14 naýryz - Kórisý meıramy, amal merekesi.
Taqyryby: Amal keldi – Jyl keldi
Maqsaty: Kórisý týraly túsinik berý. Qazaq halqynyń salt-dástúrin kórsetý.
Kórnekiligi: Naqyl, qanatty sózder, kıiz úı, dastarhan, sýretter kórmesi.
Barysy: Kirispe.
Muǵalim: Bir jasyńyz qutty bolsyn! Jyl jasyńyz qutty bolsyn!
Amal kúni qazaǵym kórisedi
Kórisý, bul kóneniń jelisi edi
Jasyń qutty bolsyn dep jamyrasyp,
Aq nıetpen adal bol delisedi
Kórisedi kóńilder jibisin dep
Kórisedi tasysyn yrysyń dep
Kórisedi kók muzda jibisin dep
Kórisedi oń bolsyn yrysyń dep
- Armysyzdar, ustazdar, ata – analar, qonaqtar! Bir jasyńyz qutty bolsyn! Bárimizdiń asyǵa kútken Amal da merekemiz de kelip jetti. Búgingi 1 synybynyń daıyndaǵan «Amal keldi, jyl keldi» tárbıe saǵatyna qosh keldińizder!
14 naýryz - Kórisý meıramy, amal merekesi. Kórisý kúninde halyq qystan aman - esen shyqqanyna qýanyp, bir - birimen qol alysady. Bul kúni barlyq ókpe - renish umytylyp, keshiriledi.
Tań sibirlep atysymen, kórisý merekesin asyǵa kútip otyrǵan árbir otbasy aldyn ala daıyndalyp qoıǵan dastarhanyn jaıady. Mindetti túrde baýyrsaq pisirip, dastarhanǵa táttisin úıip qoıady. Otbasynyń kishileri úlkenderine qos qolyn berip, kórisip shyǵady. Bir – birine «Bir jasyńmen!» deıdi. Ol «Bir jasqa eseıýińmen! Osy jylǵa aman - esen jetýińmen!» degendi bildiredi. Sodan keıin ár otbasy kórshilerimen kórisedi. Jasy kishi otbasy músheleri jasy úlken januıalarǵa kirip, kórisip shyǵady.
Aıdynda aqqýdaı sylańdaǵan
Bireýler kúı, bireýler jyr arnaǵan
Shyqsyn endi ortaǵa bıshileriń,
«Váls» bıin bıleýmen tamsandyrǵan.
Bı: 1 synybynyń qyzdarynyń oryndaýynda bı «Saǵym dala»
Jınalǵan jurt: Anaý jerde júrgen kim? Bul Qojanasyr emes pe? Aý, Qojeke mynda kelińiz, mynda kelińiz.
Ortaǵa Qojanasyr kelip:
Jamaǵat, meniń sóıleıin dep turǵanym ne nárseniń jaıy, bilesińder me?
- Jooq, bilmeımiz
- bilmeseńder, bilmeıtin nárseleriń jaıynan qalaı sóıleımin?- dep taǵy ketip qalady.
- Endi Qojeke suraǵanda bilemiz deıik - dep kelisedi
- Jamaǵat, men ne jaıynda sóılemekpin, bilesińder me?
- Bilemiz, bilemiz - dep shýlaıdy.
- Ózderiń bilip tursańdar, men nesin aıtaıyn - dep taǵy ketip qalady.
- Endi Qojeke suraı qalsa, biletinimiz de bar, bilmeıtiniz de bar dep aıtaıyq - dep kelisedi
- Jamaǵat, men neni aıtaıyn dep turmyn bilesińder me?
- Biletinimiz de bar, bilmeıtiniz de bar - dep shýlaıdy.
- Olaı bolsa, biletinderiń bilmeıtinderge úıretsin, bilmeıtinderiń biletinderińnen úırensin - dep minbeden túsip ketedi.
Oı mynaýyń ne dep ketti? Neni bilýimiz kerek? Neni bilmeımiz?
