Astana – arman qala
Synyp saǵaty
Sabaqtyń taqyryby: Astana – arman qala.
Sabaqtyń maqsaty: 1. Oqýshylarǵa Astana týraly málimet berip, túsinikterin tıanaqtaý.
2. Oı - órisin, tanymyn damytý, oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
3. Astana qalasyna, eline, elbasyna degen qurmet sezimine, tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıd, sýretter, rámizder, Qazaqstan kartasy.
Sabaqtyń barysy
1. Kirispe bólimi:
- Uıymdastyrý,
- sabaqtyń maqsatymen tanystyrý.
2. Negizgi bólimi:
- Biz qaı elde ómir súremiz?
- Qazaqstanda.
- Qazaqstan qandaı el?
- Táýelsiz el.
- Táýelsiz el degendi qalaı túsinesińder?
- Ol óz aldyna derbes memleket degen sóz, ıaǵnı, óziniń gımni, óziniń eltańbasy, óziniń týy, óziniń astanasy bolady. (Rámizderge toqtalyp ótý;)
- Bizdiń astanamyz qaı qala?
- Astana qalasy. (Kartadan Qazaqstan Respýblıkasynyń jer kólemimen tanystyrý, Astana qalasynyń ornalasýyn kórsetý)
-(Gımn oryndaý)
3. Astana tarıhy - sonaý1830 - jyldan bastaý alady. Ol kezde qala patsha áskeriniń bekinisi bolǵan.
- Aqmola bekinisi dep atalǵan. 1863 - jyly 16 - shildeden bastap Aqmola – okrýgtik qala atandy. Qala halqy 2000 - daı adamdy qurady. Damı kele: 1893 - jyly Aqmola qalasynda qala halqy 6428 jandy quraǵan. Qalada 3 shirkeý, 5 mektep, 1 ýchılıshe, 3 zaýyty bar ýezik qala bolǵan. 1960 - jyly tyń ıgerý kezeńinde – tyń ıgerý ortalyǵyna aınaldy. 1961 - jyly Aqmola degen ataýy – oryssha Selınograd dep ózgertildi. Selınograd - oblys ortalyǵyna aınaldy.
Elimiz táýelsizdik alǵan soń, 1992 jyly qalaǵa qaıtadan óziniń qazaqsha ataýy berilip, Aqmola oblysy atandy. Aqmola oblysy – elimizdiń iri astyq óńiri jáne iri aýylsharýashylyq mashına jasaý ortalyǵy boldy. Jer qoınaýy – altyn, ýran, boksıtter, sýrma, mys, kvars qumdary t. b paıdaly qazba baılyqtarǵa baı.
Elbasymyzdyń sheshimimen 1997 - jyldan bastap jańa astanany osy Aqmola qalasynyń jer aýmaǵyna kóshirip, ataýyn «Astana»dep ózgertý qabyldandy. Keremet jedeldetilgen qurylys jumystary júrgizilip, aınalasy az ýaqyt ishinde: ásem de, arý qala – Astana qalasy boı kóterdi. 1998 - jyly negizgi qurylys nysandary aıaqtalyp, iske qosyldy. Sonymen 1998 - jyly 6 - shilde Astana qalasynyń týǵan kúni bolyp belgilendi.
4. Astana tóri elimniń.
Tuǵyry týǵan elimniń.
jeteler alǵa armandy.
Jemisi sensiń senimdi
Astana úmit qalasy
Bas bolǵan eldiń danasy
Maqtana oǵan qaraıdy
Qazaqtyń barlyq balasy.
Jaınap ósti Astana
Báıteregi kók tirep,
Boldy Astana bas qala
İske asty kóp tilek.
Ásem úıler samsaǵan
Kósheleri kósilgen
Aǵady erke Esili,
Astanadan nár alyp.
Ketken qala esimi
Jer sharyna taralyp
Babalardyń kózindeı.
Danalardyń sózindeı.
Uly dala turǵyzdy,
Uly qala ózindeı.
Otanymnyń tórinde,
Saryarqanyń órinde.
Tý ustaǵan Astanam,
Ásem qalam, bas qalam.
Maǵan qymbat bul elimniń
Sheshek atqan ár gúli.
Aıalaıdy bárimizdi
Azattyqtyń tań nury.
Táýelsizdik – Uly kúnim.
Tursyn jaınap tóbemde.
Sen jasaı ber, máńgi baqı,
Qýanyshqa bólen de.
