Sandyq, mátindik jáne grafıktik aqparattardy kodtaý, kodtan shyǵarý
Informatıka 7 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Sandyq, mátindik jáne grafıktik aqparattardy kodtaý, kodtan shyǵarý.
Sabaqtyń mindetteri:
Bilimdilik: Sandyq, mátindik jáne grafıktik aqparattardy kodtaý ustanymdaryn kórsetý.
Tárbıelilik: Oqýshylardy kompúterdi durys baǵytta paıdalana bilýge tárbıeleý.
Damytýshylyq: Logıkalyq oılaý qabiletterin, iskerlik daǵdylaryn damytý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: tájirıbelik ádis.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
İİ. Úı tapsyrmasynyń oryndalýyn tekserý.
1. Kompúterde aqparatty usyný tásilderi.
2. Sáıkestendir:
Dabyldyń bir túrden ekinshi túrge aınalý úderisi (Kod)
Kodtaýǵa keri úderis (Kodtaý)
Árbir naqty habarlamaǵa qatań belgilengen tańbalar úılesimin salystyrý erejesi (Dekodtaý)
İİİ. Ótken taqyryptardan qaıtalaý suraqtary.
Sandardyń ekilik kodyn jaz:
Ondyq san --------- Ekilik kod
5 ---------------------- 101
10 --------------------- 1010
15 --------------------- 1111
İV. Jańa sabaqty túsindirý.
Alǵashqyda EEM sandarmen jumys istegen. Keıinirek kompúterlik tehnıka men aqparattyq tehnologıalardyń damýy kompúterde aqparattyń basqa da túrlerin saqtaý men óńdeýge múmkindik berdi.
Kompúter sımvoldardy olardyń kodtary boıynsha ajyratady. Naqty bir kod sımvolynyń taǵaıyndalýy - mańyzdy. Ol kodtyq kestede bekitilgen.
Mátindik aqparatty baıttardyń kómegimen kodtaý ártúrli standarttarǵa súıenedi, biraq barlyǵyna birinshi negiz bolǵan ASCII standarty. Unicode - bul kodtaý kestesi, onda bir sımvoldy kodtaý úshin 2 baıt paıdalanylady.
Kompúterdiń ekranynda aqparat núkte - pıkselder túrinde beriledi. Pıksel - ol kompúter ekranyndaǵy sýrettiń eń kishi elementi. Sýrette neǵurlym pıkselder kóp bolsa, sýrettiń sapasy soǵurlym jaqsy bolady.
Keskindi kodtaǵan kezde kodtaý kestesindegi núkteler jıiligin sıpattaıtyn parametrdi keskinniń aıyrý qabileti dep ataıdy. Keskinniń ajyratylatyn túster sany keskinniń tústik ajyratylýy (tústiń qarqyndylyǵy) dep atalady.
Adamnyń kórýi úsh túske baılanysty. Sebebi, kóz kók, jasyl jáne qyzyl tústerge erekshe sezimtal bolyp keledi. Osy úsh tús týraly aqparat kodtaýdyń negizi bolyp tabylady.
Tústik modelder negizinen, jetkilikti túrde kezdesedi. RGB modelinde tús negizgi úsh tústiń qospasy retinde sıpattalady - qyzyl (Red), jasyl (Green), kók (Blue). Olar monıtorda qosylý úshin nemese keskindi jazý kezinde qoldanylady.
V. Jańa taqyrypty bekitý.
1. Kompúterde aqparat qalaı beriledi?
2. Nelikten ekilik júıesi kompúter úshin yńǵaıly?
3. Kompúterde sandyq aqparattardy kodtaýdyń erekshelikterin sıpattańdar.
4. Grafıkalyq aqparat qalaı kodtalady?
5. Keskinniń aıyrý qabileti degenimiz ne?
6. Ekrannyń eń kóp taralǵan aıyrý qabiletin atap shyǵyńdar.
Vİ. Sabaqty qorytyndylaý.
1. Nelikten adam grafıkalyq aqparatty mátindik aqparatqa qaraǵanda jaqsy meńgeredi?
2. Grafıkany qoldaný róliniń artýyna mysal keltirińder.
3. Tústi kodtaý modeli RGB óz ataýyn qaıdan aldy?
4. Fotosýret kóbinese qaı pishimde saqtalady?
5. Sımvoldyń beınesin qaı qarip dálirek beredi: rastrlyq nemese vektorlyq?
6. Kompúterdi óshirgende ekranǵa habarlama shyǵarý úshin qandaı qarip qoldanylady?
Vİİ. Úıge tapsyrma.
§2 - 4, 8 - bet
9, 21 - bet. Baqylaý suraqtary men tapsyrmalar
10, 16 - bet. Kompúterdegi tájirıbelik jumys
Vİİİ. Oqýshylardy baǵalaý.
