InfoHub Logo

Abylaı han - tarıhı tulǵa
Qansha ýaqyt óıtse de, qazaq halqynyń jadyna Abylaı han qajyrly memleket qaıratkeri, batyl qolbasshy, daryndy dıplomat retinde saqtalyp keledi. Onyń esimi táýelsizdik sımvolynda jaýyngerlik uranǵa aınaldy. Muhtar Áýezov jazǵan myna sózderdi dál qazirgi Táýelsizdik zamanynda eske alyp otyrsaq, artyq bolmas: «Qazaqtyń derbes el bolýyna, ári - beriden soń, qazaqtyń qazaq bolýyna, basy qosylyp, bir jeńnen qol, bir jaǵadan bas shyǵarýyna eren eńbek sińirgen Abylaıdan artyq adam bolmas».
Abylaı han (1711 - 1781) Qazaq Ordasynyń hany, qazaq memleketiniń tarıhyndaǵy asa kórnekti memleket qaıratkeri, arǵy tegi Joshy han, bergi babalary qazaq ordasynyń negizin salǵan Áz - Jánibek, odan soń eńsegeı boıly er Esim han, Salqam Jáńgir han. Abylaı – Jáńgir hannyń besinshi urpaǵy. Jáńgir hannyń Ýálıbaqy, Táýke degen eki uly bolady. Jáńgir qaıtys bolyp, taqqa Táýke otyrǵanda Ýálıbaqy handyqqa ókpelep, Úrgenishti bılegen naǵashy atasy Qaıyp hannyń qolyna barady. Ýálıbaqynyń balasy Abylaı jekpe - jekke shyqqanda jaýy shaq kelmeıtin batyr bolyp, qanisher Abylaı atanypty. Osy Abylaıdan kórkem Ýálı týady. Onyń balasy Ábilmansur (keıin qazaqqa han bolyp Abylaı atanǵan) «aqtaban shubyryndy» jyldarynda jetim qalyp, úısin Tóle bıdiń qolyna keledi. Ash - jalańashtyqtan júdegen óńine, ósip ketken shashyna qarap Tóle bı oǵan «Sabalaq» dep at qoıyp, túıesin baqtyrady. Ábilmámbet tóreniń jylqysyn da baǵady. Bul, Sh. Ýálıhanovtyń aıtýyna súıensek, Abylaıdyń 13 jasar kezi bolsa kerek.
/balalyq shaǵynan úzindi keltirý/
Abylaıdyń azan aıtyp qoıylǵan aty - Ábilmansur. Ol musylmansha jaqsy bilim alady. Shyǵystyń jeti tilin bildi. Dombyrany jaqsy tartty. Onyń ózi shyǵarǵan 20 - dan astam kúıi bar: «Aq tolqyn», «Shańdy joryq», « Sary býra», « Dúnıe qaldy»... On bes jasqa tolǵan kezinen bastap jońǵar basqynshylarymen soǵysqa belsene qatysty.
Sultannyń boıy ortadan joǵary bolatyn. Jaýyryny qaqpadaı, dene kúshi zor edi. Zamandastary ony batyldyǵy, erjúrektigi jáne ábjildigi úshin qatty qurmetteıtin. Ol óz ǵumyrynyń eń sońǵy kúnderine deıin jaýyngerlerimen birge boldy. Soǵysta qolǵa túsken barlyq oljany bólisti. Jaýmen shaıqastar kezinde birneshe ret jaraly da boldy.
Abylaı Orta júzdiń sultany bolady. Al Ábilmámbet han qaıtys bolǵan soń, 1771 jyly 3 júzdiń ókilderi qasıetti Túrkistanda Abylaıdy aq kıizge kóterip han saılaıdy.
Abylaı han dáýirin bilý arqyly biz qazirgi zamanymyzdyń ereksheligin, qadir - qasıetin, mán - mańyzyn túsinemiz. «Aqtaban shubyryndy» jyldarynda jetim qalyp, úısin Tóle bıdiń qolyna keledi. Tóle bıdiń tálim - tárbıesinde bolýy Abylaıǵa zor yqpal jasady.
