Sózderdiń baılanysý túrleri. Qıysý
Ońtústik Qazaqstan oblysy,
Arys aýdany, M. Shahanov atyndaǵy jalpy orta mektebi
Qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Polatova Aınur Múslimbekqyzy
Sabaqtyń taqyryby: Sózderdiń baılanysý túrleri. Qıysý
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: sózderdiń baılanysý túrlerin tanytý, jasalýy men erekshelikteri jaıly bilim berý:
2. Tárbıelik: oqýshylardyń belsendiligin arttyrý, birin - biri syılaýǵa, otanshyldyqqa tárbıeleý;
3. Damytýshylyq: oqýshylardyń oılaý, este saqtaý qabiletin jetildirý, alǵan bilimdi qoldana jáne taldaı bilýge úıretý.
Sabaqtyń tıpi: aralas
Sabaqtyń túri: jańa bilim qalyptastyrý
Sabaqtyń ádis - tásili: túsindirý, suraq - jaýap, taldaý, jattyǵýlarmen jumys
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqtadaǵy syzba, keste, oqýlyq
Pánaralyq baılanys: qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi: 1. Oqýshylarmen sálemdesý
2. Oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý
3. Oqýshylardyń zeıinderin sabaqqa aýdarý
II. Ótilgen materıaldy tekserý, qorytyndylaý.
Sózderdiń baılanysý tásilderin eske túsirý.
a) Sıntaksıs degen ne?
á) Sózderdiń gramatıkalyq baılanysyn túsindir.
b) Sóılemdegi sózder men sóz tirkesteri bir-birimen qandaı baılanysý tásilderi arqyly jasalady?
«Sáıkestik testi» arqyly taqyrypty meńgergenin tekserý
İzgilik kilti -------------------SHylaý arqyly
Kópir arqyly ótý ----Intonasıa arqyly
Abaı - aqyn ----------Oryn tártibi arqyly
Jastyq shaq -----------------Jalǵaý arqyly
III. Jańa taqyrypty túsindirý:
Syzba keste arqyly sózderdiń baılanysý túrlerin túsindirý.
Sóılemdegi sózder ár túrli yńǵaıda baılanysady. Olaı bolsa sóılemdegi, sóz tirkesindegi sózderdi tek baılanysý tásilderine qaraı emes, baılanysý túrlerine qaraı da toptastyrýǵa bolady. Mysaly, Biz Ǵanıdy óziniń úıinen taptyq degen sóılemdi sózderdi baılanysý tásili turǵysynan qarasaq, bári de qosymshalar arqyly baılanysyp turǵanyn bilemiz: biz taptyq (jiktik jalǵaý arqyly), Ǵanıdy taptyq (tabys septik jalǵaýy arqyly), óziniń úıinen (ilik septik jalǵaýy men táýeldik jalǵaýy arqyly), úıinen taptyq (shyǵys septik jalǵaýy arqyly). Bular sózderdiń baılanysý túrine qaraı ózara ajyratylady. Qazaq tilinde sózderdiń baılanysýy bes túrge bólinedi.
Sózderdiń baılanysý túrleri
Qıysý, meńgerý, matasý, qabysý, janasý
Slaıd arqyly túsindirý.
Mysaldar arqyly túsinikti tereńdetý.
1. Qıysý. Men kórdim uzyn qaıyń qulaǵanyn. (Abaı)
2. Matasý. Ótkirdiń júzi, kesteniń bizi órnegin sendeı sala almas...
3. Meńgerý. Bilgenge – marjan, bilmeske – arzan,
Nadandar báhra ala almas...
4. Qabysý. Surǵylt tuman dym búrkip... (Abaı)
5. Janasý. Búgin birinshi ret ádeıi alǵyzyp otyr. (M. Á.)
Ereje shyǵarý.
1. Qıysý — baıandaýyshtyń bastaýyshpen baılanysy. Mysaly: Biz oqýshymyz. Sender stýdentsińder. Men jazýshymyn. Olar birinshi kosmonavttar. Siz oqytýshysyz. Men oqydym. Biz oqydyq. Bul — Sholaqsaı, Tabysymyz mol, erteńimiz aıqyn (gazetten).