Sabaqtyń taqyryby: Astana – arman qala.
Sabaqtyń maqsaty: 1. Oqýshylarǵa Astana týraly málimet berip, túsinikterin tıanaqtaý.
2. Oı - órisin, tanymyn damytý, oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
3. Astana qalasyna, eline, elbasyna degen qurmet sezimine, tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıd, sýretter, rámizder, Qazaqstan kartasy.
Sabaqtyń barysy
1. Kirispe bólimi:
- Uıymdastyrý,
- sabaqtyń maqsatymen tanystyrý.
2. Negizgi bólimi:
- Biz qaı elde ómir súremiz?
- Qazaqstanda.
- Qazaqstan qandaı el?
- Táýelsiz el.
- Táýelsiz el degendi qalaı túsinesińder?
- Ol óz aldyna derbes memleket degen sóz, ıaǵnı, óziniń gımni, óziniń eltańbasy, óziniń týy, óziniń astanasy bolady. (Rámizderge toqtalyp ótý;)
- Bizdiń astanamyz qaı qala?
- Astana qalasy. (Kartadan Qazaqstan Respýblıkasynyń jer kólemimen tanystyrý, Astana qalasynyń ornalasýyn kórsetý)
-(Gımn oryndaý)
3. Astana tarıhy - sonaý1830 - jyldan bastaý alady. Ol kezde qala patsha áskeriniń bekinisi bolǵan.
- Aqmola bekinisi dep atalǵan. 1863 - jyly 16 - shildeden bastap Aqmola – okrýgtik qala atandy. Qala halqy 2000 - daı adamdy qurady. Damı kele: 1893 - jyly Aqmola qalasynda qala halqy 6428 jandy quraǵan. Qalada 3 shirkeý, 5 mektep, 1 ýchılıshe, 3 zaýyty bar ýezik qala bolǵan. 1960 - jyly tyń ıgerý kezeńinde – tyń ıgerý ortalyǵyna aınaldy. 1961 - jyly Aqmola degen ataýy – oryssha Selınograd dep ózgertildi. Selınograd - oblys ortalyǵyna aınaldy.
Elimiz táýelsizdik alǵan soń, 1992 jyly qalaǵa qaıtadan óziniń qazaqsha ataýy berilip, Aqmola oblysy atandy. Aqmola oblysy – elimizdiń iri astyq óńiri jáne iri aýylsharýashylyq mashına jasaý ortalyǵy boldy. Jer qoınaýy – altyn, ýran, boksıtter, sýrma, mys, kvars qumdary t. b paıdaly qazba baılyqtarǵa baı.
Elbasymyzdyń sheshimimen 1997 - jyldan bastap jańa astanany osy Aqmola qalasynyń jer aýmaǵyna kóshirip, ataýyn «Astana»dep ózgertý qabyldandy. Keremet jedeldetilgen qurylys jumystary júrgizilip, aınalasy az ýaqyt ishinde: ásem de, arý qala – Astana qalasy boı kóterdi. 1998 - jyly negizgi qurylys nysandary aıaqtalyp, iske qosyldy. Sonymen 1998 - jyly 6 - shilde Astana qalasynyń týǵan kúni bolyp belgilendi.
4. Astana tóri elimniń.
Tuǵyry týǵan elimniń.
jeteler alǵa armandy.
Jemisi sensiń senimdi
Astana úmit qalasy
Bas bolǵan eldiń danasy
Maqtana oǵan qaraıdy
Qazaqtyń barlyq balasy.
Jaınap ósti Astana
Báıteregi kók tirep,
Boldy Astana bas qala
İske asty kóp tilek.
Ásem úıler samsaǵan
Kósheleri kósilgen
Aǵady erke Esili,
Astanadan nár alyp.
Ketken qala esimi
Jer sharyna taralyp
Babalardyń kózindeı.
Danalardyń sózindeı.
Uly dala turǵyzdy,
Uly qala ózindeı.
Otanymnyń tórinde,
Saryarqanyń órinde.
Tý ustaǵan Astanam,
Ásem qalam, bas qalam.
Maǵan qymbat bul elimniń
Sheshek atqan ár gúli.
Aıalaıdy bárimizdi
Azattyqtyń tań nury.
Táýelsizdik – Uly kúnim.
Tursyn jaınap tóbemde.
Sen jasaı ber, máńgi baqı,
Qýanyshqa bólen de.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