Qazaq dalasynyń danalyǵyn boıyna jınaǵan baba aqyly men parasatyn, el bıleý qabiletin, jaýǵa qarsy qazaq halqy basy birikse ǵana toıtyrys bere alatynyn jas balanyń sanasyna uıalata bilgen. Oǵan qosa bala kezinen kórgen tirshilik, ómirlik tájirıbe Abylaıdyń el ómirine erte aralasýyna sebepshi boldy. Buqar, Úmbeteı jyraýlardyń, t. b. aýyz ádebıetiniń iri ókilderiniń málimetterine qaraǵanda, Abylaı jıyrma jasynda qan maıdanda erligimen tanylǵan. Buqardyń Abylaıǵa «Sen jıyrma jasqa jetken soń, Altyn tuǵyr ústinde Aq suńqar qustaı túlediń» deýi osynyń dáleli.
Qaı jyly týsa da 1730 - 33 jyldar aralyǵynda bolǵan bir urysta buryn belgisiz jas jigit Ábilmansur jekpe - jekke shyǵyp, qalmaqtyń bas batyry, qontajy Qaldan Serenniń jaqyn týysy Sharyshty óltiredi. Úlken ákesiniń arýaǵyn shaqyryp, jaýǵa Abylaılap at qoıǵan Ábilmansur jeńisti urystan soń, Orta júzdiń sultany dep tanylyp, qazaq dalasyndaǵy eń bedeldi ámirshilerdiń birine aınalady. Budan sońǵy jerde Ábilmansur esimi umytylyp, Abylaı atanady.
Abylaıdyń búkil ishki saıası qyzmeti bir ortalyqtan basqarylatyn ári eshkimge táýelsiz memleket qurýǵa baǵyttaldy. Abylaı óziniń kúsh - jigerin kelesi baǵyttarǵa jumsady: birinshiden, onyń bir ortalyqtan basqarylatyn memleket qurýynyń sáti tústi. 1771 jyly ol Túrkistan qalasynda qazaqtyń búkil úsh júziniń hany bolyp jarıalandy. Ekinshiden, ol sot bıligin kúsheıte tústi. Úshinshiden, Abylaı qazaq rýlary men taıpalarynyń arasyndaǵy ózara qyrqys, alaýsyzdyqtan týyndaıtyn qaqtyǵystar men barymta alýdy toqtatty. Eń sońynda, ol qazaqtardyń eginshilikpen, shóp shabýmen jáne balyq aýlaýmen aınalasýyna qoldaý kórsetti.
Han qazaq dalasyndaǵy kerýen saýdasyn kúsheıtýge barynsha kóp kóńil bóldi. Abylaı han aqyn - jyraý, ánshi - kúıshiler men dinı qaıratkerlerge qamqorlyq jasap otyrdy.
Abylaıdyń keńesshisi Buqar jyraý boldy. Abylaıdy jyrlaýda da syrtqy jaýǵa qarsy kúres, el yntymaǵy, el birligi Buqar óleńderiniń negizgi ózegi bolyp otyrdy. "Eı, Abylaı, Abylaı!” degen óleńiniń bir jerinde jyraý:
Qyryq beske kelgende,
Jaqsy men jaman demediń.
Elý jasqa kelgende,
Úsh júzdiń balasynyń
Atynyń basyn bir kezeńge tirediń, deıdi.
Abylaı týraly óleńderinde Buqar onyń jaqsylyq jaqtaryn kórip qana qoımaıdy, kemshilikterin de aıtady. Ol "Eı, Abylaı, Abylaı!” dep, azýy alty qarys hanǵa óktem sóıleıdi. Aıtaryn búkpeıdi, batyl aıtady. Óıtkeni jyraýǵa el birligi, el taǵdyry qymbat. Óz dáýiriniń oıly aqyny Buqar jyraý hannyń isi halyq tilegine qaıshy kelip, eldiń batyrlary men hannyń arasy alshaqtap bara jatsa, Abylaıdyń qatelikterin ashyq kórsetip, el birligi úshin olardyń arasyna dáneker bolyp, hanǵa durys baǵyt silteıdi.