2. Meńgerý — sózderdiń ózara septik jalǵaýlarynyń (ilik pen ataýdan basqa) bireýi arqyly baılanysqan túri. Mysaly: Altyn etikti de aıaqqa kıedi. Jaqsy isimen jaqsy.
3. Matasý - ilik jalǵaýly sóz ben táýeldik jalǵaýly sózdiń baılanysýy. Mysaly: aǵashtyń butaǵy.
4. Qabysý dep sóz ben sózdiń ózara eshbir jalǵaýsyz turǵan orny arqyly baılanysýyn aıtamyz. Mysaly: qyzyq kitap, aq jaǵa, altyn saǵat.
5. Janasý - sózderdiń jalǵaýsyz oryn tártibi arqyly baılanysýynyń bir túri. Munyń qabysýdan aıyrmashylyǵy - tirkesken sózinen alshaqtap araǵa sóz salyp ta tura alady. Mysaly: sharyqtap ushý, shyraqtap kókke ushý, erteń barý, erteń kınoǵa barý.
IV. Jańa sabaqty bekitý.
1. Oqýlyqpen jumys
243 - jattyǵý.
(Aýyzsha oryndaý, mátinnen qıysa baılanysyp turǵan sóz tirkesterin taýyp, qaı sóz tabynan ekenin anyqtaý).
bala kórip (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
bala júre berip edi (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. kúrdeli etistik)
sheshesi turyp (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
ákeń tur (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
Abaı kórdi (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
ákesi Qunanbaı tur eken (baǵ. syń. kúrdeli zat esim, bas. syń. kúrdeli etistik)
bala uqty (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
bala buryldy (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
Baıtas túsip (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
jorǵa Jumabaı túsip (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
Baıtas keledi eken (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. kúrdeli etistik)
jorǵa Jumabaı keledi eken (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. kúrdeli etistik)
244 - jattyǵý.
Oqýshylarǵa oqytý, mazmundatý. Ana tili jaıly oqýshy pikirin tyńdatý. (Oqýshylar taqyrypqa baılanysty óz shyǵarmashylyqtaryn, aqyndardyń óleń shýmaqtaryn aıtady)
Biz bile bastaımyz (oryn tártibi arq. baı, qıysý, etistikti s. t)
Biz sińiremiz (oryn tártibi arq. baı, qıysý, etistikti s. t)
Ózimiz úırenip (qos. arq. qıysa baı. et. s. t.)
ózimiz bile beremiz (qos. arq. qıysa baı. et. s. t.)
ol quralymyz (oryn tártibi arq. baı, qıysý, etistikti s. t)
ómiri aýysyp otyrady (qos. arq. qıysa baı. et. s. t.)
erlik isteri aýysyp otyrady (qos. arq. qıysa baı. et. s. t.)
ańyz - ertegileri aýysyp otyrady (qos. arq. qıysa baı. et. s. t.)
óleń - jyrlary aýysyp otyrady (qos. arq. qıysa baı. et. s. t.)
kitaptary aýysyp otyrady (qos. arq. qıysa baı. et. s. t.)
Sózderdiń baılanysý tásilderin anyqtaý. «Sáıkestendirý» jumysy.
Telefon arqyly sóılesý ----------oryn tártibi
Abaı – aqyn ------------------------jalǵaý arqyly
Samal jel --------------------------shylaý arqyly
Adamzatty súıý ------------------------oryn tártibi
Bilý úshin oqý -----------------------jalǵaý arqyly
Shoqan – ǵalym --------------------shylaý arqyly
Ǵajaıyp álem ----------------ıntonasıa arqyly
Eńbektiń jemisi --------------ıntonasıa arqyly
IV. Úıge tapsyrma berý:
245 - jattyǵý.
(Ánet babanyń ósıetin İ jaq kóptik tulǵada qaıtalap jazyp shyǵý).