Aý aǵaıyn, búgin amal merekesi emes pe? Búgin kórisý ǵoı. Endeshe kóriseıik.
Júrgizýshi:
14 naýryz - Kórisý meıramy. Kórisý kúninde halyq qystan aman - esen shyqqanyna qýanyp, bir - birimen qol alysady. Tań atysymen, kórisý merekesin asyǵa kútip otyrǵan árbir otbasy aldyn ala daıyndalyp qoıǵan dastarhanyn jaıady. Otbasynyń kishileri úlkenderine qos qolyn berip, kórisip shyǵady. Úlkender kishilerge aq batasyn beredi, jaqsy tilek tilesedi. Bir – birine «Bir jasyńmen!» deıdi. Ol «Bir jasqa eseıýińmen! Osy jylǵa aman - esen jetýińmen!» degendi bildiredi. Bul kúni búkil jurt shat - shadyman, kóterińki kóńil kúıde bolady.
Qarashash (Jansaıa):
Ýa, halaıyq! Búgin úlken mereke, úlken toı! Ata - babalarymyzdyń sózimen aıtsaq, aq túıeniń qarny jarylǵan kún. Naýryz meıramy! Bul bizdiń halqymyzda kún men tún teńeler mezgil. Jer júzi kógerip, kóktep, tirshilik ataýlyǵa jan bitip, jasaryp jańaratyn shaq. qorada qoı qozdap, túıe bozdap, bir maly ekeý bolyp, aýzy aqqa tıip, mol yrysqa keneletin jaıdarman shaq.
«Toı» ánimen Keldihan Sharapatty ortaǵa shaqyramyz. Qabyl alyńyzdar.
Bul kúni úlken kishige aq batalaryn berip, izgi tilek tilesetin kez.
Al, halaıyq! Endi osy merekemizge ata - saltymyz boıynsha ortamyzǵa Qydyr babamyzdy shaqyraıyq. Qydyr baba barshamyzǵa tilek tilep, oń batasyn bersin!
Qydyr baba:
Armysyńdar, jamaǵat!
Ulys oń bolsyn,
Aq mol bolsyn,
Qaıda barsaq, jol bolsyn!
Ulys baqty bolsyn!
Tórt túlik aqty bolsyn!
Ulys bereke bersin,
Bále – jala jerge ensin!
Uly halqym toq bolsyn!
Kóılekteriń kók bolsyn!
Qaıǵy - ýaıym joq bolsyn!
Qýanyshtaryń kóp bolsyn!
(Betin sıpap, bata beredi. Jurt tegis betin sıpap, aıtqanyńyz kelsin dep aıtady)
Qarashash qyzym, ata saltyn umytpaı, amal merekesin ótkizip jatqandaryń óte jaqsy eken. Úlken raqmet. Al endi qandaı qyzyqtaryń bar?
Qarashash (Jansaıa):
Qydyr baba, múmkin bizdiń balalar «Naýryz jyryn» biletin shyǵar. Surap kóreıik. Qane kim daıyn?
Naýryz meıram júrekterge nur sepken
Mańdaıymnan súıip jatyr kún - kóktem
Jaryǵyńmen shýaǵyńmen kún ana
Alyp keldi jer betine gúl kóktem
Kúlimder dúnıe oınarsyń,
Kúreń taıyń at bolyp,
Báıgege qossań, kelersiń
Jurttan jeke taq bolyp.
«Saqtaı gór», - dep teristen
«Kel, taza baq, kel!»- desip.
«Iem, tilek ber!» - desip,
Shaldar bata berisken.
Qydyr baba:
Oı raqmet, aınalaıyndar! Órkenderiń óssin!
Qarashash (Jansaıa):
Al, Qyzyr baba, endi ózińizdiń jolyńyzdy qýǵan taǵy bir ónerli órenińizdiń jyr - batasyn tyńdap kórińiz.
Nurtań jyrshy:
Ýa, qudaıym, ońdasyn,
Jamanshylyq bolmasyn.
