Aqyl - jastan, asyl - tastan
3 cynyp Ózin - ózi taný
Taq: Aqyl - jastan, asyl - tastan.
Maqsaty: Balalardyń «danalyq» qundylyǵy týraly túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri:
- aqyldyń adam ómirindegi mańyzdylyǵyn túsindirý;
- aqylyn ómirde qoldana bilý iskerlikterin damytý;
- babalar dástúrin qurmetteýge tárbıeleý.
Kórneki quraldar: úntaspa, dápter, oqýlyq, «Danalyq kitaby».
Shattyq sheńberi
- Qaıyrly kún, balalar!
- Qaıyrly kún, dostarym!
- Men senderdi kórgenime qýanyshtymyn!
«Bes nársege asyq bol!» Arasanbaı Estenovtiń
• Ótken sabaqta óner týraly aıtqanymyzda aqyldy ónermen jetkizýdiń ózi óner dep aıtqan bolatynbyz. Al búgin aqyl, aqyldylyq, sondaı - aq bala kezen aqyldy bolý kerektigi týraly áńgimelesemiz.
Áńgimelesý
- Aqyldy bolý degendi qalaı túsinesińder?
- Senderdiń aqylǵa júginip, durys sheshim qabyldaǵan kezderiń boldy ma?
Mátinmen jumys «Jırenshe sheshe men Qarashash sulý» ańyz.
- Qarashashtyń aqyldylyǵy qaı áreketinen baıqalady?
- Basqa balalardyń is - áreketterine kózqarastaryń qandaı?
- «Aqymaq jaýyndy kúni sýǵa túser»degen halyq maqalynan neni túsinýge bolady?
- Qyzdyń boıynan taǵy qandaı asyl qasıetterdi baıqadyńdar?
- Senderdiń da aqyldylyqtaryńdy kórsetken kezderiń boldy ma?
• Durys aıtasyńdar. Aqyldy adam barlyq ýaqytta oılap sóıleıdi, jan - jaǵyna baıyptap, baryp áreket etedi. Ondaı adamdar óziniń baısaldylyǵyn, qarapaıymdylyǵyn, kishipeıildiligin, izettiligin umytpaıdy. Qarashash ózin ǵana oılaǵan joq, ákesiniń de qamyn oılady. Qyzdyń boıynan ákesine degen meıirimdiligi ańǵaryldy.
Sahnalaý «Baılyq, baqyt, aqyl» ertegi.
Avtor, baılyq, baqyt, aqyl, danyshpan.
- Baılyq, Baqyt, Aqyldyń artyqshylyǵy nede eken?
- Danyshpan qandaı oı túıindedi?
- Danyshpannyń ornynda ózderiń bolsańdar, qandaı tórelik aıtar edińder?
- Aqyldy bolý úshin ne qajet dep oılaısyńdar?
Dáıeksóz
Júsip Balasaǵunıdiń «Adam boıyndaǵy eń tamasha nárse - bilim men aqyl»
• Balalar sender bilim men aqyldyń adam ómirindegi qajettiligin, mańyzdylyǵyn bilesińder. Adam balasy qanshalyqty bilimdi bolǵanymen, aqylǵa júginbese, ómirden durys jol tabý qıynǵa soǵady. Sondyqtan adamnyń bilimine aqyly saı bolýy tıis.
Dápterlerine jazyp alady
Tapsyrma
1. Aqyldy adam erinbeıdi.
2. Ashý - dushpan, aqyl - dos,
Aqylyńa aqyl qos.
3. Aqyldan jaqyn dos bar ma?
4. Aqyl ozbaıdy, bilim tozbaıdy.
Ózimmen - ózim
- Balalar, yńǵaılanyp otyraıyq. Kózderińdi jumsańdar da bolady. Ózderińdi «Ózin - ózi taný elinde»júrmiz dep elestetińder. Bul elde úlkenderdi qurmettep, kishilerge qamqor bola biletin, Otanyn súıetin, júrekteri meıirim men súıispenshilikke toly, densaýlyǵy myqty, er júrek adamdar meken etedi. Solardyń ishinde eń danasy, eń jomarty, eń aqylgóıi – Danyshpan ata. Kóz aldaryńa Danyshpan ata senderge syılyq ákele jatyr dep elestetińder. Ol syılyqtyń sender úshin eń qymbat, umytylmas syılyq ekenin sezinińder. Kózdi ashyp qarańdar.
Oıyn – jattyǵý. «Men aqyldy balamyn, óıtkeni............................»
Oqýshylar sheńber quryp otyrady. Danyshpan ataıdyń «Danalyq kitabyn»qoldaryna kezek – kezek ustap turyp,
«Men aqyldy balamyn, óıtkeni................» dep jalǵastyrady.