Sózderdiń baılanysý túrleri. Qıysý
V. Baǵalaý.
Arys aýdany, M. Shahanov atyndaǵy jalpy orta mektebi
Qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Polatova Aınur Múslimbekqyzy
Sabaqtyń taqyryby: Sózderdiń baılanysý túrleri. Qıysý
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: sózderdiń baılanysý túrlerin tanytý, jasalýy men erekshelikteri jaıly bilim berý:
2. Tárbıelik: oqýshylardyń belsendiligin arttyrý, birin - biri syılaýǵa, otanshyldyqqa tárbıeleý;
3. Damytýshylyq: oqýshylardyń oılaý, este saqtaý qabiletin jetildirý, alǵan bilimdi qoldana jáne taldaı bilýge úıretý.
Sabaqtyń tıpi: aralas
Sabaqtyń túri: jańa bilim qalyptastyrý
Sabaqtyń ádis - tásili: túsindirý, suraq - jaýap, taldaý, jattyǵýlarmen jumys
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqtadaǵy syzba, keste, oqýlyq
Pánaralyq baılanys: qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi: 1. Oqýshylarmen sálemdesý
2. Oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý
3. Oqýshylardyń zeıinderin sabaqqa aýdarý
II. Ótilgen materıaldy tekserý, qorytyndylaý.
Sózderdiń baılanysý tásilderin eske túsirý.
a) Sıntaksıs degen ne?
á) Sózderdiń gramatıkalyq baılanysyn túsindir.
b) Sóılemdegi sózder men sóz tirkesteri bir-birimen qandaı baılanysý tásilderi arqyly jasalady?
«Sáıkestik testi» arqyly taqyrypty meńgergenin tekserý
İzgilik kilti -------------------SHylaý arqyly
Kópir arqyly ótý ----Intonasıa arqyly
Abaı - aqyn ----------Oryn tártibi arqyly
Jastyq shaq -----------------Jalǵaý arqyly
III. Jańa taqyrypty túsindirý:
Syzba keste arqyly sózderdiń baılanysý túrlerin túsindirý.
Sóılemdegi sózder ár túrli yńǵaıda baılanysady. Olaı bolsa sóılemdegi, sóz tirkesindegi sózderdi tek baılanysý tásilderine qaraı emes, baılanysý túrlerine qaraı da toptastyrýǵa bolady. Mysaly, Biz Ǵanıdy óziniń úıinen taptyq degen sóılemdi sózderdi baılanysý tásili turǵysynan qarasaq, bári de qosymshalar arqyly baılanysyp turǵanyn bilemiz: biz taptyq (jiktik jalǵaý arqyly), Ǵanıdy taptyq (tabys septik jalǵaýy arqyly), óziniń úıinen (ilik septik jalǵaýy men táýeldik jalǵaýy arqyly), úıinen taptyq (shyǵys septik jalǵaýy arqyly). Bular sózderdiń baılanysý túrine qaraı ózara ajyratylady. Qazaq tilinde sózderdiń baılanysýy bes túrge bólinedi.
Sózderdiń baılanysý túrleri
Qıysý, meńgerý, matasý, qabysý, janasý
Slaıd arqyly túsindirý.
Mysaldar arqyly túsinikti tereńdetý.
1. Qıysý. Men kórdim uzyn qaıyń qulaǵanyn. (Abaı)
2. Matasý. Ótkirdiń júzi, kesteniń bizi órnegin sendeı sala almas...
3. Meńgerý. Bilgenge – marjan, bilmeske – arzan,
Nadandar báhra ala almas...
4. Qabysý. Surǵylt tuman dym búrkip... (Abaı)
5. Janasý. Búgin birinshi ret ádeıi alǵyzyp otyr. (M. Á.)
Ereje shyǵarý.
1. Qıysý — baıandaýyshtyń bastaýyshpen baılanysy. Mysaly: Biz oqýshymyz. Sender stýdentsińder. Men jazýshymyn. Olar birinshi kosmonavttar. Siz oqytýshysyz. Men oqydym. Biz oqydyq. Bul — Sholaqsaı, Tabysymyz mol, erteńimiz aıqyn (gazetten).
