- 05 naý. 2024 04:25
- 440
Bastaýysh synyp muǵalimderine arnalǵan test jumystary
Bastaýysh synyp muǵalimderine arnalǵan test jumystary
1. Tynys belgileri týraly erejeler jınaǵy qalaı atalady
pýnktýasıa
sıntaksıs
leksıkologıa
stılısıka
orfoepıa
2. Biryńǵaı uıań daýyssyz dybys qatysqan sózdi tabyńyz
aıagóz
ıirimdi
albyrt
tujyrym
balapan
3. Máteldi tabyńyz
álin bilmegen álek
aýzymen oraq orý..
jer - yrystyń kindigi.
eńbek er atandyrady.
áke kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher
4.«Sóılem músheleri» taqyryby nege súıenip oqytylady
sóılemdegi sózderge suraq qoıý, sol arqyly sóılemdegi sózderdiń baılanysyn taba bilý daǵdylaryna
sóılemdi kóshirip, ishinen obektini tapqyzý
anyqtamasyn ne erejesin aıtýǵa
kórnekilik arqyly
sózderdi sóz taptaryna taldaýǵa
5. Árip degenimiz ne
árip - dybystyń tańbasy.
árip - dybystaý músheleri arqyly shyqqan dybystardyń bir - birimen qosylysy.
árip - sóıleýdegi belgi.
árip - barlyq tańbanyń jıyntyǵy.
árip - dybystar júıesi
6. Jalań sóılemdi taýyp belgileńiz.
qulyn kisinedi.
eki bala oınady.
temir kúrek.
pyshaq qaırady.
bes gúl otyrǵyzdy
7. Týyndy syn esim qalaı jasalady
syn esim týdyrýshy jurnaq arqyly jasalady.
esim sózden jasalady..
jalǵaýlar arqyly jasalady.
zat esimmen syn esimniń birigýi arqyly jasalady.
jurnaq arqyly jasalady
8. J. Jabaevtyń Uıaly men bir....
Ortańda kóktep boılaǵan.
Senderdi qossam jyryma,
Sańqyldap úıip saıraǵan,- shýmaǵyndaǵy uıqas sózdi tap
báıterek.
báısheshek
jetkinshek
keleshek
qarıa
9. Dybystar men sózderdi durys, anyq aıtyp jattyǵý úshin qoldanylatyn
jańyltpash
maqal
mátel
jumbaq
ańyz
10. Tekemet basý kezinde nege qaınaǵan sý quıady
biriktirý úshin
boıaý úshin
biriktirý úshin
oraý úshin
ydyratý úshin
kúıdirý úshin
11. Omyraýyna túsken salaly aq saqalyn sıpap otyryp, bir shýmaq óleńdi qaǵaz betine túsirgen kim ekenin kórset.
Asan Qaıǵy
Syrym batyr
Aldar kóse
Ábý Nasyr ál - Farabı
Qojanasyr
12. Jyrdy aıtýshy adamdy qalaı ataıtynyn belgile
jyrshy
aqyn
termeshi
jyrshy
shejireshi
kúıshi
13.«Kóppen kórgen uly toı» degenimiz halyq aýyz ádebıetiniń qaı túrine jatatynyn kórset
mátel
maqal
naqyl sóz
sheshendik sóz
jumbaq
14.«Ǵajaıyp baq» erteginiń qaı túrine jatatynyn tap:
qıal - ǵajaıyp ertegi
armannan týǵan ertegi
shynshyl ertegi
janýarlar jaıyndaǵy ertegi
turmys - salt
15.«Jámıǵat» degen sózdiń maǵynalas sózin belgile
halyq
ult
qyz bala
ul bala
er adamdar
16. Qanysh Sátbaev týraly qaı áńgimede berilgenin kórset:
qazyna kótergen bala
alǵashqy kómek
jetim
qyrdyń jas túlegi
qamqorlyq
17. Almaty oblysynyń Raıymbek aýdanynda ómirge kelgen aqyndy belgile:
Muqaǵalı Maqataev
Muhtar Áýezov
Maǵjan Jumabaev
Qalıhan Bekqojın
Qasym Amanjolov
18. Eki adamnyń nemese birneshe adamnyń sóılesýin ne dep ataıtynyn belgile
dıalog
avtor sózi
epılog
monolog
tól sóz
19.«Maýglı» áńgimesin kim jazǵanyn belgile
Redárd Kıplıng
Lev Tolstoı
Shyńǵys Aıtmatov
Erıh Raspe
Aleksandr Pýshkın
20.«Sáýleli juldyz izdegen adam» atty áńgimede kim týraly aıtylǵanyn tap
Shoqan Ýálıhanov
Muhtar Áýezov
Abaı Qunanbaev
Ybyraı Altynsarın
Shyńǵys Aıtmatov
Bastaýysh synyp muǵalimderine arnalǵan test jumystary. júkteý
1. Tynys belgileri týraly erejeler jınaǵy qalaı atalady
pýnktýasıa
sıntaksıs
leksıkologıa
stılısıka
orfoepıa
2. Biryńǵaı uıań daýyssyz dybys qatysqan sózdi tabyńyz
aıagóz
ıirimdi
albyrt
tujyrym
balapan
3. Máteldi tabyńyz
álin bilmegen álek
aýzymen oraq orý..
jer - yrystyń kindigi.
eńbek er atandyrady.
