Dástúrli emes sýret salý arqyly psıhologıalyq damýynda tejeýleri bar balalardyń shyǵarmashylyq qabileterin damytý
Dástúrli emes sýret salý arqyly psıhologıalyq damýynda tejeýleri bar balalardyń shyǵarmashylyq qabileterin damytý
Shyǵarmashylyq tulǵanyń qalyptasýy – zamanaýı kezende pedagogıkalyq teorıa men tájirıbede mańyzdy máseleniń bireýi bolyp tabylady. Osy salany mektepke deıingi jastan bastap damytý nátıjeli bolady. V. A. Sýhomolskııdiń oıynsha « balanyń qabilettiligimen múmkindigi saýsaqtarynyń basynda, basqa sózben bala shyǵarmashylyq jumyspen kóp aılanyssa, onyń zeıini jınaqy, oılaý qabileti jaqsy» degen pikir ustanǵan. Balanyń sýreti psıhologtar men pedagogtardyń kóńilin árqashan ózine aýdartady. Psıhologıalyq damýy tejelgen balalar da tizimnen shyqpaǵan. Qazirgi ýaqytta ókinishke oraı mektepke deıingi balalar sanynda osy dıagnozdyń ósýi baıqalady. PDT balalar basqa balalar sıaqty laıyqty áleýmettik mártebege jáne ómirdiń barlyq salalaryna qatysýǵa quqyqtary bar.
Kóptegen zertteýshilerdiń pikirleri boıynsha balalardyń birinshi nátıjeli is - áreketi ol sýret salý. Psıhologıalyq damýy tejelgen balalarmen sýret salý kezinde pedagogtar kelesideı qıyndyqtarǵa tap bolady:
- Balanyń qolynyń qozǵalysy epsiz bolady jáne olardyń jeteleý qoly jıi anyqtalmaıdy.
- Tústerdi ajyratqanda qıyndyqtarǵa tap bolady.
- Qyl qalamdy qoldana almaıdy.
- Kórý - qımyldyq koordınasıasy jetkiliksiz damyǵandyqtan, bala jıi zattardy salý barysynda ár túrli qıyndyqtarǵa tap bolady. Mysaly: pishinniń syrtyna shyǵý, zatty boıaǵan kezde qylqalamdy betke tıgize almaý t. b.
- PDT balalarda mektepke deıingi jasta qaryndashpen bir qalypty, qysqa merzimdi retsiz qımyl qozǵalystar saqtalady.
Osynyń bári PDT dıagnozy bar balalardyń mektepke deıingi balalyq shaq boıy sýret salý is - áreketiń úıretý kerektigine nazar aýdartady.
Men óz is – tájirıbem barysynda defektolog mamany retinde mektep jasyna deıingi balalardy baqylaı otyryp, osyndaı erekshe qajettilikteri bar balalardyń is – áreketke emosıonaldy qyzyǵýshylyqtary joq ekenin baıqadym. Soǵan oraı kúndelikti áreketime balanyń shyǵarmashylyq qabiletterin damytý úshin dástúrli emes sýret salý tehnıkalaryn qoldanýdy ózekti etip qoıdym. Kóp tegen dástúrli emes sýret salý tehnıkasy balanyń psıhoemosıanaldy ortasyna yqpal etedi jáne PDT balalarmen jumysta qoldanylatyn art – terapıalyq tehnıkaǵa jýyq. Osy tehnıkalardy qoldaný balalardyń sabaqqa qyzýǵyshylyqtaryn oıatady jáne kúsh – qýattaryn, zıattylyqtaryn damytady.
“Erekshe materıaldarmen (trafaret, maı sham, porolon, qaqpaq, tyǵyn) jáne sonaly tehnıkalardy qoldanyp sýret salý balalarǵa jaǵymdy emosıa sezinýge múmkindik beredi” dep G. N. Davydov belgilegen jáne osyndaı áreketter jaǵymdy, sebebi eptilikpen qabilettilikten táýeldi emes. Al eger balanyń qolynan kelmese oıyn barysynda jetelep júrgen úlken áriptesi ár daıym kómektesedi (belsendi – pasıvti ádis, qolmen qol).
Dástúrli emes beıneleý tásili tehnologıasy qarapaıym jáne oıyndy jan – jaqty tolyqtyrady. Osy sýret salý tehnıkasyn psıhologıalyq damýynda tejeýleri balalardy tez sharshatpaıdy jáne tapsyrmany oryndaý ýaqytynda olar belsendi jáne eńbekke qabilettilikteri joǵary bolady.
Oıyn barysynda dástúrli emes sýret salý tehnıkasyn qoldaný balalardy jaǵymdy ýájdemege yntalandyrady, jaqsy kóńil – kúı shaqyrady, sýret salý prosesiniń aldynda balalardyń qorqynyshtaryn ( muny isteý meniń qolymnan kelmeıdi) joıady, ózin – ózi baǵalaýy ósedi, shyǵarmashylyq “Men” degeni damıdy, psıhologıalyq prosestiń damýynda aýytqýshylyqtardy túzetýge kómektesedi.
