilik! Eshkim de esesin jibergisi, namysty qoldan bergisi kelmeıdi-aý. Ásirese, qarys súıem jer degende... Biraq... Kúnderdiń kúnińde kúshtiniń taqymy batpaı qoımaıtyny taǵy bar...

Alǵashqyda «alpys úıdeı az kelgeni» de ras. Aımaqtaǵy ahýaldyń aýjaıyn ańǵaryp, ótpeli dáýirlerde osynda turaqtap qalǵan qalmaqtar men túrikmenderdiń syńaıynan seskene qoımaǵan shetterinen «sen tur, men ataıyn» Adaıdyń atyshýly batyrlarynyń «tur-turpaty jaman», qasarysqan qas-dushpannyń qandaıynyń da aıaǵyn aspannan keltirip, úrkitýge, qorqytýǵa ázir, túrip aıdap shyǵýǵa da belderin bekem býyp kelgeni qaýlaǵan órtteı márt keskinderinen boı kórsetip tur. Saıypqyran sańlaqtarǵa ere kelgen Berishtiń Qaratoqaıynyń ataqty baıy Esbolaı men Kete Ájibaı bıdiń sulbasy da kórinis berip qalady. Endi ǵana tuıaq iliktirip jatqan, álimjettik jasasa da, áliptiń artyn baqqan osynaý óliara shaqta, aldaǵy jyldar kerýeninde osy áýletten Esbolaıdyń Itemgeninen tamyr tartatyn Tabyldynyń qasıet qonǵan uly, áz áýlıe Qulbaraq batyrdyń ómirge keletinin eshkim seze qoıǵan joq-ty. Bul qazaq jeriniń batys óńirin jetpis jylǵa jýyq jat jurttyń ýysyna, bógde men bótenniń ezgisine bermegen Jarynyń Jetimek taqtasynyń tarlan bozy áıgili Súıinqara batyrdyń turǵylasy, senimdi serigi. Al Túmen Baltabasulynyń «Mańǵystaý» tolǵaýyndaǵy «Kete Ájibaıǵa bata aıtqyzyp, Shotan bahadúrdiń Adaı Týyn(!) máńgilikke jol tartardaı etip nyǵarlaı, jelbirete jalaýlata tigetin jeri de osy Qalamqas óńiri ispetti!

Al Tineıdiń Táńirbergen batyry da osy bir Bozashy túbegine sonaý Ústirtten Manata arqyly tóte jol tartyp, dushpanǵa des bermegen, aty shyqqan azýly batyrlardyń ishinde ózindik aıbary, kesek keskin-kelbetimen shoqtyǵy bıiktigin baıqatty. Zamanynda ata jaýǵa aınalǵan qalmaqty shaýyp, jeńgennen keıin, oljaǵa túsken olardyń Bekbıke padıshasyn aq bıeniń sútine shomyldyryp, qatyndyqqa alatyn eńsegeı boıly er Táńirbergen osy. Sonaý Maqattyń mańyndaǵy Bekbıke stansasy osy qalmaq qyzy Tineı áýleti bir anasynyń esimin ıelenip qalýy da kóp syrdyń ushtyǵyn ańǵartady. Sol Bekbıke sulýdan taraǵan urpaqtary Mańǵystaýda qazir de barshylyq.

Bozashynyń boz dalasy, alasurǵan asaý aıdynnyń tóńiregine el myqtap qonystana bastady. Biraq, zamannyń surqy sondaı súreńsiz, ustaranyń júzindeı qylpyldap san qubylady. Najaǵaı oınap shartyldap, sur aspandy tilgilep, seńdeı soǵylysqan qap-qara bulttardaı qaýip-qateri basym. Osynaý at aýyzdyǵymen sý keship, er-azamattar emin-erkin jaılana, arqaıyn bir ter basyp, aıaq sýyta da almaǵan alasapyran dáýirde segiz arys Jarynyń bir bal asy Bektemis ahýnnyń tuńǵysh nemeresi Qalamqas esimdi qyzalaq sharana tirshilik kózin ashyp edi. Bul bir myń jeti júz on besinshi jyldardyń shamasyna tuspa-tus keledi degen boljam bar.

