Astana – baqyt mekeni
Maqsaty: Astana týraly maǵlumat berý, elordamyz Astananyń kórikti oryndarymen tanystyrý; otansúıgishtikke, Otanyn qadirleýge úıretý; ulttyq patrıotızm rýhynda tárbıeleý.
Kórnekilikter: Astana sýretteri, slaıdtar, býkletter.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý bólimi: Psıhologıalyq daıyndyq.
Muǵalim: Eki kózin ne úshin kerek?
Oqýshylar: Jaqsylardy kórý úshin kerek.
Muǵalim: Eki qulaq ne úshin kerek?
Oqýshylar: Aqyl - keńes tyńdaý úshin kerek
Muǵalim: Eki qolyń ne úshin kerek?
Oqýshylar: Elge kómek berý úshin kerek.
Muǵalim: Eki aıaǵyń ne úshin kerek?
Oqýshylar: Shette júrseń týǵan jerge jetý úshin kerek.
Qıma qaǵazdar arqyly oqýshylardy topqa bólý. Almaty, Astana sózderin shyǵarý.
2. Toptar óz attaryn tanystyryp, qorǵaıdy.
1 - top: Almaty
Almaty – elimizdiń burynǵy astanasy. Almaty kórikti, sáýletti qala. Alataýdyń eteginde ornalasqan. Almaty qalasy álemge aportymen tanymal. Qalada kóptegen ónerkásip oryndary jumys isteıdi. Joǵary oqý oryndary bar. Qala turǵyndary Medeý sport keshenin tamashalaıdy.
2 - top: Astana
Astana – Elimizdiń jańa astanasy, otanymyzdyń júregi, elimizdiń tiregi. Astana - kórikti qala. Esil ózeniniń oń jaq jaǵynda ornalasqan. Astana kúnnen - kúnge kórkeıip, gúldenip keledi. Astanada kórikti jerler óte kóp.
3. Oı qozǵaý:
Dúnıedegi eń bir jaqsy meken, jaıly qonys – árkimniń óz týǵan jeri dep beker aıtpaǵan. Al balalar sizder óz týǵan jerińiz, Otanyńyz týraly ne aıtar edińder. Otan – degen sózge qalaı jaýap berer edińizder.
1 - oqýshy: Otan degenimiz – otbasy.
2 - oqýshy: Otan degenimiz – adamnyń týyp - ósken jeri
3 - oqýshy: Jaqyndarymen birge turatyn ata-mekeni.
4 - oqýshy: Otan – jerim, Otan sýym,
Otan qýat, nár beredi.
Otan – uran, Otan - týym,
Otan máńgi gúldenedi!
4. Qyzyǵýshylyqty oıatý: Oıyn: Sıqyrly qorapsha.
Almaty toby:
1. Bizdiń Otanymyz qalaı atalady?
2. Elbasymyz kim?
3. Qaı jyly táýelsizdik aldyq?
Astana toby:
1. Qazaqstannyń rámizderin ata?
2. Astanada qandaı kórme boldy?
3. Bizdiq tilimiz qaı til?
Oqýshy:
Biz ultty mekenbiz,
Ortaq bizdiq úıimiz.
Ortaq bizdiń jerimiz,
Jasa Qazaqstanym -
Jasasyn qazaq elimiz!
5. Toptyq tapsyrma:
Kespe býyndardan sózder shyǵarý:
Almaty toby: Báıterek, Aq Orda, sózderin shyǵarady.
Astan toby: Han shatyry, EKSPO sózderin shyǵarý.
Bul sózderdi estigende kóz aldaryńa qaı qala elestedi?
Án: «Astana»
Balalar, biz nelikten «Astana» týraly án tyńdadyq dep oılaısyńdar?
Ia. Sebebi, aldymyzda elimizdiń eń aıtýly merekesi Astanamyzǵa 20 - jyl tolady. Al Astana – elimizdiń bas qalasy, elimizdiń júregi.
Ia, balalar, olaı bolsa, bizdiń búgingi sabaǵymyz Astana qalasy qurmetine arnalmaq
Maǵynany taný
Ár eldiń balasy óz Otanyn, týǵan jerin qadirleı bilý kerek. Astana – elimizdiń bas qalasy. Táýelsiz Qazaqstan – baıtaq elimizdiń astanasy. Astana – Eýrazıanyń naǵyz geografıalyq kindiginde ornalasqan. Qalanyń astana retinde tusaýy kesilgen kún – 1998 jyly 10 maýsym. Qalanyń negizi 1932 jyly qalanǵan. Ol Aqmola dep atalǵan. 1968 jyly Selınograd bolyp ózgertildi. 1992 jyly qalaǵa tarıhı ataýy qaıtaryldy.
