InfoHub Logo

Zalǵa balalar qoldaryna ádemi sharlaryn ustap juptarymen kiredi.
Júrgizýshi: Adam balasy úshin eń aıaýly, eń qasterli sóz - ana. Bala dúnıege kelgen kúnnen
Bastap óziniń jumsaq alaqany, jyly júzi, ystyq qushaǵy, meıirim toly kózqarasy arqyly barlyq súıispenshilik, meıirimdilik, mahabbatyn bere bilgen analar úshin jer dúnıeni mekendegen adamzat qaýymy bir kúndi meıram etip belgilengen. Ol - 8 naýryz merekesi.
Dúnıede eń kemeńger danany
Ana tabady, aıalaıdy, baǵady
Sol úshin de qudiretine bas ıip
Qurmetteıik qasıetti anany
Búgingi kóktem merekesi, analar merekesi qutty bolsyn. Denderińizge saýlyq, otbastaryńyzǵa amandyq tileı otyryp, búgin biz de analarymyzdyń meıramymen quttyqtaı otyryp «Jasa, jaına, analar» atty «Gúlder» tobynyń erteńgiligimizdi bastaýǵa ruqsat etińizder.
Naýryz kúni - Ana kúni, álem kúni
Álemdi tebindirer ana úni
Anasyz jan týǵan joq jer betinde
Uǵyp al, bóbekterim sender muny
Taqpaq
Sanjar: Ár sózińdi jattaǵam
Júregimde saqtaǵan
Anashym dep maqtanam
Aınalaıyn aq anam
Sálıma: Mnogo mam na belom svete
Vseı dýshoı ıh lúbet detı
Tolko mama estodna
Kto ona? Otvechý ıa
Eto mamochka maıa
Án: «Aınalaıyn aq mamam»
Júrgizýshi:
Teńiz de keship ótip jetpeı me
Jan botasyn saǵynǵanda arýana - degendeı, ana baýyr etin balasy úshin otqa da kúıedi, sýǵa da túsedi, ómirdiń sýyǵyna tońyp, ystyǵyna tózedi. Qarǵa balasyn «appaǵym» der, kirpi balasyn «jumsaǵym» der degendeı, árkimniń óz balasy ózine aı kóriner kózine - dep aıta alamyz. Tipti jan - janýar da balasyna meıirimmen qaraıdy. Al qazir qurmetti ata - analar balalar 7 laqtyń anasyn quttyqtaǵanyn tamashalaıyq
«7 laq, qasqyr jáne aıý» qoıylym
(Laqtar anasymen birge ásem mýzykanyń áýenimen sahnaǵa shyǵady)
Anasy: Laqtarym, shunaqtarym, men ormanǵa baramyn. Senderge búldirgen ákelemin, al sender eshkimdi kirgizbeńder
Laqtar: Jaraıdy, anashym. Eshkimdi kirgizbeımiz
(Laqtar shyǵaryp salyp, ándetedi)
Laq: Baýyrlarym, anamyzǵa arnap án salaıyq
Án: «Bizdiń ana keremet»
Aıala (Laq):
Osynsha kóp oınadyq
Qasqyr berer jazany
Kóz salyńdar jyraqqa
Anaý eki shyraqqa
Jansaıa (Laq):
Oıbaı, qasqyrdyń ózi ǵoı
Ottaı janǵan kózi ǵoı
Bir báleni sezip ek
Al, qashaıyq tezirek
(Qasqyr keledi)
Qasqyr: Kim qatty óleń aıtyp, maǵan uıqy bermegen. Tátti ıis shyǵaryp tur ǵoı? Bul ne?
(Stolǵa jaqyndaıdy). Kartop qosylǵan bálish, qulpynaı tosaby men tátti sháı! Búgin kimniń týǵan kúni?
Laqtar: Qasqyr, sen bilmeısiń be? Búgin analarymyzdyń meıramy ǵoı.
Qasqyr: Qazir senderdi analaryńmen qosa jeımin. Sosyn bálish, tosap. Mine bolady keremet!
(Laqtar bir - birine qarap)

