InfoHub Logo

AQQAIYŃǴA AINALYP SOQQAN JÚREK TÝRALY

Men sońǵy kezderi Muqaǵalı Maqataev jaıly eske alǵan saıyn ekiudaı sezim qushaǵyna bólenip, ózimdi qarsy aǵystar toǵysqan tustaǵy shyrq úıirilgen jel qaıyqtaı sezinemin.

Birinshisi - kúni keshe kezdeısoq kezdese qalsa, kóńilindegisin kól-kósir etip aıtýǵa batyly barmaı jasqanshaqtaǵan bozbaladaı, tek kúlimdegen qoı kózderi ǵana appaq nıeti men shalqar yqylasyn kórsetken keıpinde qolymdy qysyp turatyn sátterde, nemese dıdary qyp-qyzyl shapaqtaı albyrap, Alataýdaı tónip kele jatqanda alyp tulǵanyń janynda mysym quryp beıkúná kójekteı búrsıgen meniń usynǵan qolymdy almastan, kermıyq dala-alaqandarymen ıyǵymnan qapsyra ustaǵan kúıi: «Bala, sheńberden shyǵý kerek!» - dep júrgen kúnderde, men onyń poezıasyna keremetteı tabynatynymdy, ózin ynty-shyntymmen jaqsy kóretinimdi nege aıtpadym eken; «oıdan músin ornatyp, qıalymen bolmasty boldyram dep» qaıran kúshin sarqyp, «kóterilmeı júrgende eńsem meniń, armandadym, bireýdi kórsem dedim» dep aǵyl-tegil sezimmen asaý shabyttyń tynymsyz toǵysqan tasqyndarynan bas ala almaı:

«Máńgilikke ózimmen ala ketken
Meniń názik janymdy kim tusiner?» -

dep sharq uryp júrgen kúnderinde onyń poezıasyna degen júrek jylýymdy qıpalaqtap aıta almaı, kóńildiń qyzýy men alaqandardyń jylýyna da selt etpes shaǵynda — júregine jaqyn edim, dos edim, tanys edim dep bebeý qaqqanym ne degen sarań sezimdilik, ne degen jarǵaq mańdaılyq dep ózimdi-ózim jylamsyraı jazalaımyn.

«Janarymdy tumanmen tumshaladym,
Serippesi úzilip tur sadaǵym.
Jigitinen qazaqtyń dos taba almaı,

........................................................................

Aýyrlar dep oılap pa em munsha halim?..» -

dep, kóńili sál jabyrqaý tartqan sátte shilde keshiniń saýmal samalyn qara qatqaq qystaǵy mańdaıdan soqqan ushtyrma jeldeı, jany shýaq shashqanda qańtardyń úskirigin juparly dalanyń aıly jaz keshiniń qushaǵyndaı sezinetin alyp aqyn janyn kól-kósir qýanyshqa toǵytar - mendeılerdiń aq sezimi ǵana emes pe edi; óz kezinde kórsete almaǵan yqylas-nıetimniń, onyń shetsiz-sheksiz shalqarlyǵynyń búgin Muqaǵalıǵa qandaı qýat, nendeı medeti tıip jatyr; aıaýlysyn aıalaı almaýdan adamzattyń júregin jarǵa soǵýmen kún keship kele jatqan ǵasyrlar boıǵy tájirıbesinen taǵylymdy tálim ala almaı, jalǵyz atyn jaıratyp alyp japan dalada jylap otyrǵan jolaýshydaı, áli kúnge kóńil kórliginen arylmaýymyz tegi pendeshiliktiń bolmysy shyǵar...

