5-ke kóbeıtý jáne bólý
Matematıka (3 – synyp)
Sabaqtyń taqyryby: 5 - ke kóbeıtý jáne bólý.
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdiligi: oqýshylarǵa 5 - ke kóbeıtý jáne bólýge baılanysty esepteýlerdi
meńgertý. Oqýshylardyń kestelik kóbeıtý jáne bólýge baılanysty bilimderin
tolyqtyrý.
á) damytýshylyǵy: tanymdyq qabiletterin, oılaýyn, zeıinin, este saqtaý qabiletterin damytý.
b) tárbıeligi: oqýshylardy ózgeni tyńdap, óz oıyn erkin aıtýǵa baýlý, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn damytý.
Sabaqtyń kórnekiligi: tapsyrmalar, esep shartyna saı sýretter, «Altyn qaqpa», «Bilim kilti», úlgerimi tómen oqýshylarǵa kespe qaǵazdar, logıkalyq tapsyrma, baǵalaý kartasy.
Sabaqtyń túri: ertegi – oıyn sabaq «Matematıka eline saıahat»
Sabaqtyń tıpi: bilimdi jetildirý sabaǵy.
Sabaqtyń ádis - tásili: túsindirý, suraq - jaýap, mashyqtyq jumys, kórnekilik.
Sabaqtyń qural - jabdyǵy: ınteraktıty taqta, baǵalaý jetony.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi. Ánuran.
a. Oqýshylardy túgeldeý, qural - jabdyǵyn, daıyndatyp tekserý.
2. Ótkenge sholý.
a). Úı tapsyrmasyn tekserý.
Mysal 4.
9*5=45
45: 5=9
45: 9=5
5*9=45
5*8=40
40: 5 - 8
40: 8=5
8*5=40
á). Saıys «Doda»
Balalar búgingi sabaqty sendermen bilim «Dodasyna» túsemiz.
Balalar «doda» degen sózdi qalaı túsinesińder? Durys «doda» degenimiz jarys, saıys degen sóz.
Oqýshylar berilgen keste boıynsha sandardyń ornalasý retin aıtady da, sol sannyń artyndaǵy mysaldardy sheshedi.
Tapsyrmalary:
3*5=15
7*2=14
12: 2=6
9*2=18
30: 3=10
27: 3=9
4*3=2
8*4=32
20: 4=5
Óte jaqsy balalar. Kóbeıtý men bólýdi jaqsy meńgerippiz. Jaraısyńdar.
3. Jańa bilimdi ıgertý
1. Áńgimelesý.
«Ǵylymdar patshalyǵynda» álemdi tańqaldyrǵan saraı bar. Onda aqyldy ári bilgir matematıka turady. Matematıka óz saraıyna jalqaýlar men túk bilmeıtinderdi kirgizbeıdi eken. Al qabiletin dáleldegen oqýshyǵa syıy da bar eken.
Aldymen bilimimizdi keńeıtip alaıyq. 71bettegi 1tapsyrmany túsindire otyryp, eseptin shartyn qurý, shesheýin tabý, jaýabyn jazý.
Sh - ty:
Ár qorapta - 10oıynshyq
5 qorapta -?
Satyp alyndy - 25 oıynshyq.
Sheshýi:(10*5) +25=75(o)
Jaýaby: barlyǵy 75 oıynshyq satyp alyndy.
Suraq: Esep neshe amalmen shyǵaryldy? Nelikten?
Dáptermen jumys. Esepti jazyp alý.
2. Balalar matematıka patshalyǵyna ený úshin aldymen « Tas qaqpany» ashý kerek. Ol úshin jumys isteýimiz kerek. Onyń sharty mynadaı.
Al, dostarym, kelińder,
Birińe biriń erińder.
Bilimińdi tekserip,
Esep qurap kórińder.
2. tapsyrma. (71bet) Kesteni paıdalanyp esep qurastyr jáne olardy shyǵar.
Keste. 5mınýt ýaqyt beriledi.
Jaýaby: 1 - top. 5*7=35
2top 35: 5=7
3top 35: 7=5.
Suraq: Bular ózara keri esepter bolyp tabyla ma?
Al tapsyrmany túgel oryndap bolsa «Tas qaqpany» ashý úshin
sıqyrly sózdi aıtamyz:
«Ashyl ashyl tas qaqpa!»
« Kóńildi qadam» oıyny».
Qane tártip saqtaıyq,
Tez esepten attaıyq
Alǵa qadam basqanda,
Batylyraq attaıyq!
3tapsyrma. Kóbeıtindiniń j/e bólindiniń mánderin Aýyzsha esepteý.
5*7=35 35: 5=5 35: 5=7 7*5=35
5*6=30 30: 5=6 30: 6=5 6*5=35
Matematıklyq dıktant.
