Án kóginiń sunqary - Shámshi
«Án kóginiń suńqary - Shámshi»
Shámshi Qaldaıaqovtyń eske alýǵa arnalǵan án keshiniń senarıi.
1 – júrgizýshi:
Sol kúnder ǵoı júrektiń ańsaǵany,
Saǵan shóldep, aıyzym tamsanady.
Ókinish pe bilmeımin, qýanysh pa?
Óz - ózimnen júregim án salady.
Ánsiz ómir - ómir me, qańsymaı ma?
Ózegińdi órtep dert, janshymaı ma,
Mahabbatqa arnap bir án shyǵarsyn
Shámil – aý, Shámshi qaıda? Shámshi qaıda?
Shámshige aıt, taǵy da bir tańdandyrsyn,
Jyndandyrsyn júrekti, jandandyrsyn.
Máńgi ólmes mahabbatym aıta júrer
Máńgilik ólmeıtuǵyn án qaldyrsyn.
- Qurmetti óner súıer qaýym, ándi qadir tutatyn aǵaıyn.
2 – júrgizýshi: Aıaýly ana, móldir mahabbat, shynaıy baqyt týraly tamasha ánder jazyp, án áleminiń padıshasy atanǵan biregeı talant ıesi, qazaq halqynyń uly maqtanyshy, ózi eleýsiz de aıanyshty tirlik keshken qaıran Shámshi!
1 – júrgizýshi: Biraq biz - án súıer qaýym, onyń ómiri dál osylaı baqytsyz ótkenin bilmedik, án áleminiń padıshasy atanǵan talant ıesi sosıalısik júıeniń eleýsiz qurbanyna aınaldy. «Eshten kesh jaqsy» demekshi, egemenimizdiń arqasynda búginde «Váls karoli» atanyp otyrǵan bir – aq adam. Ol – Qaldaıaqov Shámshi! Endeshe, sol Shámshige arnalǵan «Án kóginiń suńqary – Shámshi » atty keshin bastaýǵa ruqsat etińizder.
2 – júrgizýshi:
Kim bilsin, qanshama áli shyrqarymdy,
Kim bilsin, qaı kúni sen qyrqaryndy.
Muqaǵalı joǵalsa qaıter deısiń,
Joǵaltpasam bolǵany urpaǵymdy, - dep
Muqaǵalı aqyn jyrlaǵan urpaqtary myna sizder men bizder. Muqaǵalıdiń urpaǵy Shámshiniń urpaǵy emes pe? Osylar turǵanda uly adamdardyń attary esh ýaqytta óshpek emes. Kelesi kezekti jas urpaqtaryna bereıik.
Án «Aq bantık» oryndaıtyndar Tolǵanaı, Gúlden, Muratova Áıgerim qabyl alyńyzdar
1 – júrgizýshi:
Adam jylap týady,
Jatady ony jubatyp.
Jáne jylap ótedi,
Ózgeni de jylatyp.
Jylaıtyny týa sap,
Jamandar bar qınaıtyn.
Jylaıtyny ólgende,
Jaqsylar bar qımaıtyn.
Osylaı degen ýa, Qadyr aǵa netken ersiń!
Qazaq halqynyń birtýar perzenti, váls padıshasy atanǵan Shámshi Qaldaıaqov.
2 – júrgizýshi: Degenmen, uly daryn ómirden ótkenimen, kóńilden ketpedi. Halqymyzdy ásem áýenimen áldılegen ulyn, atamekeni áldılep júr. Oǵan dálel qystyń qulazytar qara sýyǵynda jylytatyn Shámshi áýenderi bolmaq.
Shámshi Qaldaıaqovtyń ómiri týraly 6 «a» klass oqýshysy Saparova Aısulý baıandap beredi.
Beınebaıan «Shámshiniń ómiri»
1 – júrgizýshi:
Tabady asyl sózdi er danasy,
Shyǵady bilimdiden sóz sarasy.
Salshy bir ásem ánge sharyqtatyp,
Tyńdasyn myna halyq shabyttanyp.
Sahnaǵa Qýanysh Aıdanany ortaǵa shaqyraıyq.Aıdananyń oryndaýynda Tumanbaı Moldaǵalıevtiń sózine jazylǵan án
«Baqyt qushaǵynda» qabyl alyńyzdar.