Ekinshisi — dúnıede máńgi eshteńe joq: sezim de, sulýlyq ta, baq-dáýlet pen bal-dáýren de baıansyz. Demek, jaratylys perzenti — aqyn júregi de máńgi soǵýy múmkin emes. Biraq aqynnyń (men bul jerde Muqaǵalı syndy júzdegen jyldarda bir ret týyp, adamzattyń rýhanı baılyǵyna, máńgi jasar rýhanı perzentine aınalatyn biregeı daryndar haqynda aıtyp otyrmyn) júreginen shyqqan jyrlar bar emes pe?! «Júz jyl jasap júretin jaman qarǵanyń» qansoqta beıshara tirligin poezıanyń kógildir álemin mızamdaǵy naızaǵaıdaı jarq etkizip, «shoq jaınap, ot búrikken Qasymdaıyn» zýlap ótken aqynǵa tilep ne jynymyz bar?!

Jalǵyz sátimen-aq álemdi shýaqty shapaqqa bólep ótken ómirdi kóksegen kóńil kókjıeginiń keremetteı alys emestiginiń nyshany emes pe! Endeshe álemniń kógildir kók-jıegine bet alǵan Muqaǵalı jyrynyń topan tasqyny tonna-tonna qorǵasyn salmaǵyndaı ekpinmen qolańsa sasyǵan kólder men kóldeneń jatqan qoı tastardyń beısharalyǵyn taǵy bir pash etip, ómirdiń ózekti ózenindeı jaratylys sýsynyna aınalǵan kezde, biz, pendeler, ashshy men tushshynyń dámin ajyratýdan qalyp bara jatqan tańdaıymyzdy tamsantýǵa, talǵampazdyq pen toqmeıilsýdiń shekarasyn shatastyryp júrgen shaǵymyzda tańdanýǵa májbúr etken aqqý jyrlarǵa qol soǵamyz. Endi qol soqpaýǵa qaqymyz joq. Máńgilik ónerdiń qudireti tek osylaı moıyndatady. Endi Maqataev júreginiń ekinshi ǵumyry - máńgilik ǵumyry bastaldy!

Bul - poezıa saltanaty.

Meni jelqaıyqtaı shyr aınaldyrǵan eki udaı sezim osy edi.

Muqaǵalı — bizdiń zamanymyzdyń poezıa dúnıesindegi qubylys.

Eger ol qubylysty biz birden baıybyna baryp, dóp basyp, tanı almasaq, óz dárejesinde qabyldaı almasaq, bul — ónerdegi zańdylyq. Uly Pýshkındi orystyń talǵamdy oqyrmany týǵanyna júz jylǵa jýyqtaǵanda tanyp, ulylyǵyn moıyndaı bastasa, danyshpan Abaı men semser jyrly Mahambettiń ózegin órtegen ortanyń bolmysy oı men sananyń bıiktigine boı bermeıtin tirlik qaǵıdasy bolsa kerek.

«Poezıa!
Menimen egiz be ediń?
Men seni, sezesiń be, nege izdedim?
Alaburtqan tańdardan seni izdedim,
Qaraýytqan taýlardan seni izdedim.
Mahabbattan izdedim, saǵynyshtan,
Armanymnan izdedim alyp-ushqan!
Sátterimnen izdedim jańylysqan,
Seni izdedim, jadyraý, jabyǵystan», -

dep tirshiliktiń jurt kózine kórine bermes sátteriniń bárinen sezimge talshyq izdep sharq urǵan aqynnyń jyrlary jyl ótken saıyn óziniń tereń ıirimderine tartyp, boılatpaı, baısaldy qalpyńdy byt-shyt qylyp, birese «bastaýlar men jylǵalarǵa», birese «arman qýǵan jelaıaq saǵymǵa», endi birde, «tańsáride naızadaı shyńdarǵa shyǵa almaı qadalyp qalǵan kúnge», «qyrannyń qanatynan ustap alyp, kókke ushyp bara jatqan bir ǵalamatqa» aınalyp, san qyrymen qubylyp bara jatyr.

