Til taǵdyry – el taǵdyry
Taqyryby: Til taǵdyry – el taǵdyry
Maqsaty: Ana tiliniń qadir - qasıetine, bolashaǵyna qamqor bolyp, óz úlesin qosýǵa tárbıeleý. Uly aqy - jazýshylardyń sózin túsine bilý, alǵan
bilimderin damytý. Óleńderdi mánerlep oqýǵa, maqal - mátelderdi tıimdi paıdalanýǵa, óz Otanyn qorǵaı bilýge baýlý.
Túri: trennıng
Kórnekiligi: naqyl sózder
Barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylardy jebe tastaý arqyly tórt topqa bólip otyrǵyzamyz.
Muǵalim: Qurmetti ustazdar, oqýshylar! Búgingi «Til taǵdyry - el taǵdyry» atty trennıng saıysymyzǵa qosh keldińizder!
- Til – qoǵamdaǵy qarym - qatynas quraly. Qazaq tili dúnıe júzindegi eń baı, bedeldi de beıneli tilderdiń biri. J. Aımaýytov: «Ana tilin jaqsy meńgerip almaı turyp, ózge pánderdi túsiný múmkin emes. Ana tili – júrektiń syrlaryn, halyqtyń basynan keshken dáýirlerin urpaqtan - urpaqqa jetkizip, saqtap otyrǵan qazyna» degen. Mine, osydan dana atalarymyzdyń sózderine tereń túsinistikpen qaraı otyryp, saıysymyzdy bastaımyz. saıys shartymen tanystyrý.
Aıaldamaǵa tez jetip, tapsyrmany oryndaý kerek. Eń joǵarǵy upaı sany 5 balmen esepteledi. Upaı sany joǵary bolyp jetken top marapattalady.
Ótilý barysy:
İ. «Syrlary kóp bilimniń» aıaldamasy
«Kóp oılan, jaqsy sóıle – nusqa bolsyn,
Surasa jaýabyń da qysqa bolsyn»
J. Balasaǵunı
Tapsyrma: İ topqa:
1. Abaı bilim alǵan medrese qalaı atalady?
2. Qazaq tilinde neshe septik bar, atap shyq?
3. «Qazaq hrestomatıasyn» jazǵan kim?
4. Belgili bir qubylys, oqıǵa jóninde habarlaıtyn mátin túri?
İİ topqa:
1. Jeltoqsan oqıǵasynyń qurbandaryn ata?
2. «Oılan» sóziniń túbiri qandaı?
3. Q. R. Memlekettik tili qaı til?
4. «Ata» sózin septe
İİİ topqa:
1. Abaıdyń qansha qara sózi bar?
2. Q. R. nyshandaryn ata
3. Aıtystyń túrlerin ata
4. Jeti sanynyń uǵymdaryn ata
İV topqa:
1. Sóz taptaryn ata
2. «Ádemi» sózine sınonımdik qatar quraý
3. Til týraly 5 maqal - mátel aıt
4. Til týraly óleń jolyn oqy
İİ. «Súıemin týǵan tildi...» aıaldamasy
4 topqa tapsyrma: Til týraly óleńdi mánerlep oqý.
İİİ. «Atanyń sózi - aqyldyń kózi» aıaldamasy.
Sóz - ómirdiń salmaqty túıini,
Árbir sózde jatyr marjan buıyǵyp.
Á. Jámı
Tapsyrma: Til týraly maqal - mátel jatqa aıtý.
(Ýaqyt beriledi)
İV. «Sóz máıegi» aıaldamasy.
«Til qarýy – sóz, sóz qarýy - oı» aqyldy oı, alǵyr sóz adamnyń eń joǵarǵy qasıeti»
Ǵ. Mustafın
Tapsyrma: Adasqan áripterdi durys qoıyp, bir sóz shyǵarý kerek. (Ár topqa 3 sózden beriledi).