1 - top: 5sm – di 5ese arttyr. (25)
6sm – di 5 ese arttyr. (30)
2 - top 250sm – di 5 ese kemit.
300sm – di 5ese kemit.
3 - top 8 sm – di 5ese arttyr.
9sm – di 5 ese arttyr.
«Kúmis qaqapany ashý úshin tapsyrma:
Ushqyr oıǵa serik bolsyn sheberlik
Kezekti tanymdylyq tapsyrmaǵa berelik.
Aramyzda tapqysh dostar kóp eken,
Solardyń endi jumystaryn kórelik.
1 - top
5, 10, 15, 20, 25, 30, 35, 40, 45, 50 - sandarynyń árqaısysyn 5ese kemitý.
2 - top
5, 10, 15, 20, 25, 30, 35, 40, 45, 50 - sandarynyń árqaısysyn 5ese kemitý.
3 - top
Sandy 5 - ke bólgende qandaı qaldyqtar qalýy múmkin? Mysal keltir.
«Ashyl, ashyl kúmis qaqpa»! sıqyrly sózdi aıtý.
Kúmis qaqpa ashylady. İshinen «Esińe saqta»! kóz zerdesine arnalǵan jattyǵý oryndalady.
Fıgýralarǵa 3sekýnd qarap, qaıta syzyp shyǵý kerek.
Altyn qaqpany ashý úshin tapsyrma.
Kóp biletin oqýshy
Taqta aldyna keledi.
Teńdeýlerdiń sheshimin
Durys taýyp beredi
Altyn qaqpany ashý.
Ashyl, ashyl, altyn qaqpam!
Mýzyka oınap qaqpa ashylady.
«Altyn qaqpanyń» ishindegi «Altyn sandyqty ashý úshin logıkalyq tapsyrma oryndaý.
10 taıaqshadan sýrettegideı kilt qurastyrylǵan. 4taıaqshany qozǵaý arqyly úsh sharshy shyǵar.
Logıkalyq tapsyrmany shapshań oryndaǵan oqýshy jeńimpaz bolady.
4. Qorytyndy. Ne ótildi? Ne úırendik?
Jeńimpaz oqýshy «Matematıka» patshalyǵynda erkin júrip tanysý úshin «Altyn sandyqtan» «Altyn kiltti» syıǵa alady.
5. Baǵalaý.
6. Úıge tapsyrma
Sabaqtyń taqyryby: 5 - ke kóbeıtý jáne bólý.
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdiligi: oqýshylarǵa 5 - ke kóbeıtý jáne bólýge baılanysty esepteýlerdi
meńgertý. Oqýshylardyń kestelik kóbeıtý jáne bólýge baılanysty bilimderin
tolyqtyrý.
á) damytýshylyǵy: tanymdyq qabiletterin, oılaýyn, zeıinin, este saqtaý qabiletterin damytý.
b) tárbıeligi: oqýshylardy ózgeni tyńdap, óz oıyn erkin aıtýǵa baýlý, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn damytý.
Sabaqtyń kórnekiligi: tapsyrmalar, esep shartyna saı sýretter, «Altyn qaqpa», «Bilim kilti», úlgerimi tómen oqýshylarǵa kespe qaǵazdar, logıkalyq tapsyrma, baǵalaý kartasy.
Sabaqtyń túri: ertegi – oıyn sabaq «Matematıka eline saıahat»
Sabaqtyń tıpi: bilimdi jetildirý sabaǵy.
Sabaqtyń ádis - tásili: túsindirý, suraq - jaýap, mashyqtyq jumys, kórnekilik.
Sabaqtyń qural - jabdyǵy: ınteraktıty taqta, baǵalaý jetony.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi. Ánuran.
a. Oqýshylardy túgeldeý, qural - jabdyǵyn, daıyndatyp tekserý.
2. Ótkenge sholý.
a). Úı tapsyrmasyn tekserý.
Mysal 4.
9*5=45
45: 5=9
45: 9=5
5*9=45
5*8=40
40: 5 - 8
40: 8=5
8*5=40
á). Saıys «Doda»
Balalar búgingi sabaqty sendermen bilim «Dodasyna» túsemiz.
Balalar «doda» degen sózdi qalaı túsinesińder? Durys «doda» degenimiz jarys, saıys degen sóz.
Oqýshylar berilgen keste boıynsha sandardyń ornalasý retin aıtady da, sol sannyń artyndaǵy mysaldardy sheshedi.
Tapsyrmalary:
3*5=15
7*2=14
12: 2=6
9*2=18
30: 3=10
27: 3=9
4*3=2
8*4=32
20: 4=5
Óte jaqsy balalar. Kóbeıtý men bólýdi jaqsy meńgerippiz. Jaraısyńdar.
3. Jańa bilimdi ıgertý
1. Áńgimelesý.