Ol - ásire qyzyl boıaýdyń jylt etpe qubylýy emes, jaqyndaǵan saıyn alystap, jaqyndaǵan saıyn jan dúnıeńdi san kúıge bólep, júrek lúpili men sezim qudiretinen quıylǵan qanyq boıaýymen qupıalana túsedi.

Poezıanyń ári taımas sulýlyǵy da, barǵan saıyn yntyzaryńdy qurta túsetin qudireti de osy bolýy kerek.

Biz, kóbinese, «azamat aqyn» degen tirkesti qoldanamyz. Menińshe, bul tirkes «aǵash ósken orman» degenmen birdeı: aqyn degen uǵymnyń ózinde san qıly mán-maǵyna jatyr. Azamattyq úni joq adam aqyn da bolmaıdy, ásheıin óleń uıqastyrǵysh dep qabyldaýymyz kerek. Aqynnyń shynaıy mahabbat sezimi jaıly jyrlarynan da onyń adamgershiligi men azamattyǵy — birden aıqaılap kózge uryp turmasa, tereńine úńile almaıtyn jyr «túsingishterge» ǵana bolmasa — ańǵarylady.

Muqaǵalı poezıasy — azamattyq pen adamgershiliktiń sımfonıasy. Ár shýmaq, ár óleńnen shyndyq pen aqıqat jeńisi úshin taýǵa da, tasqa da jar salǵan aqyn júreginiń jantalas úni estiledi.

«Oıym bar meniń, oıym bar meniń erekshe,
Jaqsylyq jaýyp, dúnıeni mynaý sel etse.
Jaýyzdyqtardyń, jamandyqtardyń barlyǵyn
kórge alyp ketem, kerekse.
Búkil dúnıe jamandyqtaryn artyńdar maǵan, kóterem!
Qaryzym bolsyn ótegen.
Jaýyzdyq bitken menimen ǵana birge ólse,
Búgin-aq alyp keter em».

Dúnıedegi pasyqtyq pen jaýyzdyq ataýlynyń bárin jalǵyz ózi ǵana arqalap ketýge bel sheshken aqyn adam balasy jer betinde endi jamandyq izdep tappas bolsa, sonda ózi úshin budan artyq baqyt joqtaı sezinetinine siz de senesiz. Meıli ol zymyrap bara jatqan ómiriniń bir ǵasyrǵa jetpeıtinine ózegin órtep ókine me, jyr men ýaqyttan bar jan azabyn qan josa bolǵan júregimen kóp keshkennen ózinen de, kezergen erninen de úreılenip dóńbekshı me, meıli, ol jel terbegen Qarasazdyń balań shybyǵyn Arshaly saıda baıqaýsyz syndyryp alǵanyna ómir boıy aspandaı kúrsinip óksı me, kelmeske attandyrǵan keremet kúnderimen soltústiktiń sýyna bastaǵan sýyndaı salqyn tartqan jannyń qaıta jalyn atatynyna kúmándanyp júrgen qadirin sezbes mynaý kezde qaıta kezdeskenine janyna qyl buraý salǵandaı shyńǵyra azaptana ma, jurt tynyshtyqqa tunshyǵyp jatar tymyq túnderde ot tuıaqty, oraq múıiz or teke-jyr sanasynda saıran salyp sendeltken sátte, «bireýdiń kerbestisin urlap alyp» keń ólkeni kezip ketkisi keletin urymtal kóńil qushaǵyna berile me - aqynnyń jaramsaq jalǵandyqqa bettetpegen órtti júreginiń dúbirli dúrsilin oqtyn-oqtyn halqyna qarap baıqap alyp, týǵan eldiń tuńǵıyq namysyn aqıqat pen shyndyq shyńyna tý etip qadamaı qurdymnan qulasa da tynbaıtynyna, basqasha tynystamaıtynyna senesiz.

