- 05 naý. 2024 03:43
- 187
Eginshilik pen mal sharýashylyǵy
Panoramalyq sabaq
Sabaqtyń taqyryby: Eginshilik pen mal sharýashylyǵy
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik. Qazaqstan aýyl sharýashylyǵynyń basty salalary - eginshilik pen mal sharýashylyǵy týraly túsindirý.
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń oı órisin, oılaý qabiletin, aqyl oıyn, shyǵarmashylyq jumystaný qabiletterin qalyptastyrý.
Korreksıalyǵy: Oqýshylardyń sózdik qoryn, sóıleý mánerin, til baılyǵyn arttyrý, júıeli sóıleý mánerin qalyptastyrý.
Tárbıeligi: Uıymshyldyqqa, toptyq jáne jekelengen jumys túrlerine baýlý. Adamgershilikke,
eńbeksúıgishtikke, adamdar eńbegin baǵalaı bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: aqparattyq tehnologıany paıdalaný, túsindirme, suraq – jaýap
Sabaqtyń túri: damytýshylyq sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıd, qanatty sózder, ınteraktıvti taqta
Pánaralyq baılanysy: ana tili, beıneleý óneri, eńbek baýlý pánderimen
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý bólimi
a. Psıhologıalyq daıyndyq
b. Tirek bilimderin jetildirý
Jańa sabaq
a. Qyzyǵýshylyqty oıatý
á. Mátinmen jumys
b. Shyǵarmashylyq jumys
Psıhologıalyq daıyndyq.
Zeńgir kóktem,
Nuryn tókken.
Ortaq bizdiń kúnimiz,
Jaınap ósken,
Jaıdary ósken
Biz — ómirdiń gúlimiz
Tirek bilimderin jetildirý
Dastarhanymyzdyń baılyǵy, as atasy ne, balalar?
- Árıne, nan bolsa án de bolady,
sán de bolady. Óıtkeni bar baılyqtyń bastaýy, qaınary, tirshiliktiń jalǵasy - nan.
- Balalar tórt túlik degenimiz ne?
Al osy tórt túlikti ósirip - óndiretin, baǵyp - kútetin sharýashylyq túrin qalaı dep ataımyz?
Qyzyǵýshylyqty oıatý
Basynda múıizi bar,
Ústinde kıizi bar.
Kókke shanshyp qulaqty,
Keledi bir júırigim.
Keledi bir janýar,
Ústinde eki taýy bar.
Kishkentaı ǵana boıy bar,
Aınaldyryp kıgen tony bar.
Túzete - damyta oqytý synybynyń muǵalimi
Belhaırova Asemgýl Mýstahımqyzy
Eginshilik pen mal sharýashylyǵy. júkteý
Sabaqtyń taqyryby: Eginshilik pen mal sharýashylyǵy
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik. Qazaqstan aýyl sharýashylyǵynyń basty salalary - eginshilik pen mal sharýashylyǵy týraly túsindirý.
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń oı órisin, oılaý qabiletin, aqyl oıyn, shyǵarmashylyq jumystaný qabiletterin qalyptastyrý.
Korreksıalyǵy: Oqýshylardyń sózdik qoryn, sóıleý mánerin, til baılyǵyn arttyrý, júıeli sóıleý mánerin qalyptastyrý.
Tárbıeligi: Uıymshyldyqqa, toptyq jáne jekelengen jumys túrlerine baýlý. Adamgershilikke,
eńbeksúıgishtikke, adamdar eńbegin baǵalaı bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: aqparattyq tehnologıany paıdalaný, túsindirme, suraq – jaýap
Sabaqtyń túri: damytýshylyq sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıd, qanatty sózder, ınteraktıvti taqta
Pánaralyq baılanysy: ana tili, beıneleý óneri, eńbek baýlý pánderimen
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý bólimi
a. Psıhologıalyq daıyndyq
b. Tirek bilimderin jetildirý
Jańa sabaq
a. Qyzyǵýshylyqty oıatý
á. Mátinmen jumys
b. Shyǵarmashylyq jumys
Psıhologıalyq daıyndyq.
Zeńgir kóktem,
Nuryn tókken.
Ortaq bizdiń kúnimiz,
Jaınap ósken,
Jaıdary ósken
Biz — ómirdiń gúlimiz
Tirek bilimderin jetildirý
Dastarhanymyzdyń baılyǵy, as atasy ne, balalar?
- Árıne, nan bolsa án de bolady,
sán de bolady. Óıtkeni bar baılyqtyń bastaýy, qaınary, tirshiliktiń jalǵasy - nan.
- Balalar tórt túlik degenimiz ne?
Al osy tórt túlikti ósirip - óndiretin, baǵyp - kútetin sharýashylyq túrin qalaı dep ataımyz?
Qyzyǵýshylyqty oıatý
Basynda múıizi bar,
Ústinde kıizi bar.
Kókke shanshyp qulaqty,
Keledi bir júırigim.
Keledi bir janýar,
Ústinde eki taýy bar.
Kishkentaı ǵana boıy bar,
Aınaldyryp kıgen tony bar.
Túzete - damyta oqytý synybynyń muǵalimi
Belhaırova Asemgýl Mýstahımqyzy
Eginshilik pen mal sharýashylyǵy. júkteý