İ top:
P. Q. I. U. Ia (qupıa)
Sh. Q. O. Y. T. Q. L. (toqshylyq)
M. N. A. Y. D. I. Q. L. (ımandylyq)
İİ top:
A. İ. A. T. N. İ. L. N. (ana tilin)
İ. B. Ý. L (BİLÝ)
M. Z. P. Y. R. Y. A. (paryzym)
İİİ top:
Ó. K. N. R. I. E. K. E. T. İ. M. (kórkeıtemin)
L. T. İ. (TİL)
A. B. I. Y. L. Y. N. Ǵ (baılyǵyn)
İV top:
İ. T. L. (til)
A. T. S. Ý. L. Y. A. M. I. Y. N. T. (taýsylmaıtyn)
F. B. L. I. Q. Y (baılyq)
İV. «Tildi qorǵaý - paryzym» aıaldamasy.
«Bilimdiliktiń eń basty faktory týǵan tilinde sóıleý men ony syılaýdan bastalady» (P. Gegel)
Tapsyrma: bolashaqta Qazaqstan halqy qazaq tilin qalaı meńgeretindigin kóz aldyna elestete otyryp sýret nemese 5 mın esse jazý. (ýaqyt beriledi)
Qorytyndylaý kezeńi:
Qorytyndy sózdi qazylar alqasyna beremiz.
Jeńimpaz topty marapattaý.
İ topqa:
1. Abaı bilim alǵan medrese qalaı atalady?
2. Qazaq tilinde neshe septik bar, atap shyq?
3. «Qazaq hrestomatıasyn» jazǵan kim?
4. Belgili bir qubylys, oqıǵa jóninde habarlaıtyn mátin túri?
İİ topqa:
1. Jeltoqsan oqıǵasynyń qurbandaryn ata?
2. «Oılan» sóziniń túbiri qandaı?
3. Q. R. Memlekettik tili qaı til?
4. «Ata» sózin septe
İİİ topqa:
1. Abaıdyń qansha qara sózi bar?
2. Qazaqstan Respýblıkasynyń nyshandaryn ata
3. Aıtystyń túrlerin ata
4. Jeti sanynyń uǵymdaryn ata
İV topqa:
1. Sóz taptaryn ata
2. «Ádemi» sózine sınonımdik qatar quraý
3. Til týraly 5 maqal - mátel aıt
4. Til týraly óleń jolyn oqy
Maqsaty: Ana tiliniń qadir - qasıetine, bolashaǵyna qamqor bolyp, óz úlesin qosýǵa tárbıeleý. Uly aqy - jazýshylardyń sózin túsine bilý, alǵan
bilimderin damytý. Óleńderdi mánerlep oqýǵa, maqal - mátelderdi tıimdi paıdalanýǵa, óz Otanyn qorǵaı bilýge baýlý.
Túri: trennıng
Kórnekiligi: naqyl sózder
Barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylardy jebe tastaý arqyly tórt topqa bólip otyrǵyzamyz.
Muǵalim: Qurmetti ustazdar, oqýshylar! Búgingi «Til taǵdyry - el taǵdyry» atty trennıng saıysymyzǵa qosh keldińizder!
- Til – qoǵamdaǵy qarym - qatynas quraly. Qazaq tili dúnıe júzindegi eń baı, bedeldi de beıneli tilderdiń biri. J. Aımaýytov: «Ana tilin jaqsy meńgerip almaı turyp, ózge pánderdi túsiný múmkin emes. Ana tili – júrektiń syrlaryn, halyqtyń basynan keshken dáýirlerin urpaqtan - urpaqqa jetkizip, saqtap otyrǵan qazyna» degen. Mine, osydan dana atalarymyzdyń sózderine tereń túsinistikpen qaraı otyryp, saıysymyzdy bastaımyz. saıys shartymen tanystyrý.
Aıaldamaǵa tez jetip, tapsyrmany oryndaý kerek. Eń joǵarǵy upaı sany 5 balmen esepteledi. Upaı sany joǵary bolyp jetken top marapattalady.
Ótilý barysy:
İ. «Syrlary kóp bilimniń» aıaldamasy
«Kóp oılan, jaqsy sóıle – nusqa bolsyn,
Surasa jaýabyń da qysqa bolsyn»
J. Balasaǵunı
Tapsyrma: İ topqa:
1. Abaı bilim alǵan medrese qalaı atalady?
2. Qazaq tilinde neshe septik bar, atap shyq?
3. «Qazaq hrestomatıasyn» jazǵan kim?