«Saǵyndym ǵoı,
dediń-aý, janym, maǵan...
Bult kórdiń be,
taýlarda mamyrlaǵan?!
Sol meniń aq janymnyń aq jalyny,
Aýlaqta aýylymnan damyldaǵan.
Men dep oıla samal bop, esip ótken,
Men dep oıla nóserdi, esi ketken,
Men dep oıla ózińdi,
ár tún saıyn,
Tósegin saǵynyshqa besik etken...»

Tirshiliktiń sarsań sergeldeńinen sezim pyraǵy da shyǵandaı bastaǵan zamanda tek Muqaǵalı syndy tabıǵattaı jan tazalyǵyn tal qarmap júrip taǵylym eter taý tulǵalarǵa ǵana osylaı súıý, osylaı saǵyný baqyty buıyrmaq. Al azamattyq, adamgershilik degen uǵymdardyń ózinde óreli oı, bıik sezim, jan móldirliginen óriletin bolsa kerek.

Poezıa — azapty álem.

Barsa kelmes saparǵa aralasyp, Abaılardyń jaılaýynda jaıylyp júrgen poezıa pyraǵyn izdegen aqynnyń:

«Ómirimmen óter boldy-aý bul óleń,
Bir maza joq, kilem toqyp, gúl órem.
Asqar taýǵa aqsha bulttaı qonaqtap,
Qara jerge qara aspandaı túnerem,
Ómirimmen óter boldy bul óleń», -

dep, shabyt pen shattyq, ashý men muń álemin sharlap, «kesilmegen tusaýy nárestedeı kezdeskenniń bárinen qulaı beretin» aqynnyń dúnıe tylsymdarynan tynyshtyq taba almaı, súıte júrip keıde qıaldaǵy qulanǵa quryq salyp, keıde Alpamystaı kúshtilik qýat arynymen Gerkýlespen arpalysa ketkisi keletin alapat sátteri:

«Esh nárseniń keregi joq!
Keregi joq, sharshadym!
Basymda uıyp turyp aldy álemdegi bar saǵym.
Ónip-ósken topyraǵyma aparyńdar,
Tastańdar,
Taýlarymdy,
Qara sýdy, Qarasazdy ańsadym», —

dep, kúızele kúrsingen kóńilimen almasýy jyr dúnıesiniń janǵa jaı taptyrmas mazasyz bolmysyn aqıqattaıdy.

Muqaǵalı poezıasynda «kúńirengen qasiret, kógildir dúnıe kúlge aınalǵandaı kúrsinis... osynaý jan-janýar jadyraǵan shat zamanda aıaǵynyń astynan jer aýǵandaı tragedıasy nesi» degen pikirler kón kóńilderdiń qasańsı-qasańsı tarylǵanyn ǵana dáleldeıdi.

Ras, Muqaǵalı jyrlarynyń tabıǵatyna «ómir degen — móldiregen aq bulaq, Alataýdan aǵyp jatqan shapqylap» dep dúnıeniń bárin ýralaǵan urandy qyzyl-jasyl alańdaı keretin biryńǵaı shattaný nemese «oıboı baýyrym, jaryǵym, aıyrylyp senen arydym» dep júrek kózinen qansha tyryssa da, jasy sorǵalamaı solqyldaǵan sıaqty bolatyn biryńǵaı ótirik jylaý atymen joq.

Muqaǵalı jyryndaǵy tragedıa — jan tragedıasy — «japan túz ben teńizderdi kezip, tyrnalardyń tizbegine arman toly janaryn qadap júrgen» aqynnyń:

«Aqyry myna Baq qondyń,
Qastarymmenen qaq bóldim.
Dostarym, biraq joq boldyń,
Jalǵyzdyq degen qurǵyrǵa,
Baq qondy-daǵy tap boldym...»