«Ǵylymdar patshalyǵynda» álemdi tańqaldyrǵan saraı bar. Onda aqyldy ári bilgir matematıka turady. Matematıka óz saraıyna jalqaýlar men túk bilmeıtinderdi kirgizbeıdi eken. Al qabiletin dáleldegen oqýshyǵa syıy da bar eken.
Aldymen bilimimizdi keńeıtip alaıyq. 71bettegi 1tapsyrmany túsindire otyryp, eseptin shartyn qurý, shesheýin tabý, jaýabyn jazý.
Sh - ty:
Ár qorapta - 10oıynshyq
5 qorapta -?
Satyp alyndy - 25 oıynshyq.
Sheshýi:(10*5) +25=75(o)
Jaýaby: barlyǵy 75 oıynshyq satyp alyndy.
Suraq: Esep neshe amalmen shyǵaryldy? Nelikten?
Dáptermen jumys. Esepti jazyp alý.
2. Balalar matematıka patshalyǵyna ený úshin aldymen « Tas qaqpany» ashý kerek. Ol úshin jumys isteýimiz kerek. Onyń sharty mynadaı.
Al, dostarym, kelińder,
Birińe biriń erińder.
Bilimińdi tekserip,
Esep qurap kórińder.
2. tapsyrma. (71bet) Kesteni paıdalanyp esep qurastyr jáne olardy shyǵar.
Keste. 5mınýt ýaqyt beriledi.
Jaýaby: 1 - top. 5*7=35
2top 35: 5=7
3top 35: 7=5.
Suraq: Bular ózara keri esepter bolyp tabyla ma?
Al tapsyrmany túgel oryndap bolsa «Tas qaqpany» ashý úshin
sıqyrly sózdi aıtamyz:
«Ashyl ashyl tas qaqpa!»
« Kóńildi qadam» oıyny».
Qane tártip saqtaıyq,
Tez esepten attaıyq
Alǵa qadam basqanda,
Batylyraq attaıyq!
3tapsyrma. Kóbeıtindiniń j/e bólindiniń mánderin Aýyzsha esepteý.
5*7=35 35: 5=5 35: 5=7 7*5=35
5*6=30 30: 5=6 30: 6=5 6*5=35
Matematıklyq dıktant.
1 - top: 5sm – di 5ese arttyr. (25)
6sm – di 5 ese arttyr. (30)
2 - top 250sm – di 5 ese kemit.
300sm – di 5ese kemit.
3 - top 8 sm – di 5ese arttyr.
9sm – di 5 ese arttyr.
«Kúmis qaqapany ashý úshin tapsyrma:
Ushqyr oıǵa serik bolsyn sheberlik
Kezekti tanymdylyq tapsyrmaǵa berelik.
Aramyzda tapqysh dostar kóp eken,
Solardyń endi jumystaryn kórelik.
1 - top
5, 10, 15, 20, 25, 30, 35, 40, 45, 50 - sandarynyń árqaısysyn 5ese kemitý.
2 - top
5, 10, 15, 20, 25, 30, 35, 40, 45, 50 - sandarynyń árqaısysyn 5ese kemitý.
3 - top
Sandy 5 - ke bólgende qandaı qaldyqtar qalýy múmkin? Mysal keltir.
«Ashyl, ashyl kúmis qaqpa»! sıqyrly sózdi aıtý.
Kúmis qaqpa ashylady. İshinen «Esińe saqta»! kóz zerdesine arnalǵan jattyǵý oryndalady.
Fıgýralarǵa 3sekýnd qarap, qaıta syzyp shyǵý kerek.
Altyn qaqpany ashý úshin tapsyrma.
Kóp biletin oqýshy
Taqta aldyna keledi.
Teńdeýlerdiń sheshimin
Durys taýyp beredi
Altyn qaqpany ashý.
Ashyl, ashyl, altyn qaqpam!
Mýzyka oınap qaqpa ashylady.
«Altyn qaqpanyń» ishindegi «Altyn sandyqty ashý úshin logıkalyq tapsyrma oryndaý.
10 taıaqshadan sýrettegideı kilt qurastyrylǵan. 4taıaqshany qozǵaý arqyly úsh sharshy shyǵar.
Logıkalyq tapsyrmany shapshań oryndaǵan oqýshy jeńimpaz bolady.
4. Qorytyndy. Ne ótildi? Ne úırendik?
Jeńimpaz oqýshy «Matematıka» patshalyǵynda erkin júrip tanysý úshin «Altyn sandyqtan» «Altyn kiltti» syıǵa alady.
5. Baǵalaý.
6. Úıge tapsyrma
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Toptamadaǵy sabaqtar tizimi:1. Órnekterdi túrlendirýde negizgi trıgonometrıalyq tepe-teńdikterdi qoldaný2. Kórsetkishtik teńdeýler jáne teńdeýler júıesin sheshýge esepter shyǵartý3. Keltirý formýlalary...