Sabaqtyń taqyryby: Sandyq, mátindik jáne grafıktik aqparattardy kodtaý, kodtan shyǵarý.
Sabaqtyń mindetteri:
Bilimdilik: Sandyq, mátindik jáne grafıktik aqparattardy kodtaý ustanymdaryn kórsetý.
Tárbıelilik: Oqýshylardy kompúterdi durys baǵytta paıdalana bilýge tárbıeleý.
Damytýshylyq: Logıkalyq oılaý qabiletterin, iskerlik daǵdylaryn damytý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: tájirıbelik ádis.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
İİ. Úı tapsyrmasynyń oryndalýyn tekserý.
1. Kompúterde aqparatty usyný tásilderi.
2. Sáıkestendir:
Dabyldyń bir túrden ekinshi túrge aınalý úderisi (Kod)
Kodtaýǵa keri úderis (Kodtaý)
Árbir naqty habarlamaǵa qatań belgilengen tańbalar úılesimin salystyrý erejesi (Dekodtaý)
İİİ. Ótken taqyryptardan qaıtalaý suraqtary.
Sandardyń ekilik kodyn jaz:
Ondyq san --------- Ekilik kod
5 ---------------------- 101
10 --------------------- 1010
15 --------------------- 1111
İV. Jańa sabaqty túsindirý.
Alǵashqyda EEM sandarmen jumys istegen. Keıinirek kompúterlik tehnıka men aqparattyq tehnologıalardyń damýy kompúterde aqparattyń basqa da túrlerin saqtaý men óńdeýge múmkindik berdi.
Kompúter sımvoldardy olardyń kodtary boıynsha ajyratady. Naqty bir kod sımvolynyń taǵaıyndalýy - mańyzdy. Ol kodtyq kestede bekitilgen.
Mátindik aqparatty baıttardyń kómegimen kodtaý ártúrli standarttarǵa súıenedi, biraq barlyǵyna birinshi negiz bolǵan ASCII standarty. Unicode - bul kodtaý kestesi, onda bir sımvoldy kodtaý úshin 2 baıt paıdalanylady.
Kompúterdiń ekranynda aqparat núkte - pıkselder túrinde beriledi. Pıksel - ol kompúter ekranyndaǵy sýrettiń eń kishi elementi. Sýrette neǵurlym pıkselder kóp bolsa, sýrettiń sapasy soǵurlym jaqsy bolady.
Keskindi kodtaǵan kezde kodtaý kestesindegi núkteler jıiligin sıpattaıtyn parametrdi keskinniń aıyrý qabileti dep ataıdy. Keskinniń ajyratylatyn túster sany keskinniń tústik ajyratylýy (tústiń qarqyndylyǵy) dep atalady.
Adamnyń kórýi úsh túske baılanysty. Sebebi, kóz kók, jasyl jáne qyzyl tústerge erekshe sezimtal bolyp keledi. Osy úsh tús týraly aqparat kodtaýdyń negizi bolyp tabylady.
Tústik modelder negizinen, jetkilikti túrde kezdesedi. RGB modelinde tús negizgi úsh tústiń qospasy retinde sıpattalady - qyzyl (Red), jasyl (Green), kók (Blue). Olar monıtorda qosylý úshin nemese keskindi jazý kezinde qoldanylady.
V. Jańa taqyrypty bekitý.
1. Kompúterde aqparat qalaı beriledi?
2. Nelikten ekilik júıesi kompúter úshin yńǵaıly?
3. Kompúterde sandyq aqparattardy kodtaýdyń erekshelikterin sıpattańdar.
4. Grafıkalyq aqparat qalaı kodtalady?
5. Keskinniń aıyrý qabileti degenimiz ne?
6. Ekrannyń eń kóp taralǵan aıyrý qabiletin atap shyǵyńdar.
Vİ. Sabaqty qorytyndylaý.
1. Nelikten adam grafıkalyq aqparatty mátindik aqparatqa qaraǵanda jaqsy meńgeredi?
2. Grafıkany qoldaný róliniń artýyna mysal keltirińder.
3. Tústi kodtaý modeli RGB óz ataýyn qaıdan aldy?
4. Fotosýret kóbinese qaı pishimde saqtalady?
5. Sımvoldyń beınesin qaı qarip dálirek beredi: rastrlyq nemese vektorlyq?
6. Kompúterdi óshirgende ekranǵa habarlama shyǵarý úshin qandaı qarip qoldanylady?
Vİİ. Úıge tapsyrma.
§2 - 4, 8 - bet
9, 21 - bet. Baqylaý suraqtary men tapsyrmalar
10, 16 - bet. Kompúterdegi tájirıbelik jumys
Vİİİ. Oqýshylardy baǵalaý.
You Might Also Like
