- 05 naý. 2024 01:07
- 238
Atanyń sózi, aqyldyń kózi
Sabaqtyń taqyryby: Atanyń sózi, aqyldyń kózi
Sabaqtyń maqsaty:
Jas jetkinshekterdiń boıyna halqynyń qadir qasıetin sińirip, kishige qamqor bolýǵa, ata - babasyn umytpaı este saqtaý úshin jáne salt - dástúrden nár alyp ósýine, ınabattylyqqa, meıirimdilikke tárbıeleý. Qarıalardy qurmetteýge tárbıeleý, unamdy - unamsyz, ádepti - ádepsiz qylyqtardy ajyrata bilýge úıretý.
Sabaqtyń kórnekiligi: sýretter, ulaǵatty sózder, sharlar, Áıteke bı, Tóle bı, Qazybek bı, Abaı Qunanbaevtyń, N. Á. Nazarbaev sýreti, slaıdtar«Ana júregi» beıneklıpi,« Qarttar úıi» beıneklıpinen úzindi, kóriniske qajetti quraldardy paıdalaný.
Sabaqtyń barysy:
Qymbatty aq jaýlyqty ájeler men aqyldyń kenin arqalaǵan aıbyndy atalar, keshimizdiń qadirmendi qonaqtary. Balanyń rýhanı ósýine ata men ájeniń yqpaly zor. Olar eń aldymen balanyń tilin syndyrady, ana tilin ıgerýge kómektesedi. Kóshede, júrgen ortada júrgen qolaısyz sózderge tyıym qoıady. Bunyń bári tárbıe. Ata - babalarymyzdan bizge jetken kóptegen ǵıbrat alarlyq, tamasha tálim – tárbıe berelik ósıet sózder óte kóp.
Aqyldy qarıa – aǵyp jatqan darıa deı otyra, búgin synyp oqýshylarynyń qatysýymen uıymdastyrylyp otyrǵan «Atanyń sózi, aqyldyń kózi» atty tárbıe saǵatymyzǵa qosh kelipsizder.
Hosh kelipsiz, aq jaýlyqty analar,
Aqyl kenin arqalaǵan atalar.
Aldaryńda jaýqazyndaı qulpyrǵan,
Biz alańsyz balǵyn shaqty balalar.
Muǵalim:
Búgingi bizdiń tárbıe saǵatymyzǵa synyp oqýshylarynyń ata, ájeleri qatysyp otyr. Oqýshylar men senderge jumbaq aıtamyn sender ony sheship, hormen aıtýlaryń kerek.
Aıtary mol ǵulama,
Kóp jasaǵan bul adam.
Ákesi ol ákeńniń,
Biler ony suraǵan
Ol kim? Atań
Atańnyń balasy
Keı kezde talasyp
Qalasyń ájege
Bilgeniń asady kádege.
ol kim? ákeń
Aımalaıdy kúnim
Meıirimdi júzi kúlimdep
Tátti - aq deıdi nemere
Bala shyryndaı ıisiń dep
Ol kim? ájeń
Álpeshtep ózińdi ósirgen,
Naǵashy ájeńniń balasy
Tórinde jalpıyp kósilgen
Bul kúnde jıenniń anasy
Ol kim? Anań
Endeshe «Qarttarym aman saý júrmisiń» bólimine sóz kezegin bereıik.
Qarttar úıi týraly beıne klıpti tamashalap, ortaǵa salyp talqylaý
Ádebı montaj
Dúnıege keler bir ret,
Darıa keýde taý músin
Quryshtan quıǵan qudiret -
Qarttarym aman - saýmysyń.
Ońtústik Qazaqstan oblysy
Arys qalasy №1 jalpy orta mektep
Bastaýysh synyp muǵalimi:
Qydyrbaeva Beısenkúl Alıakbarqyzy
Sabaqtyń maqsaty:
Jas jetkinshekterdiń boıyna halqynyń qadir qasıetin sińirip, kishige qamqor bolýǵa, ata - babasyn umytpaı este saqtaý úshin jáne salt - dástúrden nár alyp ósýine, ınabattylyqqa, meıirimdilikke tárbıeleý. Qarıalardy qurmetteýge tárbıeleý, unamdy - unamsyz, ádepti - ádepsiz qylyqtardy ajyrata bilýge úıretý.
Sabaqtyń kórnekiligi: sýretter, ulaǵatty sózder, sharlar, Áıteke bı, Tóle bı, Qazybek bı, Abaı Qunanbaevtyń, N. Á. Nazarbaev sýreti, slaıdtar«Ana júregi» beıneklıpi,« Qarttar úıi» beıneklıpinen úzindi, kóriniske qajetti quraldardy paıdalaný.
Sabaqtyń barysy:
Qymbatty aq jaýlyqty ájeler men aqyldyń kenin arqalaǵan aıbyndy atalar, keshimizdiń qadirmendi qonaqtary. Balanyń rýhanı ósýine ata men ájeniń yqpaly zor. Olar eń aldymen balanyń tilin syndyrady, ana tilin ıgerýge kómektesedi. Kóshede, júrgen ortada júrgen qolaısyz sózderge tyıym qoıady. Bunyń bári tárbıe. Ata - babalarymyzdan bizge jetken kóptegen ǵıbrat alarlyq, tamasha tálim – tárbıe berelik ósıet sózder óte kóp.
Aqyldy qarıa – aǵyp jatqan darıa deı otyra, búgin synyp oqýshylarynyń qatysýymen uıymdastyrylyp otyrǵan «Atanyń sózi, aqyldyń kózi» atty tárbıe saǵatymyzǵa qosh kelipsizder.
Hosh kelipsiz, aq jaýlyqty analar,
Aqyl kenin arqalaǵan atalar.
Aldaryńda jaýqazyndaı qulpyrǵan,
Biz alańsyz balǵyn shaqty balalar.
Muǵalim:
Búgingi bizdiń tárbıe saǵatymyzǵa synyp oqýshylarynyń ata, ájeleri qatysyp otyr. Oqýshylar men senderge jumbaq aıtamyn sender ony sheship, hormen aıtýlaryń kerek.
Aıtary mol ǵulama,
Kóp jasaǵan bul adam.
Ákesi ol ákeńniń,
Biler ony suraǵan
Ol kim? Atań
Atańnyń balasy
Keı kezde talasyp
Qalasyń ájege
Bilgeniń asady kádege.
ol kim? ákeń
Aımalaıdy kúnim
Meıirimdi júzi kúlimdep
Tátti - aq deıdi nemere
Bala shyryndaı ıisiń dep
Ol kim? ájeń
Álpeshtep ózińdi ósirgen,
Naǵashy ájeńniń balasy
Tórinde jalpıyp kósilgen
Bul kúnde jıenniń anasy
Ol kim? Anań
Endeshe «Qarttarym aman saý júrmisiń» bólimine sóz kezegin bereıik.
Qarttar úıi týraly beıne klıpti tamashalap, ortaǵa salyp talqylaý
Ádebı montaj
Dúnıege keler bir ret,
Darıa keýde taý músin
Quryshtan quıǵan qudiret -
Qarttarym aman - saýmysyń.
Ońtústik Qazaqstan oblysy
Arys qalasy №1 jalpy orta mektep
Bastaýysh synyp muǵalimi:
Qydyrbaeva Beısenkúl Alıakbarqyzy
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.