Astana – Qazaqstannyń jańa qalasy. Onyń shekarasy 710 sharshy shaqyrym. Toǵyz joldyń torabynda, Respýblıka terıtorıasynyń tórinen oryn tepken.
Astana kún saıyn, saǵat saıyn órkendep ósip keledi. Sheteldik qonaqtar ony dúnıeniń segizinshi keremetine teńep «injý marjan» dep baǵalaýda.
Saryarqa tósindegi burynǵy Aqmola, qazirgi Astana qalasy 1997 jyldan beri astana mártebesine ıe. Osy kúnderi Astanada 1 mıllıonǵa jýyq adam turady. 1998 jyly 10 - shildede Astananyń halyqaralyq tusaýkeseri boldy. Sol jyly IýNESKO - nyń sheshimi boıynsha, Astanaǵa «Beıbitshilik qalasy» joǵary ataǵy berildi.
Erke Esildiń jaǵasynda bolashaq myńjyldyqtarǵa batyl qadam basqan jańa Astananyń boı kótergenine ýaqyt sheshimimen alǵanda az ýaqyt ótse de, jas qala kúnnen kúnge qulpyryp, qanatyn keń jaıyp keledi. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń táýekelshil bastamasymen ómirge kelgen táýelsiz elimizdiń bas qalasy Astana búginde tórtkúl dúnıege tanymal álem astanalarynyń qatarynan oıyp oryn aldy. Táýelsiz elimizdiń tiregi men júregine aınalǵan. Astana qalasy dúnıe júzine óziniń qaıtalanbas arhıtektýralyq qurylystarymen tańdanys týdyrǵan memleketimizdiń bas qalasy. Al endi osy ǵımarattarmen tanys bolyńyzdar.
Báıterek – Astanadaǵy arhıtektýralyq qurylys kesheni, sáýlet óneriniń biregeı týyndysy. Elordanyń eń kórnekti ǵımarattarynyń biri.
Metaldan, áınek pen betonnan jasalǵan bul «terek» sáýlettik maǵynasy jaǵynan da, jasalýy jaǵynan da biregeı: bıiktigi 105 metrlik metal quramasynan, salmaǵy 1000 tonnadan joǵary bes júzge jýyq qadadan turady. Esil ózeniniń sol jaǵalaýynda boı kótergen záýlim «Báıterektiń» bıiktigi 97 m (Astana qalasynyń elorda statýsyna ıe bolǵan jylǵa baılanysty tańdalǵan), dıametri 27 m; negizgi esikke bastaıtyn áshekeıli temirbeton saty jer betinen 4, 8 m joǵary ornalasqan. Álemde birinshi ret dıametri 22 metrlik jáne salmaǵy 300 tonnadan turatyn kúnniń túsýine qaraı túsin ózgertetin «hameleon» áıneginen jasalynǵan shar bıiktigi jaǵynan rekordqa (álemdegi eń úlken shardyń eń bıikke kóterilýi boıynsha) ıe boldy. «Báıterek» nysany úsh bólikten turady; jer asty bóligi ulttyń tamyr jaıýy, al odan keıingileri órkendeý kezeńderiniń nyshandaryn bildiredi. Eń joǵarǵy jaǵynda «Aıaly alaqan» kompozısıasy oryn tepken. Odan ári qosymsha túrindegi kompozısıa óz negizinen bólinip, jer betine qalyqtap turǵandaı áserge bóleıdi
Aq Orda rezıdensıasy — Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Rezıdensıasy.
Táýelsizdik Saraıy - memlekettik resmı is - sharalardy, forýmdardy, májilisterdi, kezdesýlerdi, sıezerdi ótkizý orny bolyp tabylady.
Búgin sizdermen Eýrazıanyń júreginen oryn tepken elordamyz Astana qalasynyń sol jaǵalaýynda ornalasqan álemdik sáýlet óneriniń kestesinen oryn alyp úlgergen tamasha óner týyndysy - "Han shatyr" oıyn - saýyq ortalyǵy týraly áńgimeleıtin bolamyz.