Sýyt kelgen alǵashqy toptan keıin ózi adaı halqy osharyla kóship, baǵzy babalar aımaǵyna aq týyn jelbirete tigip, aıdarynan jel esip, jappaı taban tireı bastady. Áride Alataý, beride Shý boıynan, Saýran aınalyp, Syrdyń boıyn jaǵalap, Edil, Qıyl, Jem, Saǵyzben, Muńaljar silemderinen Ústirttiń ústimen aıbaltasyn jarqyldata júrip, tabandy maqsat jolyn dittegen bir qaýym elge Kishi Júzdik aǵaıyndar «Sát sapar, kósh kólikti bolsyn!» aıtyp, qımaı qoshtasqan-dy. Endi, mine, eldik minez, erlik eren bolmys táýekel qaıyǵyńa birjolata bel býdyryp, kóne Mańǵystaý óziniń tóltýma urpaqtaryna ystyq qushaǵyn aıqara ashty.

Tektiliktiń tórkini de sol qannan sińgen minezde jatady ǵoı. Ózalda jaratylǵanda máımóńkeni súımeıtin, týra, kesip sóılep, jaýyńdy da, bórińdi de jaǵadan alýǵa taısala qoımaıtyn, sheńgeldi, shar bolattaı qaıralyp, almas qylyshtaı jarqyldaǵan nar tulǵaly ejelgi kók túrikterdiń kóshpendilerdiń tuıaǵy eshteńeden aıyl jıar syńaılary baıqalmaıdy. Kúndelikti jaý jaraǵyn asynyp, attan túspeıtin dóıt jigitterdiń jan balasynan qaımyǵyp, bir jasyqtyq tanytqanyn kórseńshi! Qarıalary telegeı-teńiz pátýaly, eldik áńgime órbitse, aq jaýlyqty ájeler jaýdyń betin qaıtarýǵa attanǵan ulandarynyń aman-esen oralýyna tilek tilep, Táńirisine, arýaqty ata-babalaryna sıynar edi.

Al týmysynda er kóńildi arýlar da eshteńeden ımene qoımaıtyn júrektiligimen tánti etpeı qoımaıdy. Olar da otbasy, oshaq qasymen shektelip, tusalyp qalmaı, qıyn-qystaý kezeńderde erlermen birge qatigez jaýǵa toıtarys berýden qaımyqpaıdy. Almaǵaıyp zamandarda «jeti jurt kelip, jeti jurt ketken» Saq dalasyna turaqty ıelik etýde Daı taıpasynan shyqqan Tomırıs syndy júrek jutqan apalar qalaısha qas-dushpanmen arystansha alysyp, namysty, eldi, jerdi bermeı jalyndy ǵumyr keshse, Qalamqastaı qaısar qyzdyń da erlik isteri, janqıarlyq daǵdysy jetip artylady.

Qarshadaıynan ár sózi men isinde úlken kóshelilik qasıetimen daralanǵan ol aýyl-eldiń arqa súıeri, tosyn jaýdan qorǵanýǵa eldi jumyldyra alatyn aqylmany, qajetinde jaýǵa da shabar naızageri atana bildi. Kúndelikti bir basylmaıtyn jaýgershilik joryqtar, shaýyp ketý, barymta elim degen erlerdiń únemi jel ótinde júrýine, oqqa, otqa keýdesin tosýyna májbúr etti. Bir qaýym eldi tamaqpen, sýsynmen qamtý da mynaý qıan dala, shóleıt ólkede tipten ońaı dúnıe emes edi.

Soǵan qaramastan osynaý keń aımaqty tolyq ıemdenip, erkin jaılaǵan aǵaıyn kóldeneń shapqan qalmaqqa da, noǵaıǵa da, túrikmenge de, Hıýa sarttaryna da, basqa da dala kezip, ajal izdegenderge týǵan jerdiń qarys súıem topyraǵyn da qıa almady. Qula dúz atanǵanmen quıqaly, qazynaly da kıeli túbekke teris nıetpen kelgenderdiń taǵdyrynan túńilip, jelkesi úzilip, mert bolýy, ne bolmasa qaıtyp kelmesteı tyraǵaılap qashýy jazylmaǵan zańdylyqqa aınaldy. Mundaı ıen dalany bılep, ýysynan shyǵarmaı ıelik etý myqtynyń myqtysy, soıy bólek soıqandy erlerdiń enshisine ǵana jazylǵan buıyrmys-ty.

