- 05 naý. 2024 01:45
- 310
Baýyrsaq ertegisi
Bilim berý salasy: Shyǵarmashylyq, Qatynas
Kishi sala: Músindeý, Til damytý, Kórkem ádebıet
Taqyryby: «Baýyrsaq»
Maqsaty: Ertegi, taqpaqtar arqyly balalardyń tilderin damytý. Balalardy ertegilerden qarapaıym sújetti beıneleýge tartý. Ústel ústine qoıyp domalaqtaý tásilin úıretý. Pishindi buzbaı, taza, uqypty oryndaýǵa tárbıeleý
Kórneki quraldar: taqtaısha, ermeksaz, súrtkish, úlgi músin, baýyrsaq ertegisiniń keıipkerleri
Bılıngvaldyq komponent: Baýyrsaq – Kolobok
Tárbıeshiniń is - áreketi
Psıho jattyǵý
Armysyń, altyn kún,
Armysyń, kók aspan,
Armysyń, jer - ana,
Armysyń, balalar.
Sálemetsińder me, apaılar.
- Balalar, búgingi bizdiń oqý is - áreketimiz erekshe bolmaq.
Sebebi bizge qonaqqa kóp apaılar keldi.
- Balalar, sender baıqadyńdar ma myna jerde bir úı tur. Qalaı oılaısyńdar kim bar ekenin, qane qaraıyq. Úıden áje men ata shyǵady, olar kóńilsiz.
Tárbıeshi: Ne boldy?
Ata: Kempir maǵan Baýyrsaq pisirip, terezeniń aldyna qoıdy. Ol qashyp ketti.
Tárbıeshi: Jylamańyz, Biz ony izdeýge kómek beremiz.
Jolda kele jatyryp qoıandy kezdesedi.
Qoıan kóńilsiz.
Tárbıeshi: Ne boldy?
Qoıan: Men Ormanda Baýyrsaqty kezdesip, oınaıyn desem. Ol menen qashyp ketti.
Tárbıeshi: Renjime, biz saǵan taqpaq aıtyp beremiz «Sur qoıan». Qoıan kóńildenip qalady.
Joldy jalǵastyraıyq.
Balalar qasqyrǵa jolyǵady. Ol kóńilsiz.
Tárbıeshi: Ne boldy?
Qasqyr: Baýyrsaqty kezdesip, shar úrlep oınaıyn desem, ol menen qashyp ketti.
Tárbıeshi: Renjime, biz saǵan úıretemiz.
Oıyn «Shar»
Aıýdy kezdesedi. Aıý da kóńilsiz.
Tárbıeshi: Ne boldy?
Aıý: men Baýyrsaqqa bal bereıin desem, ol menen qashyp ketti.
Tárbıeshi: Renjime, biz saǵan taqpaq aıtyp bereıik.
«Aıý otyr partada»
Túlki júgirip kelip Baýyrsaqty ustap alyp, qashyp ketedi.
- Endi, ne isteımiz.
Onda biz ata men ájege baýyrsaqty jasap bereıik.
Tárbıeshi jasaý tásilderin kórsetý.
- Baýyrsaqtyń pishini qandaı?--- Domalaq
- Túsi qandaı?----------- Sary
Ústel ústine qoıyp domalaqtaý tásilin kórsetý. Pishindi buzbaı, taza, uqypty oryndaý.
Saýsaqty jattyǵý
Bala, bala, balapan
Qane, soqshy alaqan
Saýsaqtaryń áıbat
Bylaı - bylaı oınat
Balalar jumysqa kirisedi. Qıyndyq kórsetken balalarǵa kómek berý.
Qorytyndylaý
Biz ormanda Baýyrsaqty qýyp kóp júrdik, qarańdar ata men ájeniń úıi mynaý tur ǵoı. Qane Baýyrsaqtaryńdy aparyp berińder.
Balalar Baýyrsaqtaryn ata men ájege aparyp beredi.
Kishi sala: Músindeý, Til damytý, Kórkem ádebıet
Taqyryby: «Baýyrsaq»
Maqsaty: Ertegi, taqpaqtar arqyly balalardyń tilderin damytý. Balalardy ertegilerden qarapaıym sújetti beıneleýge tartý. Ústel ústine qoıyp domalaqtaý tásilin úıretý. Pishindi buzbaı, taza, uqypty oryndaýǵa tárbıeleý
Kórneki quraldar: taqtaısha, ermeksaz, súrtkish, úlgi músin, baýyrsaq ertegisiniń keıipkerleri
Bılıngvaldyq komponent: Baýyrsaq – Kolobok
Tárbıeshiniń is - áreketi
Psıho jattyǵý
Armysyń, altyn kún,
Armysyń, kók aspan,
Armysyń, jer - ana,
Armysyń, balalar.
Sálemetsińder me, apaılar.
- Balalar, búgingi bizdiń oqý is - áreketimiz erekshe bolmaq.
Sebebi bizge qonaqqa kóp apaılar keldi.
- Balalar, sender baıqadyńdar ma myna jerde bir úı tur. Qalaı oılaısyńdar kim bar ekenin, qane qaraıyq. Úıden áje men ata shyǵady, olar kóńilsiz.
Tárbıeshi: Ne boldy?
Ata: Kempir maǵan Baýyrsaq pisirip, terezeniń aldyna qoıdy. Ol qashyp ketti.
Tárbıeshi: Jylamańyz, Biz ony izdeýge kómek beremiz.
Jolda kele jatyryp qoıandy kezdesedi.
Qoıan kóńilsiz.
Tárbıeshi: Ne boldy?
Qoıan: Men Ormanda Baýyrsaqty kezdesip, oınaıyn desem. Ol menen qashyp ketti.
Tárbıeshi: Renjime, biz saǵan taqpaq aıtyp beremiz «Sur qoıan». Qoıan kóńildenip qalady.
Joldy jalǵastyraıyq.
Balalar qasqyrǵa jolyǵady. Ol kóńilsiz.
Tárbıeshi: Ne boldy?
Qasqyr: Baýyrsaqty kezdesip, shar úrlep oınaıyn desem, ol menen qashyp ketti.
Tárbıeshi: Renjime, biz saǵan úıretemiz.
Oıyn «Shar»
Aıýdy kezdesedi. Aıý da kóńilsiz.
Tárbıeshi: Ne boldy?
Aıý: men Baýyrsaqqa bal bereıin desem, ol menen qashyp ketti.
Tárbıeshi: Renjime, biz saǵan taqpaq aıtyp bereıik.
«Aıý otyr partada»
Túlki júgirip kelip Baýyrsaqty ustap alyp, qashyp ketedi.
- Endi, ne isteımiz.
Onda biz ata men ájege baýyrsaqty jasap bereıik.
Tárbıeshi jasaý tásilderin kórsetý.
- Baýyrsaqtyń pishini qandaı?--- Domalaq
- Túsi qandaı?----------- Sary
Ústel ústine qoıyp domalaqtaý tásilin kórsetý. Pishindi buzbaı, taza, uqypty oryndaý.
Saýsaqty jattyǵý
Bala, bala, balapan
Qane, soqshy alaqan
Saýsaqtaryń áıbat
Bylaı - bylaı oınat
Balalar jumysqa kirisedi. Qıyndyq kórsetken balalarǵa kómek berý.
Qorytyndylaý
Biz ormanda Baýyrsaqty qýyp kóp júrdik, qarańdar ata men ájeniń úıi mynaý tur ǵoı. Qane Baýyrsaqtaryńdy aparyp berińder.
Balalar Baýyrsaqtaryn ata men ájege aparyp beredi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.