Haziret Sultan meshiti — Astana qalasyndaǵy ornalasqan meshit. Dástúrli ıslam stılinde salynǵan ǵıbadat úıi Beıbitshilik jáne kelisim, Táýelsizdik saraılary men «Qazaq eli» monýmenti syndy aıbyndy nysandarmen irgeles ornalasqan. Rýhanı oryn 13 ga. jerdi alyp jatqan aýmaqta ornalasqan, meshittiń jalpy aýmaǵy 17, 7 myń sharshy metrdi quraıdy. Meshit jobasy qazaqtyń dástúrli oıý - órnekteri men ulttyq naqyshtaǵy sándik elementteri qoldanyla otyryp, klasıkalyq ıslam úlgisinde oryndalǵan.
Nur Astana meshiti - Búginde álem jurtshylyǵyn óziniń ásem sáýletimen tamsandyrǵan «Nur Astana» ortalyq meshitiniń qurylysy 2002 jyly bastalyp, 2005 jyly paıdalanýǵa berildi. Ol zamanaýı beınede salynǵan úılerdiń arasynan ózgeshe kóringenmen, úılesimi de joq emes. Shyny, beton, bolat, granıt jáne alúkobondttyń qospasynan shyqqan shyǵys úlgisindegi ásem ǵımarat. İshki qabyrǵalary jartylaı tabıǵı mármármen kómkerilgen bul meshittiń bıiktigi 63 metrlik tórt munarasy bar. Kúmbezi altynmen jalatylǵan. Onyń kúmbezderin tirep turǵan 8 tireý dińgekteri bar. Ári ol oıýlarmen ǵana emes, oıyp naqyshtalǵan súre jazýlarymen bederlengen. İshki jaǵynda 5 myń adam bir ýaqytta namaz oqı alatyn úlken zal bar. Ekinshi qabatta 2 myń áıeldiń namaz oqýyna arnalǵan balkon bar. Meshittiń aýdany shamamen 4000 sh. m. quraıdy.
Beıbitshilik pen kelisim saraıy — Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezin ótkizý úshin arnalǵan ǵımarat.
Sırk ǵımaratynyń qurylysy 2001 jylǵy jeltoqsanda bastalyp, 2005 jylǵy 14 jeltoqsanda esikterin aıqara ashty. Sırkti salý ıdeıasy QR Prezıdenti N. Nazarbaevtyń enshisinde.
"Astana - Arena» fýtbol stadıony Syıymdylyǵy – 30 000 kórermen orny.
Kólemi 10 000 sh. m. jyljymaly jabyny bar álemdegi 6 qurylystyń biri. Stadıon 2009 jylǵy 3 shildede ashyldy. Stadıon tarıhyndaǵy eń birinshi machta «Lokomotıv» (almatylyq eki komanda negizinde sol jyly qurylǵan astanalyq komanda) men Qazaqstannyń jastar quramasy kezdesti. Machqa ataqty ıtalándyq arbıtr Perlýıdjı Kolına tórelik etti, al onyń ysqyryǵynan keıin dopty birinshi bolyp Qazaqstanyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev tepti.
Nazarbaev Ýnıversıteti — Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń bastamasymen ashylǵan Astanadaǵy joǵary oqý orny. N. A. Nazarbaev ýnıversıtetti óziniń atymen ataýǵa ruqsat berdi. Ýnıversıtettiń ıdeıasy – buryn «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha shetelge baryp oqyǵan stýdentterge endi Qazaqstanda sol sapa men deńgeıdegi bilim alýǵa múmkindik berý.
6. Astanaǵa EKSPO kórmesine baryp qaıtqan oqýshymen suhbattasý.
7. Astanaǵa arnalǵan óleń shýmaqtaryna kezek berý.
1 - oqýshy
Astanam - baǵy bıik asqarymsyń,
Astanam – máńgi jaryq aspanymsyń,
Astanam peıish qalam, el armany,
Astanam – qaıda júrsem maqtanyshym.
2 – oqýshy
Astanam shapaǵattyń shýaǵyndaı,
Astanam mahabbattyń turaǵyndaı,
Astanam – perishteler mekenisiń
Astanam mahabbattyń turaǵyndaı
3 - oqýshy
Bolashaqqa bastaǵan.
Sharyqtaıdy asqaq án.
Elordasy Otanymnyń.
Maqtanyshym – Astanam!
4 - oqýshy
Astanam baǵym, baspanam.
Qaryshtap alǵa bas qadam.
Otanymnyń júregi,
Elorda - meniń Astanam!
Qorytyndy; Oqýshylar Astanaǵa óz tilekterin arnaıdy.
Án; Atameken.
