Beıneleýish elikteý sózder
Sabaqtyń taqyryby: Beıneleýish elikteý sózder
Sabaqtyń maqsaty: Beıneleýish sózderdi meńgertý.
Kútiletin nátıje:
1. Beıneli sózderdi meńgeredi;
2. Elikteýish sóz ben beıneleýish sózdi ajyrata alady.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: túsindirý, suraq - jaýap, taldaý - jınaqtaý
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, prezentasıa, posterler.
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi. (1 - 2 mın)
- Amandasý;
- Kezekshi málimetin tyńdaý;
- Sabaqtyń maqsatymen tanystyryp, taqyryp tóńireginde oı qozǵaý.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý (3 - 5 mın).
«Qaıtalaý – oqý anasy».
Morfologıa salasyn qaıtalaý maqsatynda etistik, ústeý, elikteý sóz jazylǵan qaǵazdar taratylyp, oqýshylar sóz taptaryna birigip, topqa bólinedi.
333 - jattyǵýdy tekserý.
Maqsaty: Elikteýish sózderdi qoldana otyryp, «Aınaladaǵy álem – dybystar álemi» atty shaǵyn shyǵarma jazý.
Taqtada ilingen plakatqa oqýshylar bir - bir elikteý sózge baılanysty sýret japsyryp, aýdıo dybys arqyly dáleldeıdi.
İİİ. Jańa sabaq.
«Jańa sabaq qupıasy». (5 - 7 mın)
Beıneleýishti tanytý úshin tájirıbe kórsetiledi.
1. Oqýshynyń atyn atap ózime qaratý.
- Dıas qalaı qarady?
Dıas jalt qarady.
2. Sham jaǵyp sóndirý.
- Sham qaıtti?
Sham jarq ete qaldy.
3. Muǵalim júrip kele jatyp kenet toqtaý.
- Muǵalim qalaı toqtady?
Muǵalim kilt toqtady.
Sender biraz nárse kórdińder.
Osydan ne uqtyńdar?
(Ereje shyǵaryp, oqýlyqpen salystyrý). Oqýshylar ózderi anyqtamany oqyp alady.
Ár top kitaptaǵy mysalǵa qarap kúndelikti ómirge baılanysty bir sóılemnen qurastyrady. Sodan soń olar ózderi erejeni shyǵaryp alady.
İ top - erejesin shyǵarady; İİ top - beıneleýish pen elikteýish sózderdiń aıyrmashylyǵyn aıtady; İİİ top - beıneleýish pen elikteýish sózdi elikteý sózder dep ataýdyń sebebi nede ekenin baıandaıdy.
Tabıǵattaǵy zattardyń qozǵalysyn, kúıin kórý arqyly sıpattaıtyn, beıneleıtin sózder beıneleýish sózder dep atalady.
Mysaly: Sham jalp etip sóndi. Ol jaýlyǵyn jelp etkizip, artyna jalt qarady.
«Artyq bilim - kitapta» (10 - 15 mın)
336 - jattyǵý
Maqsaty: Tómendegi elikteý sózderdiń syńarlarynan jáne ózge nusqalaryn taýyp jazý, maǵynalaryndaǵy ózgeristi túsindirý.
Syqyr - syqyr (esik), taq - tuq (shóp azer jetti), shyj - byj (báıek bolý), saq - saq (qasqyrdyń tisi), myj - tyj (beıbereket), eńk - eńk (jylaý ne kúlý), kúńk - kúńk (túsiniksiz sóıleý), qarq - qarq
(kúlki), jalt - jult (baǵaly tas), lyp - lyp, kirsh - kirsh, burq - sarq, gúrs - gúrs, tars - turs, búlk - búlk, yńq - yńq (artyq tamaq iship qoısa), gý - gý, jarq - jurq, sart - surt, dý - dý.
338 - jattyǵý
Maqsaty: Ár sóılemdegi sózderdi terip alý. Olardyń túrlerin anyqtap, arnaıy belgi qoıa otyryp, kesteni toltyrý.
Dosy kópti jaý almaıdy
341 - jattyǵý
Maqsaty: Kóshirip jazyp, qaramen jazylǵan sózderge morfologıalyq taldaý jasaý.
Sholp - sholp – elikteý sóz, beıneleýish, kúrdeli.
Alabuǵanyń (balyq túri) – zat esim, jalqy, derekti, kúrdeli.