Kórinis:
Qalqoja Joldyqpaev – Bagdaýlet 5 «a» kl
Shámshi Qaldaıaqov – Mýstafın Marat
Qasyndaǵy jigitter – Nýrdaýlet, Temırlan, Nýrbek
2 – júrgizýshi: Bir kúni Shámshige bir qara tory, dembelshe jigit jolyqty da «Men Qalqoja Joldyqpaevpyn» dedi
- E, bolsań bol. Ony maǵan nesin, aıtyp otyrsyn?
- Ekeýmiz de Arystyń boıynda týyppyz. Bir ózenniń sýyn ishippiz. Artymda Arys turǵanda aldymda seskenbeımin. Osy ózenniń jaǵasynda men ózimniń eń sulý naq súıerimdi taýyppyn. Shámshi degen atyńyz bar, qalaısha osy ózenniń boıynda bir sulý jolyqpady sizge?
- Nege olaı deısiń? Ondaı sulý meniń qıalymda osy Arystyń boıynda týdy.
- Olaı bolsa, ánderińizde nege Arys joq ? Aınalaıyn erke ózenniń arýlaryn nege án etpedińiz? Olardy álde jaqtyrmaısyz ba?
- Áı, bala, sen qalaı – qalaı sóıleısiń? Men kimdi án qylam, kimdi....onda sharýań bar?
- Sharýam bar! Ósken jerińizdiń sulýlaryn nege jyrlamaısyz? Men Qalqoja, sony aıtýǵa keldim – dedi de taıyp turdy.
- Óı, álgi ıt ne dep ketti? – dedi Qasymdaǵylar.
- Ol meniń naǵyz aýrý jerimdi túrtip ketti, - dedim men. Shámshiniń
«Arys jaǵasynda» ánniń jazylýyna álgi jigit sebep boldy. Onyń kóz aldyndaǵy nebir arýlardy keltiripti.
Án «Arys jaǵasynda» oryndaıtyn Nýrbek jáne Tolganaı. Qabyl alyńyzdar.
1 – júrgizýshi:
O, zamanda ashqan qazaq óner syryn,
Shaqyrǵan keshterine birin – birin.
Kóreıik tamashalap kórermender,
Jas bıshi arýlarymyzdyń ónerine.
Sahnaǵa 3 «á» klass oqýshylaryn shaqyraıyq «Qara jorǵa»bıi
qabyl alyńyzdar.
2 – júrgizýshi:
40 jyldan astam shyǵarmashylyq qyzmetinde Shámshi Qaldaıaquly 300 – ge jýyq án jazǵan. Sh.Qaldaıaqulynyń ánderi tunyp turǵan lırıka, mahabbat taqyrybynda bolǵan. Bul ánderdi jurtshylyq barlyq jerde: stýdenttik jáne otbasylyq keshterde, jumys ornynda, demalys kezinde áýelete shyrqaıtyn.
Maratova Aıgerım, Tolganaı, Kýanysh Aıdananyn oryndaýynda Tumanbaı Moldaǵalıevtiń sózine jazylǵan án
«Ánim sen ediń» qabyl alyńyzdar.
1 – júrgizýshi: Ár adamǵa álemniń jaryǵyn syılaǵan kim?
2 – júrgizýshi: Jer betindegi tirshiliktiń qaınar bulaǵy, nár berýshi sol ANA !
ANA – teńdesi joq taýsylmaıtyn jyr. Óner qaıratkeriniń qaı – qaısysy bolmasyn óz shyǵarmalarynda arnaıy sóz etpeı ketpeıtin bolǵan.
«Ana týraly jyrdyń» týýy
Ánniń shyǵýyna sebep bolǵan Shámshiniń án dúnıesine jetelegen aıaýly anasy Saqypjamal Buqarbaıqyzynyń mezgilsiz dúnıe salýy. Ananyń armanda ketýi Shámshini qatty tebirentti. Jazylmastaı dertke shaldyqqan anasy Almatydaǵy balasyn shaqyrtady.
- Balam, - dedi kózine jas alyp, - jalǵyz tilegim sen aman bol. Bul ómirde salǵan ániń aıtylmaı jatyp úzilmesin. Ol ániń uzaqqa jetsin. Baqytty bol, balam.