«Men aqyldy balamyn, óıtkeni................» Oılanyp sóıleımin.
«Men aqyldy balamyn, óıtkeni................»ashýlanbaımyn.
«Men aqyldy balamyn, óıtkeni................»bolashaǵyma renjimeımin.
«Men aqyldy balamyn, óıtkeni................»
Jańa aqparat
«Aqyldy adam tereń oılap, durys sheshim qabyldaı biledi. Aqyldy bolý úshin oqý, izdený, úırený qajet»
Dáptermen jumys
Dápterge aqyldy balanyń boıynda bolatyn qasıetterdi jazyńdar.
Dápterde berilgen úkiniń tumsyǵynan taralyp turǵan paraqtardaǵy bos joldarǵa adamdy aqyldy, súıkimdi, ádemi etip kórsetetin asyl qasıetterdi oılanyp jazyńdar.
Qorytyndylaý.
Pishinderdiń bóligin taýyp, maqal qurastyryńdar.
Aqyl azbaıdy, Bilim tozbaıdy.
. Aqyldy adam erinbeıdi.
Ashý - dushpan, aqyl - dos,
Aqylyńa aqyl qos.
Aqyldan jaqyn dos bar ma?
- Aqyldy adamnyń qıaly baı, oıy júırik, ushqyr bolady. Ondaı adamdy halyq erekshe qasterlegen. «Aqyl - jastan, asyl - tastan», «Aqyldy jigit atqa da otyrar, taqqa da otyrar» delingen halyq maqaldary balalarynyń jastaıynan aqyldy bolýyn armandaǵan halyq tileginen týǵan.
Júrekten júrekke.
Danyshpan atanyń «Danalyq kitabynan» ósıet sózderdi paraqqa jazyp, ár balanyń qolyna beredi.
- Danyshpan ataı senderdiń árqaısynyń boılaryńnan aqyldylyqty kórgisi keledi. Senderge óz tilegin, batasyn arnaıy jiberipti. Balalar Danyshpan atanyń tilekterin kezegimen oqyp shyǵady. (Ár balanyń ereksheligine qaraı qurastyrady)
- Eńlik
- Abylaı
- Luqpan
- Móldir qyzym,
- Beksultan balam, sabaqty jaqsy oqy!
- Erǵanat balam, erinbeı, eńbektene bil!
Taq: Aqyl - jastan, asyl - tastan.
Maqsaty: Balalardyń «danalyq» qundylyǵy týraly túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri:
- aqyldyń adam ómirindegi mańyzdylyǵyn túsindirý;
- aqylyn ómirde qoldana bilý iskerlikterin damytý;
- babalar dástúrin qurmetteýge tárbıeleý.
Kórneki quraldar: úntaspa, dápter, oqýlyq, «Danalyq kitaby».
Shattyq sheńberi
- Qaıyrly kún, balalar!
- Qaıyrly kún, dostarym!
- Men senderdi kórgenime qýanyshtymyn!
«Bes nársege asyq bol!» Arasanbaı Estenovtiń
• Ótken sabaqta óner týraly aıtqanymyzda aqyldy ónermen jetkizýdiń ózi óner dep aıtqan bolatynbyz. Al búgin aqyl, aqyldylyq, sondaı - aq bala kezen aqyldy bolý kerektigi týraly áńgimelesemiz.
Áńgimelesý
- Aqyldy bolý degendi qalaı túsinesińder?
- Senderdiń aqylǵa júginip, durys sheshim qabyldaǵan kezderiń boldy ma?
Mátinmen jumys «Jırenshe sheshe men Qarashash sulý» ańyz.
- Qarashashtyń aqyldylyǵy qaı áreketinen baıqalady?
- Basqa balalardyń is - áreketterine kózqarastaryń qandaı?
- «Aqymaq jaýyndy kúni sýǵa túser»degen halyq maqalynan neni túsinýge bolady?
- Qyzdyń boıynan taǵy qandaı asyl qasıetterdi baıqadyńdar?
- Senderdiń da aqyldylyqtaryńdy kórsetken kezderiń boldy ma?
• Durys aıtasyńdar. Aqyldy adam barlyq ýaqytta oılap sóıleıdi, jan - jaǵyna baıyptap, baryp áreket etedi. Ondaı adamdar óziniń baısaldylyǵyn, qarapaıymdylyǵyn, kishipeıildiligin, izettiligin umytpaıdy. Qarashash ózin ǵana oılaǵan joq, ákesiniń de qamyn oılady. Qyzdyń boıynan ákesine degen meıirimdiligi ańǵaryldy.
Sahnalaý «Baılyq, baqyt, aqyl» ertegi.
