Ana tili týraly maqal mátelder jınaǵy 3 synyp
Ana tili týraly birneshe maqal-mátelder:
Tilińdi súıseń – elińdi súıgensiń. – Bul maqal ana tiline degen qurmettiń elge degen qurmetpen baılanysty ekenin bildiredi.
Tilsiz halyq – tamyrsyz aǵash. – Tilin joǵaltqan halyqtyń ózdiginen damyp, órken jaıýy qıyn ekenin eskertedi.
Ana tili – aryń bulttaı, ana súti baldaı. – Bul maqal ana tiliniń adamǵa qanshalyqty qymbat jáne jaqyn ekenin aıtady.
Tili joqtyń tirligi joq. – Tiliniń mańyzdylyǵyn atap, onyń qoǵamdaǵy ornyn basa kórsetedi.
Til – halyqtyń jany. – Bul maqal halyqtyń rýhanı baılyǵy men kúsh-qýatynyń tilde ekenin kórsetedi.
Tilińdi bilmeseń, tegińdi bilmeısiń. – Til arqyly ǵana óz tarıhyńyz ben mádenıetińizdi tolyq túsine alatynyńyzdy bildiredi.
Tili bardyń – ili bar. – Bul maqal tildiń adamnyń ómirdegi mańyzdy rólin basa kórsetedi.
Atam bergen qural tilim.
Ana tili oı ósiredi.
Óıtkeni ol – ultymyzdyń anasy
Til tas jarady,
Tas jarmasa, bas jarady.
Sheberdiń qoly — ortaq,
Sheshenniń tili ortaq.
Til — býynsyz,
Oı - túpsiz.
Súıreńdegen qyzyl til
Súıgenińnenaıyrar;
Iá jaýbetin qaıyrar.
Alajaǵym ketse de,
Aıtashaǵym ketpesin.
At júırigi aıyrady,
Til júırigi qaıyrady.
Maqtaǵan jetkizer,
Shaqqan óltirer.
Súńginińjarasybiter,
Tiljarasy bitpes.
Basqa pále tilden.
Til — tıeksiz.
Til erdi qabyrǵa salady,
Nardy qazanǵa salady.
Bas kespek bolsa da,
Til kespek joq.
Qyzyl til jannyń mıaty,
Abyroı erdiń qýaty.
Ashýyń kelse — qolyń tart,
Aıtpas jerde — tiliń tart.
Til júırik emes,
Shyn júırik.
Pil kótermegendi
Til kóteredi.
Adam kóńilinen azady,
Tilinen jazady.
Jer astynda jatqandy,
Qazbaı, qarap til tabar.
Qoıyn-qoıyn syryńdy
Túbinde kelip shyn tabar.
Ash qulaqtan —
Tynysh qulaq.
Sóz tapqanǵa qolqa joq.
Jaqsy baıqap sóıler,
Jaman shaıqap sóıler.
Jylannyń tili aıyr,
Jylan minezdi adamnyń sózi aıyr.
Ańdamaı sóılegen
Aýyrmaıóledi.
Aıaǵy jaman tórdi bylǵar,
Aýzy jaman eldi bylǵar.
Kóp sóılegen —
Kópten aırylar.
Kóp sóz — kúmis,
Az sóz — altyn.
Sýdy ishim toqtatar,
Sózdi shyn toqtatar.
Aqpa qulaqqa aıtqan sóz
Aǵyp ketedi.
Quıma qulaqqa aıtqan sózdi
Quıyp alady.
Ótirikshiniń shyn sózi zaıa.
Qatty aıtsań,
Qaryndasyńajaqpaısyń.
Aqyrynaıtsań,
Aqyń ketedi.
Bireýdiń sózi ádemi,
Bireýdiń kózi ádemi.
«Kórdim» degen kóp sóz,
«Kórmedim» degen bir sóz.
Sheshenniń sózi — mergen,
Sheberdiń kózi — mergen.
Ine kózinen synady,
Sheshen sózinen synady.
Qaharly sóz — qamal buzar.
Olaqtyń sózi —
Orynsyz jamaý tárizdi.
Oryndy aıtylǵan sóz —
Ornyna qaǵylǵan shege sıaqty.
Oınapsóıleseń de,
Oılap sóıle.
Sóz súıekten ótedi,
Taıaq etten ótedi.
Mir táýekel buzady,
Myń qaıǵynyń qalasyn;
Bir jyly sóz bitirer
Myń kóńildiń jarasyn.
Adam sózinen jazady,
Sıyr múıizinen jazady.
Kóz jetkizer,
Kóz jetkizbegendi
Sóz jetkizer.
Ataly sózge,
Arsyz jaýap qaıyrar.
Aq pen qarany
Shyndyq aıyrar.
Shal,
Shaldyń sózi — bal.
Uly sózde — uıat joq.
Sóz shyndyqty tabar.
Kóp sóılegen
Iá joldasynan,
Iá qurdasynan aırylady.
Jaqsy sóz — jarym yrys.
Janym dese — jan semiredi.
Aýyz darbaza,
Sóz samal,
Qudaı urǵanǵa ne amal?!
Júıeli sóz —
Júıesin tabar;
Júıesiz sóz —
Iesin tabar.
Sóz júıesin tapsa —
Malıesintabar.
Júzden bireý — sheshen,
Myńnan bireý — kósem.