Buqar jyraýdyń kóp óleńderiniń Abylaıǵa arnalýynyń negizgi sebebi
qazaq elin sol zamandaǵy bedeldi Abylaı hannyń aınalasyna toptastyrý edi. Endi birde "Úsh júzdiń basyn quradyń”, — dep, Abylaıdy Jońǵar qalmaqtaryna qarsy kúreste elge basshylyq ettiń, onyń azattyq jolyndaǵy kúresiniń uıymdastyrýshysy, qolbasshysy boldyń dep madaqtaıdy.
Jyraýdyń bul jerde de aıtaıyn degen negizgi oıy - qazaq eliniń birligi. Sol el birligin uıymdastyrýdaǵy, ári birlikti ustaı bilýdegi Abylaıdyń rólin kórsetý, úsh júzdiń basyn qosyp, kúshin biriktirip, syrtqy jaýlarmen kúresti basqara bilgendigin dáriptep, osy jaǵynan ony basqalarǵa úlgi etý. Abylaı qaharly han bolýymen qatar, qazaq halqynyń rýhanı qasıetinen erkin sýsyndaǵan daryndy kúıshi retinde de belgili. Ol «Aq tolqyn», «Ala baıraq», «Bulan jigit», «Dúnıe qaldy», «Jetim tory», «Qaıran elim», «Qara jorǵa», «Qorjynqaqpaı», «Maıda jel», «Sary býra», «Shańdy joryq» t. b. kúılerdiń avtory.
Abylaı ómir jolyn at ústinde, joryqtarda ótkizip, Arys ózeni jaǵasynda qaıtys boldy. Súıegi Túrkistan qalasyndaǵy qasıetti Qoja Ahmet Iassaýı kesenesinde jerlengen.
Máńgi rıza halyq «Er esimi el esinde» degendeı, Abylaı hannyń qurmetine elimizdiń kóptegen qalalaryna eskertkishter ornatyp, oqý oryndaryna, kóshe men dańǵyldaryna onyń esimin berýde. Qazaqstan táýelsizdigin alǵannan keıin 1991 jyly Almatynyń basty dańǵyldarynyń birine Abylaı esimi berilip, temir jol vokzalynyń aldyna at ústindegi eskertkishi ornatyldy. Han eskertkishi Kókshetaý, Jezqazǵan, Pavlodar qalalarynda da bar. Qazaqstannyń 1993 jylǵy eń birinshi tól teńgesinde beınesi bederlendi. 2005 jyly Abylaıdyń ómir jolyna arnalǵan «Kóshendiler» fılmi túsirildi. 2008 jyly Elbasy N. Nazarbaevtyń qatysýymen Petropavl qalasynda «Abylaı han ordasy» kesheni ashylyp, aldyna eskertkishi ornatyldy. Onyń esimi Almatydaǵy Qazaq halyqaralyq qatynastar jáne álem tilderi ýnıversıtetine berilgen.
 Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń myna sózderi de árbir azamatqa oı salýǵa tıis: «Iá, Abylaı – ańyzǵa aınalǵan tulǵa. Biraq, biz ata tarıhynyń bar shyndyǵyn ashý úshin, sol ańyzdan aqıqatty ajyratyp alýymyz kerek jáne ony ótkennen sabaq, tarıhtan taǵylym alý úshin jasaýymyz kerek… Abylaı taqyryby ol týraly ańyzdy órshitý úshin emes, táýelsizdik úshin kúresken tarıhı tulǵanyń ómirinen taǵylym órbitý úshin qajet… Men úshin Abylaı zamany ǵana emes, búkil qazaq tarıhy ult - azattyǵy, memleket táýelsizdigi úshin kúres sıaqty kórinedi. El bostandyǵy, ult táýelsizdigi bizdiń halyq úshin esh ýaqytta da tóbeden túsken syı bolmaǵan. Ol árdaıym el qamyn jegen erlerdiń janqıarlyq, janpıdalyq eńbeginiń, kúresiniń nátıjesinde ǵana kelgenin eshqashan umytpaýymyz kerek».