Avtor, baılyq, baqyt, aqyl, danyshpan.
- Baılyq, Baqyt, Aqyldyń artyqshylyǵy nede eken?
- Danyshpan qandaı oı túıindedi?
- Danyshpannyń ornynda ózderiń bolsańdar, qandaı tórelik aıtar edińder?
- Aqyldy bolý úshin ne qajet dep oılaısyńdar?
Dáıeksóz
Júsip Balasaǵunıdiń «Adam boıyndaǵy eń tamasha nárse - bilim men aqyl»
• Balalar sender bilim men aqyldyń adam ómirindegi qajettiligin, mańyzdylyǵyn bilesińder. Adam balasy qanshalyqty bilimdi bolǵanymen, aqylǵa júginbese, ómirden durys jol tabý qıynǵa soǵady. Sondyqtan adamnyń bilimine aqyly saı bolýy tıis.
Dápterlerine jazyp alady
Tapsyrma
1. Aqyldy adam erinbeıdi.
2. Ashý - dushpan, aqyl - dos,
Aqylyńa aqyl qos.
3. Aqyldan jaqyn dos bar ma?
4. Aqyl ozbaıdy, bilim tozbaıdy.
Ózimmen - ózim
- Balalar, yńǵaılanyp otyraıyq. Kózderińdi jumsańdar da bolady. Ózderińdi «Ózin - ózi taný elinde»júrmiz dep elestetińder. Bul elde úlkenderdi qurmettep, kishilerge qamqor bola biletin, Otanyn súıetin, júrekteri meıirim men súıispenshilikke toly, densaýlyǵy myqty, er júrek adamdar meken etedi. Solardyń ishinde eń danasy, eń jomarty, eń aqylgóıi – Danyshpan ata. Kóz aldaryńa Danyshpan ata senderge syılyq ákele jatyr dep elestetińder. Ol syılyqtyń sender úshin eń qymbat, umytylmas syılyq ekenin sezinińder. Kózdi ashyp qarańdar.
Oıyn – jattyǵý. «Men aqyldy balamyn, óıtkeni............................»
Oqýshylar sheńber quryp otyrady. Danyshpan ataıdyń «Danalyq kitabyn»qoldaryna kezek – kezek ustap turyp,
«Men aqyldy balamyn, óıtkeni................» dep jalǵastyrady.
«Men aqyldy balamyn, óıtkeni................» Oılanyp sóıleımin.
«Men aqyldy balamyn, óıtkeni................»ashýlanbaımyn.
«Men aqyldy balamyn, óıtkeni................»bolashaǵyma renjimeımin.
«Men aqyldy balamyn, óıtkeni................»
Jańa aqparat
«Aqyldy adam tereń oılap, durys sheshim qabyldaı biledi. Aqyldy bolý úshin oqý, izdený, úırený qajet»
Dáptermen jumys
Dápterge aqyldy balanyń boıynda bolatyn qasıetterdi jazyńdar.
Dápterde berilgen úkiniń tumsyǵynan taralyp turǵan paraqtardaǵy bos joldarǵa adamdy aqyldy, súıkimdi, ádemi etip kórsetetin asyl qasıetterdi oılanyp jazyńdar.
Qorytyndylaý.
Pishinderdiń bóligin taýyp, maqal qurastyryńdar.
Aqyl azbaıdy, Bilim tozbaıdy.
. Aqyldy adam erinbeıdi.
Ashý - dushpan, aqyl - dos,
Aqylyńa aqyl qos.
Aqyldan jaqyn dos bar ma?
- Aqyldy adamnyń qıaly baı, oıy júırik, ushqyr bolady. Ondaı adamdy halyq erekshe qasterlegen. «Aqyl - jastan, asyl - tastan», «Aqyldy jigit atqa da otyrar, taqqa da otyrar» delingen halyq maqaldary balalarynyń jastaıynan aqyldy bolýyn armandaǵan halyq tileginen týǵan.
Júrekten júrekke.
Danyshpan atanyń «Danalyq kitabynan» ósıet sózderdi paraqqa jazyp, ár balanyń qolyna beredi.
- Danyshpan ataı senderdiń árqaısynyń boılaryńnan aqyldylyqty kórgisi keledi. Senderge óz tilegin, batasyn arnaıy jiberipti. Balalar Danyshpan atanyń tilekterin kezegimen oqyp shyǵady. (Ár balanyń ereksheligine qaraı qurastyrady)
- Eńlik
- Abylaı
- Luqpan
- Móldir qyzym,
- Beksultan balam, sabaqty jaqsy oqy!
- Erǵanat balam, erinbeı, eńbektene bil!
You Might Also Like