Buralqy sóz — kúlýge jaqsy,
Buralqy jylqy — minýge jaqsy.
Aıtpasa júrekten ketedi,
Tartpasa bilekten ketedi.
Qur sýdan maı shyqpaıdy,
Qur sózden mán shyqpaıdy.
Sóziń tátti bolsyn,
Ashýyń qatty bolsyn.
Etten ótken taıaqtan,
Súıekten ótken sóz jaman.
Sóz qýǵan — pálege jolyǵar,
Sharýa qýǵan — qazynaǵa jolyǵar.
Ózi — shynashaqtaı,
Sózi — kelsaptaı.
Sózdiń basy — bir pyshaq,
Aıaǵy — bir qushaq.
Sóılemese qaıdan týady?
Sóz sózden týady.
Aıtsań sózińe jet,
Minges te, úıińe jet.
Aýrýda — shanshý jaman,
Sózde — qańqý jaman.
Qurǵaq sóz bas aýyrtar,
Qurǵaq qasyq aýyz jyrtar.
Kóz kórgenshe,
Aýyz batyr, sóılep qal.
Sóz bergenge erme,
Bóz bergenge er
Sóz — beınet bolar,
Boz — kóılek bolar.
Sózińdi aıt uqqanǵa
Aıtyp aıtpaı ne kerek,
Qulaǵyna maqta tyqqanǵa.
Kóp sóıleseń — taqyldaq der,
Az sóıleseń — aqymaq der.
Kóptiń aýzy — zeńbirek.
Kesirli aýyzdan
Kesapatty sóz shyǵar.
Tuz astyń dámin keltirse,
Maqal sózdiń mánin keltiredi.
Aýyzynda ázili joqtyń
Qolynda qol shoqpary bar.
Anam bergen týǵan tilim, Atam bergen qural tilim.
Ana súti boı ósiredi, Ana tili oı ósiredi.
Ana tiliń alpys tilge tatıdy.
Tilin bilmeıtinder emes, tilin bilgisi kelmeıtinder - máńgúrt.
Adam kóńilden azady, tilden jazady.
Adamǵa kelgen on páleniń toǵyzy – tilden.
Adam kóńilinen azady, Tilinen jazady.
Aıtpas jerde tiliń tart.
Ana tili – bárimizdiń anamyz, Óıtkeni ol – ultymyzdyń anasy.
Ana tiliń alpys tilge tatıdy.
Aqynnyń tili qylyshtan ótkir.
At júırigi aıyrady, til júırigi qaıyrady.
Ataǵyńdy ósiretin de, óshiretin de – til.
Aýzy qulyp sandyqty tis ashpasa, til ashady.
Ashynǵan tildi bolar, Ashyqqan ury bolar.
Aýyzda jıek joq, Tilde tıek joq.
Ádep basy – til.
Árbir halyq óziniń ana tilinde ǵana baqytty.
Bas kespek bar, til kespek joq.
Bal tamǵan tilden ý da tamar.
Balaǵa óz tilińmen sóıleme, óz tilimen sóıle.
Basqa pále – tilden.
Jaman kóldiń sýy ashshy, jaman qatynnyń tili ashshy.
Jaltaqtamaı ózge tildi ulysqa, Eń aldymen óz tilińdi durysta.
Kónekteı basyńa shúmekteı tiliń jaý.
Qazaqtyń aqyly – kózinde, Qasıeti sózinde.
Qotyr qoldan, pále tilden juǵady.
Kisi qyzyl tilden óledi, Túlki qyzyl júnnen óledi.
Qylysh jarasy biter, Til jarasy bitpes.
Qyzyl til – jannyń mıaty, Abyroı – erdiń qýaty.
Mal basynan baılanady, Adam tilinen baılanady.
Malǵa kedeı – jarly, Tilge kedeı – sorly.
İshimdeginiń bári tilimde, Tilimdeginiń bári túrimde.
Týǵan til – qydyryń.
Qasıeti sózinde.
Oı - túpsiz.
Súıekten ótken sóz jaman.
Tilimdeginiń bári túrimde.
Qur sózden mán shyqpaıdy.
Qolyńdy kesersiń.
Sózińdi sóıleı bilmeseń,
Jolyńdy kesersiń.
Qysyr sózden mán shyqpas.
Júıesin tabar;
Júıesiz sóz —
Iesin tabar.
Ólshep, pishkendeı,
Jamannyń sózi
Túıeden túskendeı.
Bóz bergenge er.
Sóz — beınet bolar,
Bóz — kóılek bolar.
Sheshen sózinen synady.
Úre bilgen ıt artyq.
Adam tappas jaýap aıtar.
Aýzy jaman eldi bylǵar.
Tilge kedeı – sorly.
Buzaý taıaq jegizer.
Til kespek joq.
Ashyqqan ury bolar.
Aıtpas jerde — tiliń tart.
Jaman shaıqap sóıler.
Aıtashaǵym ketpesin.
Kóp kózinen ótken istiń mini joq.
Bireý basyp aıtady,
Bireý jany ashyp aıtady.
Til naızańmen túıreme.
Til naızańa túırep ap,
Olaı - bulaı súıreme.
Sózdi tosyp aıtqan jaqsy.
Tilimnen súrindirmesin.
ana tili týraly maqal mátelder 3 synyp
ana tili makal matel, ana tili týraly maqaldar
qazaq tili týraly maqal mátel