- Apa, qaryzdarmyn saǵan....Qaryzdarmyn, apa!...Seniń basyńa keseneden eskertkish ornatý meniń qolymnan kele qoımas. Biraq saǵan ásem ánniń eń asylynan eshqashan umyt bolmaıtyn eskertkish qaldyramyn, - dedi Shámshi.
1959 jyldyń 4 qyrkúıegi bolatyn. Shámshi anasyna bergen ýádesin 2 jyldan soń, 1961 jyly oryndady.
Bul án ana aldyndaǵy eshqashan ótelmeıtin boryshyn sezingen balanyń tógilgen kóz jasy edi. Bul án analar týraly Ánuran bolatyn.
Tolǵanaı, Gúlden jáne hor
Dıana, Gýlden, Arý, Baljan, Bekzat, Dıana, Aıajan
«Ana týraly jyr»
1 – júrgizýshi: Birde bir qýanysh dastarhany áýezdi ánderinsiz ótpeıtin, eshkimdi tosyrqamaıtyn keń peıildi Shámshiniń taǵdyry qataldaý boldy. Úı – kúısiz júrgen kezderi de bolǵan. Shámshi Qaldaıaqovtyń Jambyldyń túbindegi dúngender aýylynda turǵan kezinde shyǵarǵan «Dúngen qyzy» atty ánin .Jumabekov Nurbektiń oryndaýynda qabyl alyńyzdar.
2 – júrgizýshi: Án de adam sekildi óz taǵdyrymen týady. 1963 jyly Qyzylorda oblystyq komıtetiniń hatshysy Jarqymbek Qarjaýbaevtyń nusqaýymen án – bı ansamblin qurý kerek boldy. Baǵdarlama daıyn bolǵanda ansambldiń shyqqan tegin, zatyn, bildiretin, jalaý etip ustaıtyn án joq eken. Sol kisiniń tapsyrmasymen Almatydan Shámshi Qaldaıaqovtyń shaqyryp alyp, «Syr sulýy» ánin jazǵyzady. Sózin Zeınolla Shúkirov jazǵan.
Maratova Aıgerimdi shaqyraıyq. Aıgerimniń oryndaýynda
án «Syr sulý» qabyl alyńyzdar.
1 – júrgizýshi: Profesor Qulbek Ergóbektiń zertteýlerine qaraǵanda Shámshi Qaldaıakovtiń «Nan», «Araq», t.b.birneshe poema jazǵan. Bálkim, qoljazbasy tabylyp qalar. Joqtaýshysy da joq emes. Akademık «Halyq qaharmany» M.Álıev Sh.Qaldaıaqov atyndaǵy «Sharapat» qoryn quryp, birshama izgilikti jumys atqardy. Kóshe berildi, eskertkish ornatyldy.
QR Parlament májilisiniń depýtaty Amalbek Tshanov ótkizip otyrǵan Sh.Qaldaıaqov atyndaǵy Halyqaralyq án festıválderinen keıin shoqtyǵy bıik juldyzdardyń paıda bolýy el úshin úlken jetistik.
2 – júrgizýshi:
Áli de bul keýdemde tolmaı arman,
Jas kóńil esh nársege bolmaı alań.
Beıhabar júr edim ǵoı mahabbattan,
Qol sozyp qushaq jaıǵan qandaı adam?
Júregim sáýlesinen dirildegen,
Kóktegi kúnim be eken kúlimdegen
Áli bir kóktemdegi sandýǵash pa?
Janymdy eljiretken únimenen?
Qalaısha júregimdi aldaı alam,
Men ony jalǵyz soǵan arnaı alam.
Beıhabar júr edim ǵoı mahabbattan,
Darıǵa – aı, qushaq jaıǵan qandaı adam?
1 – júrgizýshi: Shámshi Qaldaıaqov tek qana kompozıtor emes, bata berýge de óte sheber bolǵan. Bir ǵajaby, onyń bergen batalary bir – birine uqsamaıdy eken. Osyndaı birtýar, qazaqtyń uly adamynyń batalarynyń bireýin sizderge biz bereıik.