Móldir (Laq):
Baýyrlarym saspańdar
Jeke dara qashpańdar
Aılasyn taýyp asyryp
Birigip qasqyrdy jeńemiz
Qasqyr:
Aý, mynalar batyr ǵoı
Qoryqpaı bara jatyr ǵoı
Týý, mynalar er eken
Taǵyda ne der eken
Sanjar (Laq):
Birlik jasap kelemiz
Kúsh birlikke senemiz
Múıizben bir túırep
Sybaǵandy beremiz
(osy ýaqytta, qolynda bal salynǵan bóshkesi bar aıý kiredi)
Ramıl (Aıý): Qonaq shaqyrdyńdar ma? Men keldim. Jazda jınaǵan balymdy ala keldim. Sender kimnen qorqyp tursyńdar?
(Qasqyrdy kórip) Sen neǵyp júrsiń bul jerde. Saǵan barlyq esik jabyq. Joǵalt kózińdi, Batyr qarańdy!! (Qasqyr qorqyp ketedi)
Qasqyr: ( laqtarǵa qarap)
Jeke - jeke kezdesseń
Jemek túgeli asarmyn
Al qazir men asyǵyspyn
Saý bolyńyz keteıin
(Qasqyr ketedi, anasy keledi)
Laqtar: Anashym, anashym
Qasqyrdyń berdik jazasyn
Aıý: Bul jerge endi qasqyr jolamastaı bolyp ketti
Anasy: Óte jaqsy. Bári jaqsy bitken eken.(Qasqyr kiredi) Biraq balalar qasqyrda bizdiń analarymyzdyń merekesin bizben birge qarsy alyp kóńil kóterersiń. Sender qalaı oılaısyńdar? Qasqyr bizben dostasqysy kelip tur.
Oıyn: Laqtar men Qasqyr
Laqtar: Shóre - shóre laǵym
Tentek bolma shyraǵym
Sekeńdemeı demińdi al
Selteńdemeı qulaǵyń
Marqa týǵan bórte laq
Áńgimege qulaq sal
Oınaı kórme tym uzaq
Bop júrmesiń bórte tap
Qasqyr: Qasqyr, qasqyr, qasqyrmyn
Bárińdi de sastyrdym
Búgin meniń qarnym ash
Ustap jeımin qarnym ash
Bı: Kúlimde
Taqpaq: (Ájelerge arnalǵan)
Sálıma: Áje degen kóp shyǵar
Ájemdeı joq shyǵar
Meıirimdi bul kisi
Qandaı ǵajap kúlkisi
Álim: Meniń Ájem meıirban
Meni jaqsy kóredi
Qajetine jarasam
Jas balasha kúledi
Mádı: Ájem meniń aq ájem
Eshkimde joq dara ájem
Ertegi aıtyp beredi
Aınalaıyn aq ájem
Aıala: Táttilerdi saqtaıdy
Aıalama berem dep
Men tileımin árqashan
Ájem aman bolsyn dep

Án: «Ájemniń sháıi»

Júrgizýshi: Búldirshinderimizdiń bıin tamashalaıyq
Bı: Grýzın
Júrgizýshi: Jer álemdi jaınatyp
Ánshi qustardy saıratyp
Analar merekesin toılatyp
Kóktem keledi
(Áýenmen kóktem kiredi)
Kóktem: Men kóktemmin, kóktemmin
Kún sáýlesin tókkenmin
Barlyq jerdi jylytyp
Shýaq nuryn sepkenmin
Án saldyryp qustarǵa
Nur bolyp kóktem tógilem
Gúl bop qyrda egilem
Dán bolyp jerge sebilem
Júrgizýshi: Kóktem qosh keldińiz Bizdiń balalarymyzdyń ónerin tamashalańyz. Bizdiń qonaǵymyz bolyńyz
Taqpaqtar (Analarǵa arnalǵan)
Aızere: Analardy súıemiz
Sózin oıǵa túıemiz
Analardy ardaqtap
Ádeppen bas ıemiz
Qýanysh: Ana bizdiń kúnimiz
Ana bizdiń gúlimiz
Biz anany qýantyp
Uzaq ómir súrińiz

Ádı: Bóbegimniń syılyǵyn
Qabyl alshy anashym
Ómir boıy júz jasap
Aman bolshy anashym
Aısulý: Erkelesem kúnim deıtin
Urysqany bilinbeıtin
Mańdaıymnan ıskep meniń
Qulynshaǵym kúnim deıtin
Ramıl: Mápeleısiń meni anam
Qolymdaǵy qusyndaı
Qulpyra ósip dem alam
Qushaǵynda qysylmaı
Aıym: Júre bersem qasynda
Áıbat anam, áı anam
«Botam» degen daýsynan
Men máz bolyp oıanam
Ansámbl: (Uldar)
Án: Anamnyń merekesi
Bı: «GÚLDER»
Taqpaq:
Janaı: Ana ómir shyraǵy
Ana ómir bulaǵy
Besigimniń jyr áni
Júregimde turady
Káýsar: Sennen óset balalar
Batyrlar men danalar
Quttyqtaımyz meırammen
Qurmetti analar
Zańǵar: Bala, bala, bala dep
Túnde shoshyp oıanǵan
Tún uıqysyn tórt bólip
Túnde besik taıanǵan
Jansaıa: Bal bóbegin baptaǵan
Anam úshin maqtanam
Mańdaıyńnan súıeıin
Kelshi, kelshi anashym
Azız: Appaq anam, aq anam
Aq anam dep shattanam
Tún uıqysyn tórt bólip
Bópeshim dep jatpaǵan
Án: «Biz tártipti balamyz»
Ata anamen oıyn:
Júrgizýshi: Osymen búgingi «Gúlder» ortańǵy tobynyń erteńgiligi aıaqtaldy