- nyń – İ. s. jalǵaýy
Burq – elikteý sóz, beıneleýish sóz, dara
Bulqyndy – etistik, salt, bolymdy, dara
- dy – Jedel ótken shaq jurnaǵy
İlip áketti – etistik, sabaqty, bolymdy, kúrdeli
- ip – kósemshe jurnaǵy
- ti – Jedel ótken shaq jurnaǵy
«Bilimdi myńdy jyǵar» (8 - 10 mın)
İ top - Interaktıvti taqtada mátin beriledi. Elikteý sózge fonetıkalyq taldaý jasaý tapsyrylady. Avtory men shyǵarmanyń ataýy suralady.
Tory dónen qos aıaqtap shaba jónelgen. Shaqur - shuqyr etken tuıaǵy shanaǵa qaraı qar kesekterin burqyrata atqylap berdi. Kenet tory dónen ishin tartyp, jalt burylyp, tura qaldy. Qos qulaǵy naızasha shanshylyp, qalsh - qalsh etedi. Qamshyny ústemelete úıirgen Sataı kenet:
- Áne, qasqyrdy qara! – dep aıǵaılap jiberdi. Daýsy sondaı qýanyshty, daýryǵa shyqty.
Rabıǵa da jalt qarady.
Shaqyr - shuqyr – sha - qyr - shu - qyr (A - B - A - B)
Sh [Sh] – daýyssyz, qatań
a [a] – daýysty, jýan, ashyq, ezýlik
q [q] – daýyssyz, qatań
y [y] – daýysty, jýan, ashyq, ezýlik
r [r] – daýyssyz, úndi
sh [sh] –
u [u] – daýysty, jýan, qysań, erindik
q [q] –
y [y] –
r [r] –
10 árip, 10 dybys
Jalt – jalt (B)
J [J] – daýyssyz, uıań
a [a] – daýysty, jýan, ashyq, ezýlik
l [l] – daýyssyz, úndi
t [t] – daýyssyz, qatań
4 árip, 4 dybys
Qalsh - qalsh – (B - B)
Q [Q] – daýyssyz, qatań
a [a] – daýysty, jýan, ashyq, ezýlik
l [l] – daýyssyz, úndi
sh [sh] – daýyssyz, qatań
İİ top - «Naýryz» taqyrybyndaǵy vıdeorolık boıynsha esse jazý. Taqyryby – «Jyl basy – Naýryz».
İİİ top – «Ádeptilik álippesin jasaıyq!» atty oıtalqy. Posterge ádepsiz adamnyń qylyqtaryn jazyp shyǵý.
Beıneleýish elikteý sózder júkteý
Sabaqtyń maqsaty: Beıneleýish sózderdi meńgertý.
Kútiletin nátıje:
1. Beıneli sózderdi meńgeredi;
2. Elikteýish sóz ben beıneleýish sózdi ajyrata alady.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: túsindirý, suraq - jaýap, taldaý - jınaqtaý
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, prezentasıa, posterler.
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi. (1 - 2 mın)
- Amandasý;
- Kezekshi málimetin tyńdaý;
- Sabaqtyń maqsatymen tanystyryp, taqyryp tóńireginde oı qozǵaý.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý (3 - 5 mın).
«Qaıtalaý – oqý anasy».
Morfologıa salasyn qaıtalaý maqsatynda etistik, ústeý, elikteý sóz jazylǵan qaǵazdar taratylyp, oqýshylar sóz taptaryna birigip, topqa bólinedi.
333 - jattyǵýdy tekserý.
Maqsaty: Elikteýish sózderdi qoldana otyryp, «Aınaladaǵy álem – dybystar álemi» atty shaǵyn shyǵarma jazý.
Taqtada ilingen plakatqa oqýshylar bir - bir elikteý sózge baılanysty sýret japsyryp, aýdıo dybys arqyly dáleldeıdi.
İİİ. Jańa sabaq.
«Jańa sabaq qupıasy». (5 - 7 mın)
Beıneleýishti tanytý úshin tájirıbe kórsetiledi.
1. Oqýshynyń atyn atap ózime qaratý.
- Dıas qalaı qarady?
Dıas jalt qarady.
2. Sham jaǵyp sóndirý.
- Sham qaıtti?
Sham jarq ete qaldy.
3. Muǵalim júrip kele jatyp kenet toqtaý.
- Muǵalim qalaı toqtady?
Muǵalim kilt toqtady.
Sender biraz nárse kórdińder.
Osydan ne uqtyńdar?
(Ereje shyǵaryp, oqýlyqpen salystyrý). Oqýshylar ózderi anyqtamany oqyp alady.
Ár top kitaptaǵy mysalǵa qarap kúndelikti ómirge baılanysty bir sóılemnen qurastyrady. Sodan soń olar ózderi erejeni shyǵaryp alady.