Dástúrli emes sýret salýdyń kelesideı ádisteri bar: « alaqanmen, baspa», «manotopıa», «kláksografıa», «plasılınografıa», «peskografıa», « maıshammen sýret salý». Osy tehnologıalar boıynsha bala jaǵymdy áser jınaıdy, zat arqyly óziniń kórkemdik is – áreketin syrtqa shyǵarady jáne shyǵarmashylyq óz oıyn bildiredi.
Sabaqtarda art – terapıa elementterin qoldaný barysynda bala negatıvti emosıalaryn syrtqa shyǵara alady. Mysaly: bala dymqyl qaǵazǵa sýret salyp, sýretti sýǵa súńgitý arqyly qorqynyshyn, renishin, ashýyn sýmen jýyp tastaıdy dep psıhologtar óz pikirlerin aıtqan. «Plasılınografıa» sýretti ózgertýge múmkindik beredi. Mysaly: qýraǵan aǵashty gúldegen jasyl alma aǵashyna aılandyrýǵa.
Saýsaqpen, alaqanmen, judyryqpen, sýret salý barysynda balanyń bilezik, usaq saýsaq bulshyqetteri qalyptasady, kórý – qımyldyq koordınasıasy damıdy. Osynyń bári balanyń jazýdy meńgerýine kepil bolady. Endeshe mektepke daıyndyq jumysy júredi.
Dástúrli emes sýret salý tehnıkasyn qoldaný tıimdi ekeniń baıqadym. Sabaqta jáne bos ýaqtta balalar ózin baısaldy, bos ustaıdy. Psıhologıalyq qorǵanysh, agresıa, tynyshsyzdyq, narazylyq qylyqtardyń orny shyǵarmashylyq jáne jigerlikke aýysady. Osynyń bári balalarda jańa yntyzar týdyrady, óz shyǵarmashylyq sezimin, oıyn, kóńil - kúıin tolyq bildirýge múmkindik týdyrady. Balanyń ózindik damýyna jáne shyǵarmashylyq tulǵanyń qalyptasýyna úlesimdi jáne jan – jaqty kómektesedi. Balanyń qorqynyshyn joıýǵa yqpal etedi. Óz - ózine senimdiligin, usaq qol motorıkasyn damytady. Balalardy óz oıyn erkin bildirýge, ár túrli materıaldarmen jumys isteýge úıretedi. Jumys barysynda bala estetıkalyq tárbıe alady.
Shyǵarmashylyq tulǵanyń qalyptasýy – zamanaýı kezende pedagogıkalyq teorıa men tájirıbede mańyzdy máseleniń bireýi bolyp tabylady. Osy salany mektepke deıingi jastan bastap damytý nátıjeli bolady. V. A. Sýhomolskııdiń oıynsha « balanyń qabilettiligimen múmkindigi saýsaqtarynyń basynda, basqa sózben bala shyǵarmashylyq jumyspen kóp aılanyssa, onyń zeıini jınaqy, oılaý qabileti jaqsy» degen pikir ustanǵan. Balanyń sýreti psıhologtar men pedagogtardyń kóńilin árqashan ózine aýdartady. Psıhologıalyq damýy tejelgen balalar da tizimnen shyqpaǵan. Qazirgi ýaqytta ókinishke oraı mektepke deıingi balalar sanynda osy dıagnozdyń ósýi baıqalady. PDT balalar basqa balalar sıaqty laıyqty áleýmettik mártebege jáne ómirdiń barlyq salalaryna qatysýǵa quqyqtary bar.
Kóptegen zertteýshilerdiń pikirleri boıynsha balalardyń birinshi nátıjeli is - áreketi ol sýret salý. Psıhologıalyq damýy tejelgen balalarmen sýret salý kezinde pedagogtar kelesideı qıyndyqtarǵa tap bolady:
- Balanyń qolynyń qozǵalysy epsiz bolady jáne olardyń jeteleý qoly jıi anyqtalmaıdy.
- Tústerdi ajyratqanda qıyndyqtarǵa tap bolady.
- Qyl qalamdy qoldana almaıdy.
- Kórý - qımyldyq koordınasıasy jetkiliksiz damyǵandyqtan, bala jıi zattardy salý barysynda ár túrli qıyndyqtarǵa tap bolady. Mysaly: pishinniń syrtyna shyǵý, zatty boıaǵan kezde qylqalamdy betke tıgize almaý t. b.
- PDT balalarda mektepke deıingi jasta qaryndashpen bir qalypty, qysqa merzimdi retsiz qımyl qozǵalystar saqtalady.
Osynyń bári PDT dıagnozy bar balalardyń mektepke deıingi balalyq shaq boıy sýret salý is - áreketiń úıretý kerektigine nazar aýdartady.