Kórnekilikter: Astana sýretteri, slaıdtar, býkletter.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý bólimi: Psıhologıalyq daıyndyq.
Muǵalim: Eki kózin ne úshin kerek?
Oqýshylar: Jaqsylardy kórý úshin kerek.
Muǵalim: Eki qulaq ne úshin kerek?
Oqýshylar: Aqyl - keńes tyńdaý úshin kerek
Muǵalim: Eki qolyń ne úshin kerek?
Oqýshylar: Elge kómek berý úshin kerek.
Muǵalim: Eki aıaǵyń ne úshin kerek?
Oqýshylar: Shette júrseń týǵan jerge jetý úshin kerek.
Qıma qaǵazdar arqyly oqýshylardy topqa bólý. Almaty, Astana sózderin shyǵarý.
2. Toptar óz attaryn tanystyryp, qorǵaıdy.
1 - top: Almaty
Almaty – elimizdiń burynǵy astanasy. Almaty kórikti, sáýletti qala. Alataýdyń eteginde ornalasqan. Almaty qalasy álemge aportymen tanymal. Qalada kóptegen ónerkásip oryndary jumys isteıdi. Joǵary oqý oryndary bar. Qala turǵyndary Medeý sport keshenin tamashalaıdy.
2 - top: Astana
Astana – Elimizdiń jańa astanasy, otanymyzdyń júregi, elimizdiń tiregi. Astana - kórikti qala. Esil ózeniniń oń jaq jaǵynda ornalasqan. Astana kúnnen - kúnge kórkeıip, gúldenip keledi. Astanada kórikti jerler óte kóp.
3. Oı qozǵaý:
Dúnıedegi eń bir jaqsy meken, jaıly qonys – árkimniń óz týǵan jeri dep beker aıtpaǵan. Al balalar sizder óz týǵan jerińiz, Otanyńyz týraly ne aıtar edińder. Otan – degen sózge qalaı jaýap berer edińizder.
1 - oqýshy: Otan degenimiz – otbasy.
2 - oqýshy: Otan degenimiz – adamnyń týyp - ósken jeri
3 - oqýshy: Jaqyndarymen birge turatyn ata-mekeni.
4 - oqýshy: Otan – jerim, Otan sýym,
Otan qýat, nár beredi.
Otan – uran, Otan - týym,
Otan máńgi gúldenedi!
4. Qyzyǵýshylyqty oıatý: Oıyn: Sıqyrly qorapsha.
Almaty toby:
1. Bizdiń Otanymyz qalaı atalady?
2. Elbasymyz kim?
3. Qaı jyly táýelsizdik aldyq?
Astana toby:
1. Qazaqstannyń rámizderin ata?
2. Astanada qandaı kórme boldy?
3. Bizdiq tilimiz qaı til?
Oqýshy:
Biz ultty mekenbiz,
Ortaq bizdiq úıimiz.
Ortaq bizdiń jerimiz,
Jasa Qazaqstanym -
Jasasyn qazaq elimiz!
5. Toptyq tapsyrma:
Kespe býyndardan sózder shyǵarý:
Almaty toby: Báıterek, Aq Orda, sózderin shyǵarady.
Astan toby: Han shatyry, EKSPO sózderin shyǵarý.
Bul sózderdi estigende kóz aldaryńa qaı qala elestedi?
Án: «Astana»
Balalar, biz nelikten «Astana» týraly án tyńdadyq dep oılaısyńdar?
Ia. Sebebi, aldymyzda elimizdiń eń aıtýly merekesi Astanamyzǵa 20 - jyl tolady. Al Astana – elimizdiń bas qalasy, elimizdiń júregi.
Ia, balalar, olaı bolsa, bizdiń búgingi sabaǵymyz Astana qalasy qurmetine arnalmaq
Maǵynany taný
Ár eldiń balasy óz Otanyn, týǵan jerin qadirleı bilý kerek. Astana – elimizdiń bas qalasy. Táýelsiz Qazaqstan – baıtaq elimizdiń astanasy. Astana – Eýrazıanyń naǵyz geografıalyq kindiginde ornalasqan. Qalanyń astana retinde tusaýy kesilgen kún – 1998 jyly 10 maýsym. Qalanyń negizi 1932 jyly qalanǵan. Ol Aqmola dep atalǵan. 1968 jyly Selınograd bolyp ózgertildi. 1992 jyly qalaǵa tarıhı ataýy qaıtaryldy.