Arýaq bitken jar bolyp,
Qyzyr babam qoldasyn.
Aman saqtap tól basyn,
Ekken egin solmasyn.
Orta tolyp yrysqa,
Beıbit ómir ornasyn.
Atameken tazaryp
Asyǵy tússin alshydan.
Qut - bereke ketpesin
Dıqanshy men malshydan.
Baqyt ashyp qaqpasyn,
Máńgi baqı jappasyn.
Pále - jala qazaqty
İzdese de, tappasyn!
Qoıanbaıqyzy Dıananyń oryndaýynda «Naýryz kóktem» áni. Qoshemettep ortaǵa shaqyraıyq!
Qushaqtasyp, kórisken.
Jańa aǵytqan qozydaı,
Jamyrasyp órisken.
Ulystyń uly kúninde
Qasynda jas jetkinshek
Tulymshaǵy salbyrap.
Báıbishe shyǵar balpıyp,
Kúndigi basta qaıqıyp.
Kelinshek shyǵar kerilip,
Shashbaýlary tógilip.
Ulys kúni qar erip,
Saı - salalar gúrilder.
Kók shóbi shyǵyp jelkildep,
Dúnıe bitken kúlimder.
Qydyr baba:
Oı raqmet, aınalaıyndar! Órkenderiń óssin!
1 «Á» synyp oqýshylarynyń oryndaýynda toptyqbı «Týǵan jer»
Amal kúni qazaǵym kórisedi
Kórisý, bul kóneniń jelisi edi
Jasyń qutty bolsyn dep jamyrasyp,
Aq nıetpen adal bol delisedi
Kórisedi kóńilder jibisin dep
Kórisedi tasysyn yrysyń dep
Kórisedi kók muzda jibisin dep
Kórisedi oń bolsyn yrysyń dep.
Bir jastaryń qutty bolsyn! Jyl jasyńyz qutty bolsyn!
Osymen 1 «Á» synyp oqýshylarynyń daıyndaǵan tárbıe saǵaty da óz máresine jetti. Kóńil qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa rahmet!
Maqsaty: Kórisý týraly túsinik berý. Qazaq halqynyń salt-dástúrin kórsetý.
Kórnekiligi: Naqyl, qanatty sózder, kıiz úı, dastarhan, sýretter kórmesi.
Barysy: Kirispe.
Muǵalim: Bir jasyńyz qutty bolsyn! Jyl jasyńyz qutty bolsyn!
Amal kúni qazaǵym kórisedi
Kórisý, bul kóneniń jelisi edi
Jasyń qutty bolsyn dep jamyrasyp,
Aq nıetpen adal bol delisedi
Kórisedi kóńilder jibisin dep
Kórisedi tasysyn yrysyń dep
Kórisedi kók muzda jibisin dep
Kórisedi oń bolsyn yrysyń dep
- Armysyzdar, ustazdar, ata – analar, qonaqtar! Bir jasyńyz qutty bolsyn! Bárimizdiń asyǵa kútken Amal da merekemiz de kelip jetti. Búgingi 1 synybynyń daıyndaǵan «Amal keldi, jyl keldi» tárbıe saǵatyna qosh keldińizder!
14 naýryz - Kórisý meıramy, amal merekesi. Kórisý kúninde halyq qystan aman - esen shyqqanyna qýanyp, bir - birimen qol alysady. Bul kúni barlyq ókpe - renish umytylyp, keshiriledi.
Tań sibirlep atysymen, kórisý merekesin asyǵa kútip otyrǵan árbir otbasy aldyn ala daıyndalyp qoıǵan dastarhanyn jaıady. Mindetti túrde baýyrsaq pisirip, dastarhanǵa táttisin úıip qoıady. Otbasynyń kishileri úlkenderine qos qolyn berip, kórisip shyǵady. Bir – birine «Bir jasyńmen!» deıdi. Ol «Bir jasqa eseıýińmen! Osy jylǵa aman - esen jetýińmen!» degendi bildiredi. Sodan keıin ár otbasy kórshilerimen kórisedi. Jasy kishi otbasy músheleri jasy úlken januıalarǵa kirip, kórisip shyǵady.