(Shámshiniń batasyn Temirlan aıtyp beredi:)
Kórgeniń rahat bolsyn,
Júrgen jeriń rabat bolsyn.
Eki toıyń qabat bolsyn,
Dastarhanyń berekeli bolsyn,
Ár kúniń merekeli bolsyn.
Shaıyń qyzyl bolsyn,
Ǵumyryn uzyn bolsyn,
Nesibeń tasa bersin,
Dushpanyń qasha bersin!
Shańyraǵyń Kremldiń saraıyndaı bıik bolsyn!
Bosaǵań – Aqsaq Temirdiń darbazasyndaı berik bolsyn
Betterińe túsken ájim qasiret taby emes,
Shattyq kúlkiniń izi bolsyn. Áýmın
2– júrgizýshi:
Shámshi, Shámshi bolǵaly ótti nebir zamandar,
Birin – biri kúndeýmen ótip jatyr adamdar.
Qýlar menen zulymdar ómir súre biledi,
Qaı zamanda bolsa da solar ǵana kúledi.
Shyndyqpenen júrseń sen jeksuryn bop qalasyń,
Etek – jeńnen tartqylap qaıda qazaq barasyń?
86 qyrǵynań esińe alshy keshegi,
Jeltoqsandy esińe jastar shyqqan kóshege!
1 – júrgizýshi:
Muqaǵalı, Shámshiler tiri shaqta shirkin – aı!
Qoshemetin qazaqtyń kórmedi ǵoı bir kúni – aı!
«Eshten – daǵy kesh jaqsy» dedi qazaq babamyz,
Egemendik alyp ap, gúldep jatyr dalamyz!
Qolymyzdan kelgeni osy boldy bizderdiń,
Oıyńyzdan shyqtyq pa, bilmeımiz biz sizderdiń?!
Osymenen Shámshini zerttep bittik demeımiz,
Jalǵastyrar bolsańyz, biz de sizge kelemiz!
1 – júrgizýshi: (Sh.Qaldaıaqovtyń «Poppýrı» áni oryndalady.)
Jýmabekov Nýrbek, Maratova Aıgerım, Mýkangalıeva Tolganaı
2 – júrgizýshi:
Qosh Shámshi!
Qosh Shámshi! «Qosh!» - degen sóz aýyr qandaı!
Jan, júrek, mıyń qosa aýyrǵandaı,
Qan týlap, qulaq shýlap, kóz buldyrap,
Tal, túste aqyl - esten jańylǵandaı,
«Joq» degen «oq» degenmen birdeı bolyp,
Otyrmyn oı tantyrap, áli nanbaı.
Aqqýdyń jerde júrgen bir balasy, -
Jigit eń óziń qandaı, ániń qandaı.
Qyryq jyl bar qazaqty balqytyp eń,
Rahat teńizine malynǵandaı.
Sen bolyp búkil dala jyrlaýshy edi
Qudaıdan tilegeni tabylǵandaı.
Sharshamaı shabytyńnyń aq suńqary
Samalda samǵaýshy edi sabyr qalmaı,
O, dúnıe, oıda joqta ǵaıyp dúnıe,
Bulbuldy kún týdy ma saǵynǵandaı!
1 – júrgizýshi:
Qosh, Shámshi! Kóńil aıttyq dalaǵa biz,
Ardaqtap sen jyrlaǵan anaǵa biz.
Jastyqqa, mahabbatqa, sábılerge,
Aldymen qazaq degen – danaǵa biz.
Dúnıeden jumsaq qana, jumbaq qana,
Jeldeı bop óte shyqtyń, qaıran abyz,
Álemde án ólýi múmkin emes, -
Ólmeıdi sen týraly qalǵan ańyz!
2 – júrgizýshi:Qurmetti óner súıer qaýym, ándi qadir tutatyn aǵaıyn.
1 – júrgizýshi: Aıaýly ana, móldir mahabbat, shynaıy baqyt týraly tamasha ánder jazyp, án áleminiń padıshasy atanǵan biregeı talant ıesi, qazaq halqynyń uly maqtanyshy, Sh.Qaldaıaqovtyń «Án kóginiń sunqary - Shámshi» atty keshti jabyq dep jarıalaımyz. Kelgenderińizge kóp – kóp rahmet.