Men óz is – tájirıbem barysynda defektolog mamany retinde mektep jasyna deıingi balalardy baqylaı otyryp, osyndaı erekshe qajettilikteri bar balalardyń is – áreketke emosıonaldy qyzyǵýshylyqtary joq ekenin baıqadym. Soǵan oraı kúndelikti áreketime balanyń shyǵarmashylyq qabiletterin damytý úshin dástúrli emes sýret salý tehnıkalaryn qoldanýdy ózekti etip qoıdym. Kóp tegen dástúrli emes sýret salý tehnıkasy balanyń psıhoemosıanaldy ortasyna yqpal etedi jáne PDT balalarmen jumysta qoldanylatyn art – terapıalyq tehnıkaǵa jýyq. Osy tehnıkalardy qoldaný balalardyń sabaqqa qyzýǵyshylyqtaryn oıatady jáne kúsh – qýattaryn, zıattylyqtaryn damytady.
“Erekshe materıaldarmen (trafaret, maı sham, porolon, qaqpaq, tyǵyn) jáne sonaly tehnıkalardy qoldanyp sýret salý balalarǵa jaǵymdy emosıa sezinýge múmkindik beredi” dep G. N. Davydov belgilegen jáne osyndaı áreketter jaǵymdy, sebebi eptilikpen qabilettilikten táýeldi emes. Al eger balanyń qolynan kelmese oıyn barysynda jetelep júrgen úlken áriptesi ár daıym kómektesedi (belsendi – pasıvti ádis, qolmen qol).
Dástúrli emes beıneleý tásili tehnologıasy qarapaıym jáne oıyndy jan – jaqty tolyqtyrady. Osy sýret salý tehnıkasyn psıhologıalyq damýynda tejeýleri balalardy tez sharshatpaıdy jáne tapsyrmany oryndaý ýaqytynda olar belsendi jáne eńbekke qabilettilikteri joǵary bolady.
Oıyn barysynda dástúrli emes sýret salý tehnıkasyn qoldaný balalardy jaǵymdy ýájdemege yntalandyrady, jaqsy kóńil – kúı shaqyrady, sýret salý prosesiniń aldynda balalardyń qorqynyshtaryn ( muny isteý meniń qolymnan kelmeıdi) joıady, ózin – ózi baǵalaýy ósedi, shyǵarmashylyq “Men” degeni damıdy, psıhologıalyq prosestiń damýynda aýytqýshylyqtardy túzetýge kómektesedi.
Dástúrli emes sýret salýdyń kelesideı ádisteri bar: « alaqanmen, baspa», «manotopıa», «kláksografıa», «plasılınografıa», «peskografıa», « maıshammen sýret salý». Osy tehnologıalar boıynsha bala jaǵymdy áser jınaıdy, zat arqyly óziniń kórkemdik is – áreketin syrtqa shyǵarady jáne shyǵarmashylyq óz oıyn bildiredi.
Sabaqtarda art – terapıa elementterin qoldaný barysynda bala negatıvti emosıalaryn syrtqa shyǵara alady. Mysaly: bala dymqyl qaǵazǵa sýret salyp, sýretti sýǵa súńgitý arqyly qorqynyshyn, renishin, ashýyn sýmen jýyp tastaıdy dep psıhologtar óz pikirlerin aıtqan. «Plasılınografıa» sýretti ózgertýge múmkindik beredi. Mysaly: qýraǵan aǵashty gúldegen jasyl alma aǵashyna aılandyrýǵa.
Saýsaqpen, alaqanmen, judyryqpen, sýret salý barysynda balanyń bilezik, usaq saýsaq bulshyqetteri qalyptasady, kórý – qımyldyq koordınasıasy damıdy. Osynyń bári balanyń jazýdy meńgerýine kepil bolady. Endeshe mektepke daıyndyq jumysy júredi.
Dástúrli emes sýret salý tehnıkasyn qoldaný tıimdi ekeniń baıqadym. Sabaqta jáne bos ýaqtta balalar ózin baısaldy, bos ustaıdy. Psıhologıalyq qorǵanysh, agresıa, tynyshsyzdyq, narazylyq qylyqtardyń orny shyǵarmashylyq jáne jigerlikke aýysady. Osynyń bári balalarda jańa yntyzar týdyrady, óz shyǵarmashylyq sezimin, oıyn, kóńil - kúıin tolyq bildirýge múmkindik týdyrady. Balanyń ózindik damýyna jáne shyǵarmashylyq tulǵanyń qalyptasýyna úlesimdi jáne jan – jaqty kómektesedi. Balanyń qorqynyshyn joıýǵa yqpal etedi. Óz - ózine senimdiligin, usaq qol motorıkasyn damytady. Balalardy óz oıyn erkin bildirýge, ár túrli materıaldarmen jumys isteýge úıretedi. Jumys barysynda bala estetıkalyq tárbıe alady.
You Might Also Like