áke kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher
4.«Sóılem músheleri» taqyryby nege súıenip oqytylady
sóılemdegi sózderge suraq qoıý, sol arqyly sóılemdegi sózderdiń baılanysyn taba bilý daǵdylaryna
sóılemdi kóshirip, ishinen obektini tapqyzý
anyqtamasyn ne erejesin aıtýǵa
kórnekilik arqyly
sózderdi sóz taptaryna taldaýǵa
5. Árip degenimiz ne
árip - dybystyń tańbasy.
árip - dybystaý músheleri arqyly shyqqan dybystardyń bir - birimen qosylysy.
árip - sóıleýdegi belgi.
árip - barlyq tańbanyń jıyntyǵy.
árip - dybystar júıesi
6. Jalań sóılemdi taýyp belgileńiz.
qulyn kisinedi.
eki bala oınady.
temir kúrek.
pyshaq qaırady.
bes gúl otyrǵyzdy
7. Týyndy syn esim qalaı jasalady
syn esim týdyrýshy jurnaq arqyly jasalady.
esim sózden jasalady..
jalǵaýlar arqyly jasalady.
zat esimmen syn esimniń birigýi arqyly jasalady.
jurnaq arqyly jasalady
8. J. Jabaevtyń Uıaly men bir....
Ortańda kóktep boılaǵan.
Senderdi qossam jyryma,
Sańqyldap úıip saıraǵan,- shýmaǵyndaǵy uıqas sózdi tap
báıterek.
báısheshek
jetkinshek
keleshek
qarıa
9. Dybystar men sózderdi durys, anyq aıtyp jattyǵý úshin qoldanylatyn
jańyltpash
maqal
mátel
jumbaq
ańyz
10. Tekemet basý kezinde nege qaınaǵan sý quıady
biriktirý úshin
boıaý úshin
biriktirý úshin
oraý úshin
ydyratý úshin
kúıdirý úshin
11. Omyraýyna túsken salaly aq saqalyn sıpap otyryp, bir shýmaq óleńdi qaǵaz betine túsirgen kim ekenin kórset.
Asan Qaıǵy
Syrym batyr
Aldar kóse
Ábý Nasyr ál - Farabı
Qojanasyr
12. Jyrdy aıtýshy adamdy qalaı ataıtynyn belgile
jyrshy
aqyn
termeshi
jyrshy
shejireshi
kúıshi
13.«Kóppen kórgen uly toı» degenimiz halyq aýyz ádebıetiniń qaı túrine jatatynyn kórset
mátel
maqal
naqyl sóz
sheshendik sóz
jumbaq
14.«Ǵajaıyp baq» erteginiń qaı túrine jatatynyn tap:
qıal - ǵajaıyp ertegi
armannan týǵan ertegi
shynshyl ertegi
janýarlar jaıyndaǵy ertegi
turmys - salt
15.«Jámıǵat» degen sózdiń maǵynalas sózin belgile
halyq
ult
qyz bala
ul bala
er adamdar
16. Qanysh Sátbaev týraly qaı áńgimede berilgenin kórset:
qazyna kótergen bala
alǵashqy kómek
jetim
qyrdyń jas túlegi
qamqorlyq
17. Almaty oblysynyń Raıymbek aýdanynda ómirge kelgen aqyndy belgile:
Muqaǵalı Maqataev
Muhtar Áýezov
Maǵjan Jumabaev
Qalıhan Bekqojın
Qasym Amanjolov
18. Eki adamnyń nemese birneshe adamnyń sóılesýin ne dep ataıtynyn belgile
dıalog
avtor sózi
epılog
monolog
tól sóz
19.«Maýglı» áńgimesin kim jazǵanyn belgile
Redárd Kıplıng
Lev Tolstoı
Shyńǵys Aıtmatov
Erıh Raspe
Aleksandr Pýshkın
20.«Sáýleli juldyz izdegen adam» atty áńgimede kim týraly aıtylǵanyn tap
Shoqan Ýálıhanov
Muhtar Áýezov
Abaı Qunanbaev
Ybyraı Altynsarın
Shyńǵys Aıtmatov
Bastaýysh synyp muǵalimderine arnalǵan test jumystary. júkteý