İ top - erejesin shyǵarady; İİ top - beıneleýish pen elikteýish sózderdiń aıyrmashylyǵyn aıtady; İİİ top - beıneleýish pen elikteýish sózdi elikteý sózder dep ataýdyń sebebi nede ekenin baıandaıdy.
Tabıǵattaǵy zattardyń qozǵalysyn, kúıin kórý arqyly sıpattaıtyn, beıneleıtin sózder beıneleýish sózder dep atalady.
Mysaly: Sham jalp etip sóndi. Ol jaýlyǵyn jelp etkizip, artyna jalt qarady.
«Artyq bilim - kitapta» (10 - 15 mın)
336 - jattyǵý
Maqsaty: Tómendegi elikteý sózderdiń syńarlarynan jáne ózge nusqalaryn taýyp jazý, maǵynalaryndaǵy ózgeristi túsindirý.
Syqyr - syqyr (esik), taq - tuq (shóp azer jetti), shyj - byj (báıek bolý), saq - saq (qasqyrdyń tisi), myj - tyj (beıbereket), eńk - eńk (jylaý ne kúlý), kúńk - kúńk (túsiniksiz sóıleý), qarq - qarq
(kúlki), jalt - jult (baǵaly tas), lyp - lyp, kirsh - kirsh, burq - sarq, gúrs - gúrs, tars - turs, búlk - búlk, yńq - yńq (artyq tamaq iship qoısa), gý - gý, jarq - jurq, sart - surt, dý - dý.
338 - jattyǵý
Maqsaty: Ár sóılemdegi sózderdi terip alý. Olardyń túrlerin anyqtap, arnaıy belgi qoıa otyryp, kesteni toltyrý.
Dosy kópti jaý almaıdy
341 - jattyǵý
Maqsaty: Kóshirip jazyp, qaramen jazylǵan sózderge morfologıalyq taldaý jasaý.
Sholp - sholp – elikteý sóz, beıneleýish, kúrdeli.
Alabuǵanyń (balyq túri) – zat esim, jalqy, derekti, kúrdeli.
- nyń – İ. s. jalǵaýy
Burq – elikteý sóz, beıneleýish sóz, dara
Bulqyndy – etistik, salt, bolymdy, dara
- dy – Jedel ótken shaq jurnaǵy
İlip áketti – etistik, sabaqty, bolymdy, kúrdeli
- ip – kósemshe jurnaǵy
- ti – Jedel ótken shaq jurnaǵy
«Bilimdi myńdy jyǵar» (8 - 10 mın)
İ top - Interaktıvti taqtada mátin beriledi. Elikteý sózge fonetıkalyq taldaý jasaý tapsyrylady. Avtory men shyǵarmanyń ataýy suralady.
Tory dónen qos aıaqtap shaba jónelgen. Shaqur - shuqyr etken tuıaǵy shanaǵa qaraı qar kesekterin burqyrata atqylap berdi. Kenet tory dónen ishin tartyp, jalt burylyp, tura qaldy. Qos qulaǵy naızasha shanshylyp, qalsh - qalsh etedi. Qamshyny ústemelete úıirgen Sataı kenet:
- Áne, qasqyrdy qara! – dep aıǵaılap jiberdi. Daýsy sondaı qýanyshty, daýryǵa shyqty.
Rabıǵa da jalt qarady.
Shaqyr - shuqyr – sha - qyr - shu - qyr (A - B - A - B)
Sh [Sh] – daýyssyz, qatań
a [a] – daýysty, jýan, ashyq, ezýlik
q [q] – daýyssyz, qatań
y [y] – daýysty, jýan, ashyq, ezýlik
r [r] – daýyssyz, úndi
sh [sh] –
u [u] – daýysty, jýan, qysań, erindik
q [q] –
y [y] –
r [r] –
10 árip, 10 dybys
Jalt – jalt (B)
J [J] – daýyssyz, uıań
a [a] – daýysty, jýan, ashyq, ezýlik
l [l] – daýyssyz, úndi
t [t] – daýyssyz, qatań
4 árip, 4 dybys
Qalsh - qalsh – (B - B)
Q [Q] – daýyssyz, qatań
a [a] – daýysty, jýan, ashyq, ezýlik
l [l] – daýyssyz, úndi
sh [sh] – daýyssyz, qatań
İİ top - «Naýryz» taqyrybyndaǵy vıdeorolık boıynsha esse jazý. Taqyryby – «Jyl basy – Naýryz».
İİİ top – «Ádeptilik álippesin jasaıyq!» atty oıtalqy. Posterge ádepsiz adamnyń qylyqtaryn jazyp shyǵý.
Beıneleýish elikteý sózder júkteý
You Might Also Like
-
Cabaqtyń taqyryby: Bir - birine qarama - qarsy qozǵalysqa esepter.
