InfoHub Logo

Taqyryby: Aıaýly, altyn kúz
Maqsaty: Kúz mezgiliniń erekshelikterin uǵyndyrý. Merekelik kóńil - kúı ornatý. Balalardy án salýǵa, bı - bıleýge, túrli is – áreketterge tartý, beıimdilikterin arttyrý. Shyǵarmashylyq oı - qıaldarynyń damýyna yqpal etý. Ata - analarmen tyǵyz qarym - qatynas qalyptastyrý.

Júrgizýshi: Sálemetsizder me, Ata - analar jáne balabaqsha apaılary! Búgin ortańǵy «Tamshylar»toby búldirshinderiniń daıyndaǵan «Aıaýly, altyn kúz»merekelik erteńgiligine qosh keldińizder!
Kezdesken soń kúzbenen,
Butaǵynan úzilgen!
Aı japyraq, sary altyn,
Aınalanyń bári altyn.
Qýantyp bizderdi
Merekeli kúz keldi,
Kel jemisti altyn kúz,
Kemeldensin halqymyz - dep ortada

Ralına:
Berekesin saılaýǵa
Ólkemizge kúz keldi
Jemisterin jınaýǵa
Shaqyrady bizderdi

Shahnaz:
Qustar qaıtty án salyp
Bult sharlady aspandy
Qys keldi jar salyp
Kúzgi sýyq bastaldy

Aqmonshaq:
Kúzim aý kúzim aý
Mineziń buzyq aý
Jańbyryń sirkirep
Kelgeniń qyzyq aý.

Hor:«Kúz jomart» áni
Kelesi kezekti sizderge «Kúz oqıǵasyn» tamashalaýdy usynamyz.
Bir úıde Marjan atty qyz anasymen jáne ákesimen birge ómir súripti. Ol meıirimdi, kóńildi jáne óte tilalǵysh edi. Marjan marǵaýym bolsa dep armandapty. Jáne bir kúni oǵan ata - anasy marǵaýdy syıǵa tartypty. Marjan marǵaýyna Mýrzık dep at qoıdy, Mýrzık óte ádemi ári názik edi, biraq óte tentek edi.
Marjan shyǵady.
Marjan: Mýrzık, sen taǵy bárin shashtyń ba (sóılep júrip zattardy jınaıdy). Meniń oıynshyqtarym, Ájemniń jipteri, kitaptardy jyrtypty (marǵaýdy shaqyrady). Mýrzık, mýrzık qaıda júrsiń óziń?
Mýrzık júgirip keledi.
Marjan: Óziń qandaı tenteksiń? Kelshi beri. Meniń janyma otyrshy, men saǵan kitap oqyp bereıin.

Marǵaý: Maǵan seniń kitabyń kerek emes. Meni dalaǵa jıbershi, serýendep keleıin.

Marjan: Jaraıdy jaqsy, baryp serýendep kel. Tek ormanǵa barmaımyn dep ýáde ber, ol jerde adasyp ketesiń. Kázir kún sýytty sebebi kúz keldi.

Marǵaý: Kúz keldi. Ol qaıda keldi? Ol kim ózi?

Marjan: Júr dalaǵa, sol jerde kúzdi de kóresiń.

Marǵaý: Jaqsy ormanǵa barmaımyn dep ýáde beremin!
(Japyraqtar bıine qyzdardy daıyndaý)

Júrgizýshi. Marǵaý esiktiń artyna shyǵa sala sileıip qalady. Dala tańǵajaıyp kúıge enip tur. Aınalada túrli - tústi japyraqtar aınalyp júr. Qyzyl, sary, qyzǵylt, samal jel olarmen oınap júr. « Bul netken keremet dep oılady marǵaý. Túsinikti bul kúz kelgendiginiń belgisi! Biraq ol qaıda, qashan keledi. Mindetti túrde onymen kezdesý kerek!»

Bı: «Japyraqtar»
Janna, Janaıym, Káýsar. M, Aıanat, Anel, İńkár

Aıanat:
Oı balalar balalar,
Qońyrqaı kúz bolypty.
Qýrap japyraq solypty,
El egin orypty.

Janna:
Altyn, sary, qyzyl, kók
Alýan alýan japyraq.
Kúzgi baqta kúlimdep,
Kóz tartady atyrap

Kirpi shyǵyp men ózimmen birge kókónister men jemisterdi de ala keldim.

Kirpi.
Deniń saý myqty bolý úshin,
Dárýmender jınaǵan jemisterdi.
Súıý kerek árdaıym,
Dárýmender tiregiń.
Jetispese biri onyń,
Aýyryp sen qalarsyń.

Erasyl (Kartop)
Men uıalshaq kartoppyn
Men emespin maqtanar
Meni jaqsy kóredi
Úlkender men balalar

A. İlıas (Almurt)
Til úıirgen almurtpyn,
Tańsyǵymyn bar jurttyń.
Jaqsy ósire almaıdy,
Qarasa eger salǵyrt kim.

Rızabek (Alma)
Narttaı qyzyl almamyn,
Máz bolady alǵandar.
Jazda ádemi kıinem,
Tildi baldaı úıirem.

Arsen (Qyzanaq)
Pisken kezde qyzanaq
Kóz tartar qyzyl túsimen
Bar ma adam súısinbeı,
Tomat shyryn ishpegen?

Mansýr (Sábiz)
Kim bar sábiz shyrynyn
Jastaıynan ishpegen?
Meni jegen adamdar
Kem bolmaıdy kúshke de!

Marǵaý: Calem
(Kirpige tańdanyspen qarap).
Kirpi: Salem
Marǵaý: Sen kimsiń óziń?
Kirpi: Oı meniń kim ekenimdi bilmeıdi. Balalar aıtyńdarshy oǵan men kimmin?
Balalar: Kirpi
Marǵaý: Kirpi qyzyq eken. Al sen neǵyp júrsiń?
Kirpi: Meniń úıde kishkentaı balalarym bar, Men qysqa azyq qoryn daıyndap jatyrmyn. Al sen marǵaý ne istep júrsiń?
Marǵaý: Men kúzdi izdep júrmin. Men ony eshqashan kórgen emespin. Japyraqtardy túrli - tústi túske boıaǵan dál sonyń ózi emes pe. Onymen kezdesip alǵysymdy bildirgim keledi.

Tárbıeshiler: Qarakóz Qorabaıqyzy
Aınur Nurmuhanova
Saz jetekshisi: Shuǵa Janturǵanqyzy
Bı mamany: Almara Janatollaqyzy

Aıaýly, altyn kúz. júkteý