Elektrondyq kestelerdiń negizgi uǵymdary. Derekterdi engizý, redaksıalaý jáne pishimdeý
Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdany, Boranqul selosy.
Informatıka páni muǵalimi Arna Kıdırshaeva
Sabaqtyń taqyryby: Elektrondyq kestelerdiń negizgi uǵymdary. Derekterdi engizý, redaksıalaý jáne pishimdeý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Elektrondyq keste MS Excel - de derekter bazasyn qurý. Oqýshylardy málimetter qory túsinigi, aqparatty kestelik túrde órnekteý joldarymen jáne alań túsinigimen tanystyrý.
Damytýshylyq: Derekter bazasyn qurýda qoldaný daǵdysyn qalyptastyrý, derekter bazasyn paıdalanyp, oqýshylardy shyǵarmashylyq jumysqa baýlý.
Tárbıelik: Jeke tulǵanyń ıntellektýaldyq damýyn qalyptastyrý, pánge degen qyzyǵýshylyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas, oıyn sabaǵy.
Oqytý tásilderi: Suraq – jaýap, óz betimen jumys, test jumysy.
Sabaqtyń kórnekilikteri: Kesteler, test tapsyrmalary, taratpa materıaldar, slaıdtar.
Sabaqtyń qural – jabdyqtary: Derbes kompúter, MS Excel baǵdarlamasy, IT.
Pánaralyq baılanys: logıka.
Sabaqtyń júrisi: İ. Uıymdastyrý
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
İİİ. Jańa sabaq
IV. Bekitý
V. Úı tapsyrmasy
VI. Qorytyndylaý
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi.
Balalar, bizdiń búgingi sabaǵymyzdyń maqsaty elektrondyq keste MSExcel - de derekter bazasyn quryp úırený, ony aqparattardyń túrlerimen jumys jasaý barysynda qoldana alý. MB praktıkada qoldanylýy týraly túsinik berý. Al, endi buny bastamas buryn úı tapsyrmasyn qaıtalaıyq.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Sıpattalǵan anyqtama qaısyna sáıkes ekenin anyqtańdar.
Sprınt suraqtary
1) MS Excel – de dıagram qurý komandalaryn retimen ornalastyr.
A) berilgenderdi engizý; b) dıagram; v) berilgenderdi belgileý; g) qoıý
2) MS Excel elektrondyq kestesiniń eń kishi elementinen bastap ornalastyr;
A) jumys paraǵy; b) jumys kitaby; v) uıashyq;
4) Aqparattyń ólshem birlikterin ósý retimen jaz;
A) megaBaıt; b) bıt; v) Gıgabaıt; g) baıt
5) Býma qurý úshin komandanyń retin ata:
A) Býma(papka); b) qurý (sozdat); v) at engizý
3. «Domıno» oıyny
Oqýshylardy oıynyń shartymen tanystyrý.
Ár oqýshyǵa jeke kespeler daıyndalady. Kespe eki bólikten turady. Bir bóliginde suraq, al ekinshi bóliginde basqa bir kespedegi suraqtyń jaýaby. Birinshi suraq oqylǵanda durys jaýapty tapqan oqýshy qolyndaǵy kespeden jaýapty oqyp, óziniń suraǵyn oqýy kerek. Osylaı oıyn jalǵasa beredi
III. Jańa sabaq
Málimetter qory – qoldanbaly programmaǵa táýelsiz, belgili bir erejeler boıynsha uıymdastyrylǵan málimetterdi saqtaý, sıpattaý, olarmen ár túrli áreketter jasaý prınsıpteri qarastyrylǵan málimetter jınaǵy.
Mysaly, málimetter bazasynda kitaphana katalogin nemese qyzmetkerleri jaıynda jınaqtalǵan kez kelgen mekemeniń kadrlar bóliminde jatqan býmalardy, oqýshylardyń jýrnalyn keltirýge bolady. MB, negizinen, úlken aqparatty saqtaýǵa jáne olardy izdep tabýǵa qyzmet etedi.
MS Excel kestelik prosesorynda tizim dep, joldary birtektes málimetterden turatyn kesteni aıtady. MS Excel kestelik prosesorynda tizimdi málimetter qory dep ataıdy. Joldy málimetter qorynyń jazbalary, al baǵandardy sol mánderdiń alańdary dep ataıdy.
MQ – belgili bir qasıetterge ıe málimetter jıyny jóninde júıeli túrde málimet saqtaýǵa múmkindik beretin ınformasıalyq model.
Excel – de MQ qurý kezinde tómendegideı termın sózder qoldanylady:
Tizimniń joly – MQ - nyń jazbalary, jazýlary;
Tizimniń baǵany – MQ - nyń órisi, alańy.
MQ - nyń qurylymdaryna shekteýler bar:
Málimetterdiń birinshi qatarynda qaıtalanbaıtyn óris attary bolý kerek;
Málimetter bazasynyń qalǵan qatarlarynda jazýlar bolý kerek;
Óris (baǵan) boıynsha aqparattar birtekti, ıaǵnı tek sandar nemese tek qana mátin bolý kerek.