4. Belgili bir qubylys, oqıǵa jóninde habarlaıtyn mátin túri?
İİ topqa:
1. Jeltoqsan oqıǵasynyń qurbandaryn ata?
2. «Oılan» sóziniń túbiri qandaı?
3. Q. R. Memlekettik tili qaı til?
4. «Ata» sózin septe
İİİ topqa:
1. Abaıdyń qansha qara sózi bar?
2. Q. R. nyshandaryn ata
3. Aıtystyń túrlerin ata
4. Jeti sanynyń uǵymdaryn ata
İV topqa:
1. Sóz taptaryn ata
2. «Ádemi» sózine sınonımdik qatar quraý
3. Til týraly 5 maqal - mátel aıt
4. Til týraly óleń jolyn oqy
İİ. «Súıemin týǵan tildi...» aıaldamasy
4 topqa tapsyrma: Til týraly óleńdi mánerlep oqý.
İİİ. «Atanyń sózi - aqyldyń kózi» aıaldamasy.
Sóz - ómirdiń salmaqty túıini,
Árbir sózde jatyr marjan buıyǵyp.
Á. Jámı
Tapsyrma: Til týraly maqal - mátel jatqa aıtý.
(Ýaqyt beriledi)
İV. «Sóz máıegi» aıaldamasy.
«Til qarýy – sóz, sóz qarýy - oı» aqyldy oı, alǵyr sóz adamnyń eń joǵarǵy qasıeti»
Ǵ. Mustafın
Tapsyrma: Adasqan áripterdi durys qoıyp, bir sóz shyǵarý kerek. (Ár topqa 3 sózden beriledi).
İ top:
P. Q. I. U. Ia (qupıa)
Sh. Q. O. Y. T. Q. L. (toqshylyq)
M. N. A. Y. D. I. Q. L. (ımandylyq)
İİ top:
A. İ. A. T. N. İ. L. N. (ana tilin)
İ. B. Ý. L (BİLÝ)
M. Z. P. Y. R. Y. A. (paryzym)
İİİ top:
Ó. K. N. R. I. E. K. E. T. İ. M. (kórkeıtemin)
L. T. İ. (TİL)
A. B. I. Y. L. Y. N. Ǵ (baılyǵyn)
İV top:
İ. T. L. (til)
A. T. S. Ý. L. Y. A. M. I. Y. N. T. (taýsylmaıtyn)
F. B. L. I. Q. Y (baılyq)
İV. «Tildi qorǵaý - paryzym» aıaldamasy.
«Bilimdiliktiń eń basty faktory týǵan tilinde sóıleý men ony syılaýdan bastalady» (P. Gegel)
Tapsyrma: bolashaqta Qazaqstan halqy qazaq tilin qalaı meńgeretindigin kóz aldyna elestete otyryp sýret nemese 5 mın esse jazý. (ýaqyt beriledi)
Qorytyndylaý kezeńi:
Qorytyndy sózdi qazylar alqasyna beremiz.
Jeńimpaz topty marapattaý.
İ topqa:
1. Abaı bilim alǵan medrese qalaı atalady?
2. Qazaq tilinde neshe septik bar, atap shyq?
3. «Qazaq hrestomatıasyn» jazǵan kim?
4. Belgili bir qubylys, oqıǵa jóninde habarlaıtyn mátin túri?
İİ topqa:
1. Jeltoqsan oqıǵasynyń qurbandaryn ata?
2. «Oılan» sóziniń túbiri qandaı?
3. Q. R. Memlekettik tili qaı til?
4. «Ata» sózin septe
İİİ topqa:
1. Abaıdyń qansha qara sózi bar?
2. Qazaqstan Respýblıkasynyń nyshandaryn ata
3. Aıtystyń túrlerin ata
4. Jeti sanynyń uǵymdaryn ata
İV topqa:
1. Sóz taptaryn ata
2. «Ádemi» sózine sınonımdik qatar quraý
3. Til týraly 5 maqal - mátel aıt
4. Til týraly óleń jolyn oqy