Shámshi Qaldaıaqovtyń eske alýǵa arnalǵan án keshiniń senarıi.
1 – júrgizýshi:
Sol kúnder ǵoı júrektiń ańsaǵany,
Saǵan shóldep, aıyzym tamsanady.
Ókinish pe bilmeımin, qýanysh pa?
Óz - ózimnen júregim án salady.
Ánsiz ómir - ómir me, qańsymaı ma?
Ózegińdi órtep dert, janshymaı ma,
Mahabbatqa arnap bir án shyǵarsyn
Shámil – aý, Shámshi qaıda? Shámshi qaıda?
Shámshige aıt, taǵy da bir tańdandyrsyn,
Jyndandyrsyn júrekti, jandandyrsyn.
Máńgi ólmes mahabbatym aıta júrer
Máńgilik ólmeıtuǵyn án qaldyrsyn.
- Qurmetti óner súıer qaýym, ándi qadir tutatyn aǵaıyn.
2 – júrgizýshi: Aıaýly ana, móldir mahabbat, shynaıy baqyt týraly tamasha ánder jazyp, án áleminiń padıshasy atanǵan biregeı talant ıesi, qazaq halqynyń uly maqtanyshy, ózi eleýsiz de aıanyshty tirlik keshken qaıran Shámshi!
1 – júrgizýshi: Biraq biz - án súıer qaýym, onyń ómiri dál osylaı baqytsyz ótkenin bilmedik, án áleminiń padıshasy atanǵan talant ıesi sosıalısik júıeniń eleýsiz qurbanyna aınaldy. «Eshten kesh jaqsy» demekshi, egemenimizdiń arqasynda búginde «Váls karoli» atanyp otyrǵan bir – aq adam. Ol – Qaldaıaqov Shámshi! Endeshe, sol Shámshige arnalǵan «Án kóginiń suńqary – Shámshi » atty keshin bastaýǵa ruqsat etińizder.
2 – júrgizýshi:
Kim bilsin, qanshama áli shyrqarymdy,
Kim bilsin, qaı kúni sen qyrqaryndy.
Muqaǵalı joǵalsa qaıter deısiń,
Joǵaltpasam bolǵany urpaǵymdy, - dep
Muqaǵalı aqyn jyrlaǵan urpaqtary myna sizder men bizder. Muqaǵalıdiń urpaǵy Shámshiniń urpaǵy emes pe? Osylar turǵanda uly adamdardyń attary esh ýaqytta óshpek emes. Kelesi kezekti jas urpaqtaryna bereıik.
Án «Aq bantık» oryndaıtyndar Tolǵanaı, Gúlden, Muratova Áıgerim qabyl alyńyzdar
1 – júrgizýshi:
Adam jylap týady,
Jatady ony jubatyp.
Jáne jylap ótedi,
Ózgeni de jylatyp.
Jylaıtyny týa sap,
Jamandar bar qınaıtyn.
Jylaıtyny ólgende,
Jaqsylar bar qımaıtyn.
Osylaı degen ýa, Qadyr aǵa netken ersiń!
Qazaq halqynyń birtýar perzenti, váls padıshasy atanǵan Shámshi Qaldaıaqov.
2 – júrgizýshi: Degenmen, uly daryn ómirden ótkenimen, kóńilden ketpedi. Halqymyzdy ásem áýenimen áldılegen ulyn, atamekeni áldılep júr. Oǵan dálel qystyń qulazytar qara sýyǵynda jylytatyn Shámshi áýenderi bolmaq.
Shámshi Qaldaıaqovtyń ómiri týraly 6 «a» klass oqýshysy Saparova Aısulý baıandap beredi.
Beınebaıan «Shámshiniń ómiri»
1 – júrgizýshi:
Tabady asyl sózdi er danasy,
Shyǵady bilimdiden sóz sarasy.
Salshy bir ásem ánge sharyqtatyp,
Tyńdasyn myna halyq shabyttanyp.
Sahnaǵa Qýanysh Aıdanany ortaǵa shaqyraıyq.Aıdananyń oryndaýynda Tumanbaı Moldaǵalıevtiń sózine jazylǵan án
«Baqyt qushaǵynda» qabyl alyńyzdar.