2. Meńgerý — sózderdiń ózara septik jalǵaýlarynyń (ilik pen ataýdan basqa) bireýi arqyly baılanysqan túri. Mysaly: Altyn etikti de aıaqqa kıedi. Jaqsy isimen jaqsy.
3. Matasý - ilik jalǵaýly sóz ben táýeldik jalǵaýly sózdiń baılanysýy. Mysaly: aǵashtyń butaǵy.
4. Qabysý dep sóz ben sózdiń ózara eshbir jalǵaýsyz turǵan orny arqyly baılanysýyn aıtamyz. Mysaly: qyzyq kitap, aq jaǵa, altyn saǵat.
5. Janasý - sózderdiń jalǵaýsyz oryn tártibi arqyly baılanysýynyń bir túri. Munyń qabysýdan aıyrmashylyǵy - tirkesken sózinen alshaqtap araǵa sóz salyp ta tura alady. Mysaly: sharyqtap ushý, shyraqtap kókke ushý, erteń barý, erteń kınoǵa barý.
IV. Jańa sabaqty bekitý.
1. Oqýlyqpen jumys
243 - jattyǵý.
(Aýyzsha oryndaý, mátinnen qıysa baılanysyp turǵan sóz tirkesterin taýyp, qaı sóz tabynan ekenin anyqtaý).
bala kórip (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
bala júre berip edi (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. kúrdeli etistik)
sheshesi turyp (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
ákeń tur (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
Abaı kórdi (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
ákesi Qunanbaı tur eken (baǵ. syń. kúrdeli zat esim, bas. syń. kúrdeli etistik)
bala uqty (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
bala buryldy (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
Baıtas túsip (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
jorǵa Jumabaı túsip (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. etistik)
Baıtas keledi eken (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. kúrdeli etistik)
jorǵa Jumabaı keledi eken (baǵ. syń. zat esim, bas. syń. kúrdeli etistik)
244 - jattyǵý.
Oqýshylarǵa oqytý, mazmundatý. Ana tili jaıly oqýshy pikirin tyńdatý. (Oqýshylar taqyrypqa baılanysty óz shyǵarmashylyqtaryn, aqyndardyń óleń shýmaqtaryn aıtady)
Biz bile bastaımyz (oryn tártibi arq. baı, qıysý, etistikti s. t)
Biz sińiremiz (oryn tártibi arq. baı, qıysý, etistikti s. t)
Ózimiz úırenip (qos. arq. qıysa baı. et. s. t.)
ózimiz bile beremiz (qos. arq. qıysa baı. et. s. t.)
ol quralymyz (oryn tártibi arq. baı, qıysý, etistikti s. t)
ómiri aýysyp otyrady (qos. arq. qıysa baı. et. s. t.)
erlik isteri aýysyp otyrady (qos. arq. qıysa baı. et. s. t.)
ańyz - ertegileri aýysyp otyrady (qos. arq. qıysa baı. et. s. t.)
óleń - jyrlary aýysyp otyrady (qos. arq. qıysa baı. et. s. t.)
kitaptary aýysyp otyrady (qos. arq. qıysa baı. et. s. t.)
Sózderdiń baılanysý tásilderin anyqtaý. «Sáıkestendirý» jumysy.
Telefon arqyly sóılesý ----------oryn tártibi
Abaı – aqyn ------------------------jalǵaý arqyly
Samal jel --------------------------shylaý arqyly
Adamzatty súıý ------------------------oryn tártibi
Bilý úshin oqý -----------------------jalǵaý arqyly
Shoqan – ǵalym --------------------shylaý arqyly
Ǵajaıyp álem ----------------ıntonasıa arqyly
Eńbektiń jemisi --------------ıntonasıa arqyly
IV. Úıge tapsyrma berý:
245 - jattyǵý.
(Ánet babanyń ósıetin İ jaq kóptik tulǵada qaıtalap jazyp shyǵý).
Sózderdiń baılanysý túrleri. Qıysý
V. Baǵalaý.
You Might Also Like