Mańǵystaýdyń qaraoıynan joryqqa attanyp bara jatqanda qolbasylary tez jetilip ósip, erte eseıip, qolyna qarý ustaı bilgen qaıratty da qajarly Qalamqasqa senim artatyn. Áý bastan boıyna ata-babalardyń áýlıelik-kóripkeldik qasıetterin de, batyrlyq aıbat-arýaǵyn da jete sińirgen aqberen boıjetkenniń boıy da eńseli, dene bitimi tym myǵym, súıekti, bala kúninen nebir arqyraǵan asaýdy jýasytyp ysylǵan qatirendi jas bolatyn. Zadynda áıel adam bolyp jaralǵany bolmasa, keıbir jaǵdaılarda erkek kindiktilerden de asyp túsetin márttigi sonadaıdan atoılap syr ańǵartyp turatyn-dy.

...Búgin de Qalamqas qasyna bir top qaısar qylyqty qurbylaryn ertip alyp, jol kesip, ań aýlaýǵa shyqty. Bile-bilgenge mynaý Kerel túbeginiń aınalasy bir ǵanıbet. Sonadaıdan kózdi arbar buldyr saǵymy júzgen ushy-qıyrsyz ulanǵaıyr dala qandaı ádemi deseńizshi shirkin, qalyń ósken jýsan, sorań, adyraspan, tekesaqal...

Ómir men ólimniń arasy qarys súıem ekendigin, el úshin, týyp-ósken jer úshin sheıit ketken arystandaı arystardyń ulaǵatyn uqtyrǵandaı qolat qyrlardyń basynan «men mundalap!» kónelikti qaýymdar «qol bulǵaıdy»...

Al teńiz bet munartyp kórinedi. Bul jaqta san alýan ǵajaıyp qustar: aqqýlar, qyzyl qaz, birqazan, úırek, shaǵalalar aıdyn tósin, búkil aımaǵyn azan-qazan qylyp, jaǵalaýda neshebir qyzyldy-jasyldy gúlder kózdiń jaýyn alady. Teńiz betten lekite soqqan saýmal aýa boıdy titirkendirip jiberse de, sergitip alyp barady...

Anadaıdan bir úıir kıik qashty. Shashtaryn býyp, bastyrǵan, ústerine teriden toqylǵan beshpet kıgen, arqalarynda asynǵan sadaǵy bar, otty janarly, sesti arýlar dala perızattaryn jan-jaqtan qıqýlaı qýyp keledi. Qyr taǵylary da shamal yǵa aldyrar yńǵaıy joq. Tekeleri top bastaǵan dala erkeleri - kıikter oqtaı ushyp, jelmen jarysyp, quryqqa iliger emes.

Alaıda, adamnan aıla asqan ba. Qaraǵanda kóz talardaı, saǵymdy sary bel-betkeıdiń ońtaıly jerinen jarlaýyt saı sekildi etip ádeıi qoldan qyrnap, jonyp qazylǵan jasandy arandarǵa tobymen kelip soqtyqqan kıikter japyryla, biriniń ústine biri qulap, beıne qaqpanǵa, torǵa túskendeı omaqasty...

Jasyndaı ótkir janarly óńsheń ójet qyzdar bul joly da aýylǵa oljaly oraldy. Árbireýiniń qanjyǵasy maıly. El mereıi taǵy da ósti, qan shyǵaryp, qyzyl qýyrdaqqa keneldi. Ásirese, qarıalar men bala-shaǵalar máz-máıram. Bári de astyndaǵy arǵymaǵyn oınaqtatyp, mańaıdy mańǵaz shola qaraıtyn oıly da saq, kórgen kóz súısinerlikteı Muńal-Jary qyzynyń qaıystaı shymyr órilgen kórik symbatyna rızashylyqpen qaraıdy.