Kórinis:
Qalqoja Joldyqpaev – Bagdaýlet 5 «a» kl
Shámshi Qaldaıaqov – Mýstafın Marat
Qasyndaǵy jigitter – Nýrdaýlet, Temırlan, Nýrbek
2 – júrgizýshi: Bir kúni Shámshige bir qara tory, dembelshe jigit jolyqty da «Men Qalqoja Joldyqpaevpyn» dedi
- E, bolsań bol. Ony maǵan nesin, aıtyp otyrsyn?
- Ekeýmiz de Arystyń boıynda týyppyz. Bir ózenniń sýyn ishippiz. Artymda Arys turǵanda aldymda seskenbeımin. Osy ózenniń jaǵasynda men ózimniń eń sulý naq súıerimdi taýyppyn. Shámshi degen atyńyz bar, qalaısha osy ózenniń boıynda bir sulý jolyqpady sizge?
- Nege olaı deısiń? Ondaı sulý meniń qıalymda osy Arystyń boıynda týdy.
- Olaı bolsa, ánderińizde nege Arys joq ? Aınalaıyn erke ózenniń arýlaryn nege án etpedińiz? Olardy álde jaqtyrmaısyz ba?
- Áı, bala, sen qalaı – qalaı sóıleısiń? Men kimdi án qylam, kimdi....onda sharýań bar?
- Sharýam bar! Ósken jerińizdiń sulýlaryn nege jyrlamaısyz? Men Qalqoja, sony aıtýǵa keldim – dedi de taıyp turdy.
- Óı, álgi ıt ne dep ketti? – dedi Qasymdaǵylar.
- Ol meniń naǵyz aýrý jerimdi túrtip ketti, - dedim men. Shámshiniń
«Arys jaǵasynda» ánniń jazylýyna álgi jigit sebep boldy. Onyń kóz aldyndaǵy nebir arýlardy keltiripti.
Án «Arys jaǵasynda» oryndaıtyn Nýrbek jáne Tolganaı. Qabyl alyńyzdar.
1 – júrgizýshi:
O, zamanda ashqan qazaq óner syryn,
Shaqyrǵan keshterine birin – birin.
Kóreıik tamashalap kórermender,
Jas bıshi arýlarymyzdyń ónerine.
Sahnaǵa 3 «á» klass oqýshylaryn shaqyraıyq «Qara jorǵa»bıi
qabyl alyńyzdar.
2 – júrgizýshi:
40 jyldan astam shyǵarmashylyq qyzmetinde Shámshi Qaldaıaquly 300 – ge jýyq án jazǵan. Sh.Qaldaıaqulynyń ánderi tunyp turǵan lırıka, mahabbat taqyrybynda bolǵan. Bul ánderdi jurtshylyq barlyq jerde: stýdenttik jáne otbasylyq keshterde, jumys ornynda, demalys kezinde áýelete shyrqaıtyn.
Maratova Aıgerım, Tolganaı, Kýanysh Aıdananyn oryndaýynda Tumanbaı Moldaǵalıevtiń sózine jazylǵan án
«Ánim sen ediń» qabyl alyńyzdar.
1 – júrgizýshi: Ár adamǵa álemniń jaryǵyn syılaǵan kim?
2 – júrgizýshi: Jer betindegi tirshiliktiń qaınar bulaǵy, nár berýshi sol ANA !
ANA – teńdesi joq taýsylmaıtyn jyr. Óner qaıratkeriniń qaı – qaısysy bolmasyn óz shyǵarmalarynda arnaıy sóz etpeı ketpeıtin bolǵan.
«Ana týraly jyrdyń» týýy
Ánniń shyǵýyna sebep bolǵan Shámshiniń án dúnıesine jetelegen aıaýly anasy Saqypjamal Buqarbaıqyzynyń mezgilsiz dúnıe salýy. Ananyń armanda ketýi Shámshini qatty tebirentti. Jazylmastaı dertke shaldyqqan anasy Almatydaǵy balasyn shaqyrtady.
- Balam, - dedi kózine jas alyp, - jalǵyz tilegim sen aman bol. Bul ómirde salǵan ániń aıtylmaı jatyp úzilmesin. Ol ániń uzaqqa jetsin. Baqytty bol, balam.