nemese,

«Soq, soq, soq, júrek!
Soq, júrek, qozǵal, mıym.
Mı qozǵalmaı, oıdy da qozǵaý qıyn.
Jyrsyz ómir - men úshin ómir emes,
Jyrsyz ómir - men úshin tozǵan buıym», —

degizgen jyrdyń — ónerdiń tragedıasy. Al óner de, ómirdiń ózi sıaqty, ylǵı qýanysh pen shattyqtan turmaıtyny belgili. Biraq ol tragedıa — bıik arman, maqsat-muratyna úndeıtin, tirshilikke etene, zorlyq pen qorlyqtan, ógeısitý men óktemsýdiń, aramdyq pen baqastyqtyń qasiretti ótkelderinen qan keship ótip Jeńis tuǵyryna tý qadatatyn optımısik tragedıa. Ol — aqyn tilimen aıtqanda máńgilik poezıa tragedıasy.

«Qarasaz, qara shalǵyn óleńde óstim,
Qyrǵa shyǵyp yrysqa kenelmespin.
Ólse óler Muqaǵalı Maqataev,
Óltire almas, alaıda óleńdi eshkim!»

Maqataev jyrlary — tirshilik tamyryndaı ómirsheń, máńgi jyrlar.

Ol súıiktisiniń kún qaqtaǵan qolań qara shashynan esetin qyrdyń, qyrmannyń, jańbyr men ańyzaqtyń ıisin ańsaı ma,

«Kim kútsin, kim joqtasyn onda meni,
Kútetin bir mahabbat bolǵan edi,
Kúte-kúte kúderin úzgen shyǵar,
Kúreńitken myna kún sol ma, tegi?» -

dep, sol bir balaýsa kúnderde aýǵan ańsary áli kúnge basylmaı kórik kókiregin kúrsindirgen sátin jyrlaı ma, býsanǵan jerdiń kerimsal kelbetinen bosanǵan Ana tulǵasyn elestete me, týǵan jerdiń tósinde tunyq kólderin keship, ózenderimen jarysyp alqynǵan aqyn betkeıdegi gúl tósine damyldaı ma — osynyń barshasynan Ana tabıǵattyń ıisi ańqyp, kókiregińdi qytyqtaıdy, japyraq pen jerdiń boıaýy kóz jaýyńdy alyp jaratylys jasaǵandaı óleńniń tabıǵı sulýlyǵyna suqtandyrady.

«Japyraq-júrek, jas qaıyń!
Janymdy aıyrbastaıyn.
Sen adam bola bastasań,
Men qaıyń bola bastaıyn.
Kelisesiń be, jas qaıyń?
(Kóriner múmkin, kimge ersi)
Ómirińdi maǵan bir bershi!
Dúreleń myna dúnıeni,
Adam kózimen bir kórshi.
Qaıyń bop men de baǵaıyn,
Ormannan oryn tabaıyn.
Beımálim maǵan ómirge,
Qaıyń kózimen qaraıyn.
Sen-daǵy jerden nár aldyń,
Men-daǵy jerden nár aldym.
Bireýden sen de jaraldyń,
Bireýden men de jaraldym.
Tiliń joq, jandy qaıyń sen,
Aıyrmashylyǵym - adammyn.
Mendegi bary bir júrek.
Beripti júrek saǵan myń,
Sondyqtan uzaq jasaısyń —
Qurdasy keler zamannyń.
Bar-joǵy mende bir júrek,
Ol ólse máńgi ketkenim.
Sendegi semse myń jurek,
Kelgende jasyl kóktemiń,
Tiriler qaıta dúrkirep».

Tabıǵattaı sulý jyr tek osylaı quıylsa kerek-ti. Tirshilik dúnıesiniń keıde marǵaý, keıde dúleı qubylmaly qushaǵynda tarıh shyńyn shubatyp jóńkilgen jyldardyń ekpinine ilesip, máńgilik ómir saltanatynyń jasyl jaılaýyn betke alǵan osynaý jampoz jyrlardan taý men teńizdiń, jýsan men jańbyrdyń ıisi ańqyp, bizdiń dalanyń lebi esedi.

Bul — máńgilik jyrlary.

---