Aıdynda aqqýdaı sylańdaǵan
Bireýler kúı, bireýler jyr arnaǵan
Shyqsyn endi ortaǵa bıshileriń,
«Váls» bıin bıleýmen tamsandyrǵan.
Bı: 1 synybynyń qyzdarynyń oryndaýynda bı «Saǵym dala»
Jınalǵan jurt: Anaý jerde júrgen kim? Bul Qojanasyr emes pe? Aý, Qojeke mynda kelińiz, mynda kelińiz.
Ortaǵa Qojanasyr kelip:
Jamaǵat, meniń sóıleıin dep turǵanym ne nárseniń jaıy, bilesińder me?
- Jooq, bilmeımiz
- bilmeseńder, bilmeıtin nárseleriń jaıynan qalaı sóıleımin?- dep taǵy ketip qalady.
- Endi Qojeke suraǵanda bilemiz deıik - dep kelisedi
- Jamaǵat, men ne jaıynda sóılemekpin, bilesińder me?
- Bilemiz, bilemiz - dep shýlaıdy.
- Ózderiń bilip tursańdar, men nesin aıtaıyn - dep taǵy ketip qalady.
- Endi Qojeke suraı qalsa, biletinimiz de bar, bilmeıtiniz de bar dep aıtaıyq - dep kelisedi
- Jamaǵat, men neni aıtaıyn dep turmyn bilesińder me?
- Biletinimiz de bar, bilmeıtiniz de bar - dep shýlaıdy.
- Olaı bolsa, biletinderiń bilmeıtinderge úıretsin, bilmeıtinderiń biletinderińnen úırensin - dep minbeden túsip ketedi.
Oı mynaýyń ne dep ketti? Neni bilýimiz kerek? Neni bilmeımiz?
Aý aǵaıyn, búgin amal merekesi emes pe? Búgin kórisý ǵoı. Endeshe kóriseıik.
Júrgizýshi:
14 naýryz - Kórisý meıramy. Kórisý kúninde halyq qystan aman - esen shyqqanyna qýanyp, bir - birimen qol alysady. Tań atysymen, kórisý merekesin asyǵa kútip otyrǵan árbir otbasy aldyn ala daıyndalyp qoıǵan dastarhanyn jaıady. Otbasynyń kishileri úlkenderine qos qolyn berip, kórisip shyǵady. Úlkender kishilerge aq batasyn beredi, jaqsy tilek tilesedi. Bir – birine «Bir jasyńmen!» deıdi. Ol «Bir jasqa eseıýińmen! Osy jylǵa aman - esen jetýińmen!» degendi bildiredi. Bul kúni búkil jurt shat - shadyman, kóterińki kóńil kúıde bolady.
Qarashash (Jansaıa):
Ýa, halaıyq! Búgin úlken mereke, úlken toı! Ata - babalarymyzdyń sózimen aıtsaq, aq túıeniń qarny jarylǵan kún. Naýryz meıramy! Bul bizdiń halqymyzda kún men tún teńeler mezgil. Jer júzi kógerip, kóktep, tirshilik ataýlyǵa jan bitip, jasaryp jańaratyn shaq. qorada qoı qozdap, túıe bozdap, bir maly ekeý bolyp, aýzy aqqa tıip, mol yrysqa keneletin jaıdarman shaq.
«Toı» ánimen Keldihan Sharapatty ortaǵa shaqyramyz. Qabyl alyńyzdar.
Bul kúni úlken kishige aq batalaryn berip, izgi tilek tilesetin kez.
Al, halaıyq! Endi osy merekemizge ata - saltymyz boıynsha ortamyzǵa Qydyr babamyzdy shaqyraıyq. Qydyr baba barshamyzǵa tilek tilep, oń batasyn bersin!
Qydyr baba:
Armysyńdar, jamaǵat!