- Apa, qaryzdarmyn saǵan....Qaryzdarmyn, apa!...Seniń basyńa keseneden eskertkish ornatý meniń qolymnan kele qoımas. Biraq saǵan ásem ánniń eń asylynan eshqashan umyt bolmaıtyn eskertkish qaldyramyn, - dedi Shámshi.
1959 jyldyń 4 qyrkúıegi bolatyn. Shámshi anasyna bergen ýádesin 2 jyldan soń, 1961 jyly oryndady.
Bul án ana aldyndaǵy eshqashan ótelmeıtin boryshyn sezingen balanyń tógilgen kóz jasy edi. Bul án analar týraly Ánuran bolatyn.
Tolǵanaı, Gúlden jáne hor
Dıana, Gýlden, Arý, Baljan, Bekzat, Dıana, Aıajan
«Ana týraly jyr»
1 – júrgizýshi: Birde bir qýanysh dastarhany áýezdi ánderinsiz ótpeıtin, eshkimdi tosyrqamaıtyn keń peıildi Shámshiniń taǵdyry qataldaý boldy. Úı – kúısiz júrgen kezderi de bolǵan. Shámshi Qaldaıaqovtyń Jambyldyń túbindegi dúngender aýylynda turǵan kezinde shyǵarǵan «Dúngen qyzy» atty ánin .Jumabekov Nurbektiń oryndaýynda qabyl alyńyzdar.
2 – júrgizýshi: Án de adam sekildi óz taǵdyrymen týady. 1963 jyly Qyzylorda oblystyq komıtetiniń hatshysy Jarqymbek Qarjaýbaevtyń nusqaýymen án – bı ansamblin qurý kerek boldy. Baǵdarlama daıyn bolǵanda ansambldiń shyqqan tegin, zatyn, bildiretin, jalaý etip ustaıtyn án joq eken. Sol kisiniń tapsyrmasymen Almatydan Shámshi Qaldaıaqovtyń shaqyryp alyp, «Syr sulýy» ánin jazǵyzady. Sózin Zeınolla Shúkirov jazǵan.
Maratova Aıgerimdi shaqyraıyq. Aıgerimniń oryndaýynda
án «Syr sulý» qabyl alyńyzdar.
1 – júrgizýshi: Profesor Qulbek Ergóbektiń zertteýlerine qaraǵanda Shámshi Qaldaıakovtiń «Nan», «Araq», t.b.birneshe poema jazǵan. Bálkim, qoljazbasy tabylyp qalar. Joqtaýshysy da joq emes. Akademık «Halyq qaharmany» M.Álıev Sh.Qaldaıaqov atyndaǵy «Sharapat» qoryn quryp, birshama izgilikti jumys atqardy. Kóshe berildi, eskertkish ornatyldy.
QR Parlament májilisiniń depýtaty Amalbek Tshanov ótkizip otyrǵan Sh.Qaldaıaqov atyndaǵy Halyqaralyq án festıválderinen keıin shoqtyǵy bıik juldyzdardyń paıda bolýy el úshin úlken jetistik.
2 – júrgizýshi:
Áli de bul keýdemde tolmaı arman,
Jas kóńil esh nársege bolmaı alań.
Beıhabar júr edim ǵoı mahabbattan,
Qol sozyp qushaq jaıǵan qandaı adam?
Júregim sáýlesinen dirildegen,
Kóktegi kúnim be eken kúlimdegen
Áli bir kóktemdegi sandýǵash pa?
Janymdy eljiretken únimenen?
Qalaısha júregimdi aldaı alam,
Men ony jalǵyz soǵan arnaı alam.
Beıhabar júr edim ǵoı mahabbattan,
Darıǵa – aı, qushaq jaıǵan qandaı adam?
1 – júrgizýshi: Shámshi Qaldaıaqov tek qana kompozıtor emes, bata berýge de óte sheber bolǵan. Bir ǵajaby, onyń bergen batalary bir – birine uqsamaıdy eken. Osyndaı birtýar, qazaqtyń uly adamynyń batalarynyń bireýin sizderge biz bereıik.