Informatıka páni muǵalimi Arna Kıdırshaeva
Sabaqtyń taqyryby: Elektrondyq kestelerdiń negizgi uǵymdary. Derekterdi engizý, redaksıalaý jáne pishimdeý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Elektrondyq keste MS Excel - de derekter bazasyn qurý. Oqýshylardy málimetter qory túsinigi, aqparatty kestelik túrde órnekteý joldarymen jáne alań túsinigimen tanystyrý.
Damytýshylyq: Derekter bazasyn qurýda qoldaný daǵdysyn qalyptastyrý, derekter bazasyn paıdalanyp, oqýshylardy shyǵarmashylyq jumysqa baýlý.
Tárbıelik: Jeke tulǵanyń ıntellektýaldyq damýyn qalyptastyrý, pánge degen qyzyǵýshylyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas, oıyn sabaǵy.
Oqytý tásilderi: Suraq – jaýap, óz betimen jumys, test jumysy.
Sabaqtyń kórnekilikteri: Kesteler, test tapsyrmalary, taratpa materıaldar, slaıdtar.
Sabaqtyń qural – jabdyqtary: Derbes kompúter, MS Excel baǵdarlamasy, IT.
Pánaralyq baılanys: logıka.
Sabaqtyń júrisi: İ. Uıymdastyrý
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
İİİ. Jańa sabaq
IV. Bekitý
V. Úı tapsyrmasy
VI. Qorytyndylaý
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi.
Balalar, bizdiń búgingi sabaǵymyzdyń maqsaty elektrondyq keste MSExcel - de derekter bazasyn quryp úırený, ony aqparattardyń túrlerimen jumys jasaý barysynda qoldana alý. MB praktıkada qoldanylýy týraly túsinik berý. Al, endi buny bastamas buryn úı tapsyrmasyn qaıtalaıyq.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Sıpattalǵan anyqtama qaısyna sáıkes ekenin anyqtańdar.
Sprınt suraqtary
1) MS Excel – de dıagram qurý komandalaryn retimen ornalastyr.
A) berilgenderdi engizý; b) dıagram; v) berilgenderdi belgileý; g) qoıý
2) MS Excel elektrondyq kestesiniń eń kishi elementinen bastap ornalastyr;
A) jumys paraǵy; b) jumys kitaby; v) uıashyq;
4) Aqparattyń ólshem birlikterin ósý retimen jaz;
A) megaBaıt; b) bıt; v) Gıgabaıt; g) baıt
5) Býma qurý úshin komandanyń retin ata:
A) Býma(papka); b) qurý (sozdat); v) at engizý
3. «Domıno» oıyny
Oqýshylardy oıynyń shartymen tanystyrý.
Ár oqýshyǵa jeke kespeler daıyndalady. Kespe eki bólikten turady. Bir bóliginde suraq, al ekinshi bóliginde basqa bir kespedegi suraqtyń jaýaby. Birinshi suraq oqylǵanda durys jaýapty tapqan oqýshy qolyndaǵy kespeden jaýapty oqyp, óziniń suraǵyn oqýy kerek. Osylaı oıyn jalǵasa beredi
III. Jańa sabaq
Málimetter qory – qoldanbaly programmaǵa táýelsiz, belgili bir erejeler boıynsha uıymdastyrylǵan málimetterdi saqtaý, sıpattaý, olarmen ár túrli áreketter jasaý prınsıpteri qarastyrylǵan málimetter jınaǵy.
Mysaly, málimetter bazasynda kitaphana katalogin nemese qyzmetkerleri jaıynda jınaqtalǵan kez kelgen mekemeniń kadrlar bóliminde jatqan býmalardy, oqýshylardyń jýrnalyn keltirýge bolady. MB, negizinen, úlken aqparatty saqtaýǵa jáne olardy izdep tabýǵa qyzmet etedi.
MS Excel kestelik prosesorynda tizim dep, joldary birtektes málimetterden turatyn kesteni aıtady. MS Excel kestelik prosesorynda tizimdi málimetter qory dep ataıdy. Joldy málimetter qorynyń jazbalary, al baǵandardy sol mánderdiń alańdary dep ataıdy.
MQ – belgili bir qasıetterge ıe málimetter jıyny jóninde júıeli túrde málimet saqtaýǵa múmkindik beretin ınformasıalyq model.
Excel – de MQ qurý kezinde tómendegideı termın sózder qoldanylady:
Tizimniń joly – MQ - nyń jazbalary, jazýlary;
Tizimniń baǵany – MQ - nyń órisi, alańy.
MQ - nyń qurylymdaryna shekteýler bar:
Málimetterdiń birinshi qatarynda qaıtalanbaıtyn óris attary bolý kerek;
Málimetter bazasynyń qalǵan qatarlarynda jazýlar bolý kerek;
Óris (baǵan) boıynsha aqparattar birtekti, ıaǵnı tek sandar nemese tek qana mátin bolý kerek.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