Ulys oń bolsyn,
Aq mol bolsyn,
Qaıda barsaq, jol bolsyn!
Ulys baqty bolsyn!
Tórt túlik aqty bolsyn!
Ulys bereke bersin,
Bále – jala jerge ensin!
Uly halqym toq bolsyn!
Kóılekteriń kók bolsyn!
Qaıǵy - ýaıym joq bolsyn!
Qýanyshtaryń kóp bolsyn!
(Betin sıpap, bata beredi. Jurt tegis betin sıpap, aıtqanyńyz kelsin dep aıtady)
Qarashash qyzym, ata saltyn umytpaı, amal merekesin ótkizip jatqandaryń óte jaqsy eken. Úlken raqmet. Al endi qandaı qyzyqtaryń bar?
Qarashash (Jansaıa):
Qydyr baba, múmkin bizdiń balalar «Naýryz jyryn» biletin shyǵar. Surap kóreıik. Qane kim daıyn?
Naýryz meıram júrekterge nur sepken
Mańdaıymnan súıip jatyr kún - kóktem
Jaryǵyńmen shýaǵyńmen kún ana
Alyp keldi jer betine gúl kóktem
Kúlimder dúnıe oınarsyń,
Kúreń taıyń at bolyp,
Báıgege qossań, kelersiń
Jurttan jeke taq bolyp.
«Saqtaı gór», - dep teristen
«Kel, taza baq, kel!»- desip.
«Iem, tilek ber!» - desip,
Shaldar bata berisken.
Qydyr baba:
Oı raqmet, aınalaıyndar! Órkenderiń óssin!
Qarashash (Jansaıa):
Al, Qyzyr baba, endi ózińizdiń jolyńyzdy qýǵan taǵy bir ónerli órenińizdiń jyr - batasyn tyńdap kórińiz.
Nurtań jyrshy:
Ýa, qudaıym, ońdasyn,
Jamanshylyq bolmasyn.
Arýaq bitken jar bolyp,
Qyzyr babam qoldasyn.
Aman saqtap tól basyn,
Ekken egin solmasyn.
Orta tolyp yrysqa,
Beıbit ómir ornasyn.
Atameken tazaryp
Asyǵy tússin alshydan.
Qut - bereke ketpesin
Dıqanshy men malshydan.
Baqyt ashyp qaqpasyn,
Máńgi baqı jappasyn.
Pále - jala qazaqty
İzdese de, tappasyn!
Qoıanbaıqyzy Dıananyń oryndaýynda «Naýryz kóktem» áni. Qoshemettep ortaǵa shaqyraıyq!
Qushaqtasyp, kórisken.
Jańa aǵytqan qozydaı,
Jamyrasyp órisken.
Ulystyń uly kúninde
Qasynda jas jetkinshek
Tulymshaǵy salbyrap.
Báıbishe shyǵar balpıyp,
Kúndigi basta qaıqıyp.
Kelinshek shyǵar kerilip,
Shashbaýlary tógilip.
Ulys kúni qar erip,
Saı - salalar gúrilder.
Kók shóbi shyǵyp jelkildep,
Dúnıe bitken kúlimder.
Qydyr baba:
Oı raqmet, aınalaıyndar! Órkenderiń óssin!
1 «Á» synyp oqýshylarynyń oryndaýynda toptyqbı «Týǵan jer»
Amal kúni qazaǵym kórisedi
Kórisý, bul kóneniń jelisi edi
Jasyń qutty bolsyn dep jamyrasyp,
Aq nıetpen adal bol delisedi
Kórisedi kóńilder jibisin dep
Kórisedi tasysyn yrysyń dep
Kórisedi kók muzda jibisin dep
Kórisedi oń bolsyn yrysyń dep.
Bir jastaryń qutty bolsyn! Jyl jasyńyz qutty bolsyn!
Osymen 1 «Á» synyp oqýshylarynyń daıyndaǵan tárbıe saǵaty da óz máresine jetti. Kóńil qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa rahmet!
You Might Also Like