Astana – Qazaqstannyń jańa qalasy. Onyń shekarasy 710 sharshy shaqyrym. Toǵyz joldyń torabynda, Respýblıka terıtorıasynyń tórinen oryn tepken.
Astana kún saıyn, saǵat saıyn órkendep ósip keledi. Sheteldik qonaqtar ony dúnıeniń segizinshi keremetine teńep «injý marjan» dep baǵalaýda.
Saryarqa tósindegi burynǵy Aqmola, qazirgi Astana qalasy 1997 jyldan beri astana mártebesine ıe. Osy kúnderi Astanada 1 mıllıonǵa jýyq adam turady. 1998 jyly 10 - shildede Astananyń halyqaralyq tusaýkeseri boldy. Sol jyly IýNESKO - nyń sheshimi boıynsha, Astanaǵa «Beıbitshilik qalasy» joǵary ataǵy berildi.
Erke Esildiń jaǵasynda bolashaq myńjyldyqtarǵa batyl qadam basqan jańa Astananyń boı kótergenine ýaqyt sheshimimen alǵanda az ýaqyt ótse de, jas qala kúnnen kúnge qulpyryp, qanatyn keń jaıyp keledi. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń táýekelshil bastamasymen ómirge kelgen táýelsiz elimizdiń bas qalasy Astana búginde tórtkúl dúnıege tanymal álem astanalarynyń qatarynan oıyp oryn aldy. Táýelsiz elimizdiń tiregi men júregine aınalǵan. Astana qalasy dúnıe júzine óziniń qaıtalanbas arhıtektýralyq qurylystarymen tańdanys týdyrǵan memleketimizdiń bas qalasy. Al endi osy ǵımarattarmen tanys bolyńyzdar.
Báıterek – Astanadaǵy arhıtektýralyq qurylys kesheni, sáýlet óneriniń biregeı týyndysy. Elordanyń eń kórnekti ǵımarattarynyń biri.
Metaldan, áınek pen betonnan jasalǵan bul «terek» sáýlettik maǵynasy jaǵynan da, jasalýy jaǵynan da biregeı: bıiktigi 105 metrlik metal quramasynan, salmaǵy 1000 tonnadan joǵary bes júzge jýyq qadadan turady. Esil ózeniniń sol jaǵalaýynda boı kótergen záýlim «Báıterektiń» bıiktigi 97 m (Astana qalasynyń elorda statýsyna ıe bolǵan jylǵa baılanysty tańdalǵan), dıametri 27 m; negizgi esikke bastaıtyn áshekeıli temirbeton saty jer betinen 4, 8 m joǵary ornalasqan. Álemde birinshi ret dıametri 22 metrlik jáne salmaǵy 300 tonnadan turatyn kúnniń túsýine qaraı túsin ózgertetin «hameleon» áıneginen jasalynǵan shar bıiktigi jaǵynan rekordqa (álemdegi eń úlken shardyń eń bıikke kóterilýi boıynsha) ıe boldy. «Báıterek» nysany úsh bólikten turady; jer asty bóligi ulttyń tamyr jaıýy, al odan keıingileri órkendeý kezeńderiniń nyshandaryn bildiredi. Eń joǵarǵy jaǵynda «Aıaly alaqan» kompozısıasy oryn tepken. Odan ári qosymsha túrindegi kompozısıa óz negizinen bólinip, jer betine qalyqtap turǵandaı áserge bóleıdi
Aq Orda rezıdensıasy — Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Rezıdensıasy.
Táýelsizdik Saraıy - memlekettik resmı is - sharalardy, forýmdardy, májilisterdi, kezdesýlerdi, sıezerdi ótkizý orny bolyp tabylady.
Búgin sizdermen Eýrazıanyń júreginen oryn tepken elordamyz Astana qalasynyń sol jaǵalaýynda ornalasqan álemdik sáýlet óneriniń kestesinen oryn alyp úlgergen tamasha óner týyndysy - "Han shatyr" oıyn - saýyq ortalyǵy týraly áńgimeleıtin bolamyz.
Haziret Sultan meshiti — Astana qalasyndaǵy ornalasqan meshit. Dástúrli ıslam stılinde salynǵan ǵıbadat úıi Beıbitshilik jáne kelisim, Táýelsizdik saraılary men «Qazaq eli» monýmenti syndy aıbyndy nysandarmen irgeles ornalasqan. Rýhanı oryn 13 ga. jerdi alyp jatqan aýmaqta ornalasqan, meshittiń jalpy aýmaǵy 17, 7 myń sharshy metrdi quraıdy. Meshit jobasy qazaqtyń dástúrli oıý - órnekteri men ulttyq naqyshtaǵy sándik elementteri qoldanyla otyryp, klasıkalyq ıslam úlgisinde oryndalǵan.