Aqyrynda Qalamqastaı minsiz músindi jaýjúrek qyzǵa sol jaǵalaýdaǵy Jandaýyr aılaǵyna teńizdiń arǵy betinen jelkendi kememen kelip, ózderi ákelgen mata, tamaq, usaq-túıek áshekeı zattaryn jergilikti jerdegi mal jáne mal ónimderine aıyrbas jasaıtyn orys-orman, noǵaı, tatar-bashqurt pa, álde basqa bireýdiń be, tili tıipti degen sóz bar. Osyndaı seıistik sátteriniń birinde qatty shaýyp, ań qýyp kele jatyp atynyń tuıaǵy tep-tegis dalada az kezdespeıtin, Qudaıdyń ózi jasap qoıǵandaı, tereńdigi bir qulash shamasyndaǵy jerdiń ańyna (uraǵa) ilikken ol qapıada til tartpastan ketipti...

Kóneden kele jatqan áńgimede bútindeı el maqtanyshyna aınalǵan erekshe jaratylys ıesi Qalamqas osynaý tabıǵı tylsymy ústem tynysty mekendi Adaı jurty qaıta qonys etkeli ólke ómirinde jer betine alǵash túsken, birinshi jerlengen arý, áıel qaýymynan shyqqan áz áýlıe ekendigin kári qulaqtar ańyz emes, áriden tin tartyp kele jatqan jany bar ózekti áńgime retinde órbitedi.

Qoınaýy qara altynǵa tolyp, halyqtyń yrysyna aınalǵan Qalamqas dańqy jer-jahanǵa, muhıttyń arǵy-bergi shetine deıin jetti. Qazaqstannyń halyq jazýshysy Ázilhan Nurshaıyqov pen atalǵan aımaqtardaǵy búkil óndiristiń basshysy - «generaly» bolǵan Saǵyn Qyrymqulovtyń gazette jarıalanǵan suhbatynda «Qazirgi Qalamqas kentiniń qaq ortalyǵynan qoramsaǵy jebege toly, ústinde jeńil saýyty, sadaǵyn kere tartqan kúıinde, aq tulpar ústinde eńkishteý otyryp, atpen shaýyp kele jatqan rettegi batyr-arý beınesi somdalsa, Qalamqasqa eskertkish qoıylsa armanym bolmas edi» degen sózderi shynaıy kóńil túkpirinen týyndaǵany azamat tulǵasyn aıshyqtaı túsedi. Búgingi Qalamqas ken ornynda eńbek etip jatqan jigitter men qyzdar bul óńirdiń osyndaı ataqty arý esimimen atalatynyn maqtan tutýy ári onyń óz atyndaǵy aýmaqty da kıeli tarıhı qaýym basyna baryp, rýhyna taǵzym etýi bek jarasymdy dúnıe bolar edi-aý...

Árıne, bul osy óńirdegi eń kóne ári aýqymy jaǵynan da aýmaqty qorym, ejelgi tarıhtyń kýágerleri. Munda tek Jary áýleti ǵana emes, Adaıdyń ózge de rýlarynyń, Berishtiń Qaratoqaıynyń talaılaǵan árýaqty babalary máńgi tynys tapqan. Osyndaı taǵlymdyq jaǵynan tilge tıek etýge tura jaq qasterli oryndar kózden tasa bolmaı, kerisinshe, aımaqtaǵy týrızmniń bir aıqyn nysanasyna aınalyp, jastarymyzdy, onyń ishinde qazaq qyzdaryn ári el jandy, ári ór minezdi bolýǵa tárbıeleıtin tarıhı-mádenı muraǵa aınalýǵa tıis.

Kózi tirisinde halqynyń amanatyn arqalap, el-jurtyna sheksiz mahabbaty men sharapatyn tıgizgen jaqsy-jaısańdarymyzdyń aldyńǵy kóshinde Qalamqas esimi de beıne el súıý, jer súıý, otanshyldyqtyń óshpes, aınymas sımvoly ispetti bolashaqqa jelkenin kerip, jol tartyp barady...

Bul meniń qıalym emes. Qalamqas qıalda emes, ómirde bolǵan, óshpes ónege men dańqty izin artyna mıras etip qaldyrǵan izgilikti tulǵa.

Keı-keıde aty ańyzǵa aınalǵan Qalamqas-arý bizdiń tól apamyz ekendigin jalpaq álemge jar salyp aıtqym keledi de turady.

---