(Shámshiniń batasyn Temirlan aıtyp beredi:)
Kórgeniń rahat bolsyn,
Júrgen jeriń rabat bolsyn.
Eki toıyń qabat bolsyn,
Dastarhanyń berekeli bolsyn,
Ár kúniń merekeli bolsyn.
Shaıyń qyzyl bolsyn,
Ǵumyryn uzyn bolsyn,
Nesibeń tasa bersin,
Dushpanyń qasha bersin!
Shańyraǵyń Kremldiń saraıyndaı bıik bolsyn!
Bosaǵań – Aqsaq Temirdiń darbazasyndaı berik bolsyn
Betterińe túsken ájim qasiret taby emes,
Shattyq kúlkiniń izi bolsyn. Áýmın
2– júrgizýshi:
Shámshi, Shámshi bolǵaly ótti nebir zamandar,
Birin – biri kúndeýmen ótip jatyr adamdar.
Qýlar menen zulymdar ómir súre biledi,
Qaı zamanda bolsa da solar ǵana kúledi.
Shyndyqpenen júrseń sen jeksuryn bop qalasyń,
Etek – jeńnen tartqylap qaıda qazaq barasyń?
86 qyrǵynań esińe alshy keshegi,
Jeltoqsandy esińe jastar shyqqan kóshege!
1 – júrgizýshi:
Muqaǵalı, Shámshiler tiri shaqta shirkin – aı!
Qoshemetin qazaqtyń kórmedi ǵoı bir kúni – aı!
«Eshten – daǵy kesh jaqsy» dedi qazaq babamyz,
Egemendik alyp ap, gúldep jatyr dalamyz!
Qolymyzdan kelgeni osy boldy bizderdiń,
Oıyńyzdan shyqtyq pa, bilmeımiz biz sizderdiń?!
Osymenen Shámshini zerttep bittik demeımiz,
Jalǵastyrar bolsańyz, biz de sizge kelemiz!
1 – júrgizýshi: (Sh.Qaldaıaqovtyń «Poppýrı» áni oryndalady.)
Jýmabekov Nýrbek, Maratova Aıgerım, Mýkangalıeva Tolganaı
2 – júrgizýshi:
Qosh Shámshi!
Qosh Shámshi! «Qosh!» - degen sóz aýyr qandaı!
Jan, júrek, mıyń qosa aýyrǵandaı,
Qan týlap, qulaq shýlap, kóz buldyrap,
Tal, túste aqyl - esten jańylǵandaı,
«Joq» degen «oq» degenmen birdeı bolyp,
Otyrmyn oı tantyrap, áli nanbaı.
Aqqýdyń jerde júrgen bir balasy, -
Jigit eń óziń qandaı, ániń qandaı.
Qyryq jyl bar qazaqty balqytyp eń,
Rahat teńizine malynǵandaı.
Sen bolyp búkil dala jyrlaýshy edi
Qudaıdan tilegeni tabylǵandaı.
Sharshamaı shabytyńnyń aq suńqary
Samalda samǵaýshy edi sabyr qalmaı,
O, dúnıe, oıda joqta ǵaıyp dúnıe,
Bulbuldy kún týdy ma saǵynǵandaı!
1 – júrgizýshi:
Qosh, Shámshi! Kóńil aıttyq dalaǵa biz,
Ardaqtap sen jyrlaǵan anaǵa biz.
Jastyqqa, mahabbatqa, sábılerge,
Aldymen qazaq degen – danaǵa biz.
Dúnıeden jumsaq qana, jumbaq qana,
Jeldeı bop óte shyqtyń, qaıran abyz,
Álemde án ólýi múmkin emes, -
Ólmeıdi sen týraly qalǵan ańyz!
2 – júrgizýshi:Qurmetti óner súıer qaýym, ándi qadir tutatyn aǵaıyn.
1 – júrgizýshi: Aıaýly ana, móldir mahabbat, shynaıy baqyt týraly tamasha ánder jazyp, án áleminiń padıshasy atanǵan biregeı talant ıesi, qazaq halqynyń uly maqtanyshy, Sh.Qaldaıaqovtyń «Án kóginiń sunqary - Shámshi» atty keshti jabyq dep jarıalaımyz. Kelgenderińizge kóp – kóp rahmet.
You Might Also Like