Nur Astana meshiti - Búginde álem jurtshylyǵyn óziniń ásem sáýletimen tamsandyrǵan «Nur Astana» ortalyq meshitiniń qurylysy 2002 jyly bastalyp, 2005 jyly paıdalanýǵa berildi. Ol zamanaýı beınede salynǵan úılerdiń arasynan ózgeshe kóringenmen, úılesimi de joq emes. Shyny, beton, bolat, granıt jáne alúkobondttyń qospasynan shyqqan shyǵys úlgisindegi ásem ǵımarat. İshki qabyrǵalary jartylaı tabıǵı mármármen kómkerilgen bul meshittiń bıiktigi 63 metrlik tórt munarasy bar. Kúmbezi altynmen jalatylǵan. Onyń kúmbezderin tirep turǵan 8 tireý dińgekteri bar. Ári ol oıýlarmen ǵana emes, oıyp naqyshtalǵan súre jazýlarymen bederlengen. İshki jaǵynda 5 myń adam bir ýaqytta namaz oqı alatyn úlken zal bar. Ekinshi qabatta 2 myń áıeldiń namaz oqýyna arnalǵan balkon bar. Meshittiń aýdany shamamen 4000 sh. m. quraıdy.
Beıbitshilik pen kelisim saraıy — Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezin ótkizý úshin arnalǵan ǵımarat.
Sırk ǵımaratynyń qurylysy 2001 jylǵy jeltoqsanda bastalyp, 2005 jylǵy 14 jeltoqsanda esikterin aıqara ashty. Sırkti salý ıdeıasy QR Prezıdenti N. Nazarbaevtyń enshisinde.
"Astana - Arena» fýtbol stadıony Syıymdylyǵy – 30 000 kórermen orny.
Kólemi 10 000 sh. m. jyljymaly jabyny bar álemdegi 6 qurylystyń biri. Stadıon 2009 jylǵy 3 shildede ashyldy. Stadıon tarıhyndaǵy eń birinshi machta «Lokomotıv» (almatylyq eki komanda negizinde sol jyly qurylǵan astanalyq komanda) men Qazaqstannyń jastar quramasy kezdesti. Machqa ataqty ıtalándyq arbıtr Perlýıdjı Kolına tórelik etti, al onyń ysqyryǵynan keıin dopty birinshi bolyp Qazaqstanyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev tepti.
Nazarbaev Ýnıversıteti — Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń bastamasymen ashylǵan Astanadaǵy joǵary oqý orny. N. A. Nazarbaev ýnıversıtetti óziniń atymen ataýǵa ruqsat berdi. Ýnıversıtettiń ıdeıasy – buryn «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha shetelge baryp oqyǵan stýdentterge endi Qazaqstanda sol sapa men deńgeıdegi bilim alýǵa múmkindik berý.
6. Astanaǵa EKSPO kórmesine baryp qaıtqan oqýshymen suhbattasý.
7. Astanaǵa arnalǵan óleń shýmaqtaryna kezek berý.
1 - oqýshy
Astanam - baǵy bıik asqarymsyń,
Astanam – máńgi jaryq aspanymsyń,
Astanam peıish qalam, el armany,
Astanam – qaıda júrsem maqtanyshym.
2 – oqýshy
Astanam shapaǵattyń shýaǵyndaı,
Astanam mahabbattyń turaǵyndaı,
Astanam – perishteler mekenisiń
Astanam mahabbattyń turaǵyndaı
3 - oqýshy
Bolashaqqa bastaǵan.
Sharyqtaıdy asqaq án.
Elordasy Otanymnyń.
Maqtanyshym – Astanam!
4 - oqýshy
Astanam baǵym, baspanam.
Qaryshtap alǵa bas qadam.
Otanymnyń júregi,
Elorda - meniń Astanam!
Qorytyndy; Oqýshylar Astanaǵa óz tilekterin arnaıdy.
Án; Atameken.
You Might Also Like
-
Taqyryby: Úlgi boıynsha sanaý. 1, 2, 3, 4, 5 sıfrlary týraly ótkendi pysyqtaý, sıfrdy sanmen salystyrý. Aldymen, keıin uǵymdary. Shar, tekshe.
