Elim meniń eńseli
Berdiǵalı Shynar Ibadýllaqyzy
Sabaqtyń taqyryby: «Elim meniń eńseli»
Sabaqtyń maqsaty: HH ǵasyrdyń elimizge syılaǵan basty baılyǵy Táýelsizdiktiń ońaılyqpen kelmegeni jaıynda oqýshylarǵa jete túsindirý, jas urpaq boıynda eline, jerine, ultyna degen patrıottyq sezimin qalyptastyrý.
Óz elin, jerin qorǵaıtyn eljandylyq rýhqa tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: «Táýelsizdik tiregi –qaısar rýhy qazaqtyń!» (naqyl sóz), qanatty sózder, Qazaqstan kartasy, slaıdtar, Elbasy Joldaýlary.
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrýshylyq kezeń.
Qurmetti oqýshylar búgingi tárbıe saǵatymyz elimizdiń táýelsizdik alǵanyna 20 jyl tolý merekesine arnalyp otyr.
2011 jyl – qazirgi Qazaqstan tarıhyndaǵy erekshe beles. Bıylǵy jyldyń 16-shy jeltoqsanynda bizdiń elimiz óz Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyn atap ótedi. Bul tarıhı oqıǵany merekeleý Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen jalpyhalyqtyq is dep jarıalandy, ol «Beıbitshilik pen jasampazdyqtyń 20 jyly» uranymen ótýde.
Tarıhqa kóz júgirtsek, qazaq – naǵyz batyr halyq ekenin moıyndaısyń. Júgi narda, qazany teńde bolyp, kóship, qonyp ómir súrgen ata –babalarymyz úsh nárseni boıtumardaı saqtap qadirlegen. Ol el men jer jáne ana tili. Qandaı halyq bolmasyn osy úsheýinsiz egemen el ekenin dáleldeı almaıdy. Al endi biz halqymyzdyń san ǵasyrlar kúresip armandap jetken Táýelsizdik jolyn jyrlaıyq.
İ bólim. «Ótken jyldar jemisi»
(Slaıdpen tanystyrý júrgiziledi)
Elimizdiń egemendik alýy, halqymyzdyń tarıhynda jańa dáýirdiń betin ashty, búkil qoǵamdyq ómirimizge jańa lep, serpin ala keldi. Ol – barshamyz beıbit ómirde, erkindikti ańsaǵan aq nıet, aq tileýmen ózimiz tikken ortaq shańyraǵymyzdyń táýelsizdigi.
İİ bólim. Táýelsizdik shejiresi
1991 – 2011 jyldardaǵy jetken jetistikter
1991 jyl Táýelsizdik alǵan jyl.
Ózińdiki týyń da, otpen aýa, sýyn da,
Jasa, Qazaqstanym! Beldi bekem býyn da.
Uranyń da jasasyn! Quranyń da jasasyń!
Qanatyń qaıyrylyp, qyr arqannan maıyrylyp
Egemen táýelsizdikpen, qala kórme aıyrylyp.
1992 jyly Táýelsiz Qazaqstanǵa 1 jyl boldy. Osy jyldy Táýelsiz Qazaqstan Respýblıkasynyń Týy, Eltańbasy, Gımn qabyldandy. BUU –ǵa múshe bolyp kirdi.
1993 jyly 15 qarasha «Ulttyq valúta» kúni dep atalyp, alǵashqy Qazaqstan Respýblıkasynyń teńgesi aınalymǵa tústi. Oǵan ataqty tulǵalar sýreti basylyp shyqty. 2006 jyly 15 qarashada teńgemiz jańa basylymmen qaıta shyqty.
1994 jyly memleketimizdiń tuńǵysh ordenderi men medaldary dúnıege keldi. Talǵat Musabaev Soıýz –TM6 ǵarysh kemesimen kókke samǵady.
1995 jyly 30 tamyzda Qazaqstan Respýblıkasynyń «Ata zańy» qabyldandy.
1996 jyly 20 qańtarda Qazaqstan komısıasynyń İ komısıasy bolyp ótti.
1997 jyly «Qýǵyn súrginderdi eske alý jyly» dep ataldy.
1998 jyly 6 mamyr Astana kúni. Bul kúnde Astana qalasy jańa sáýletti, sońǵy sanmen kórkeıip, ósip kele jatyr. Astana qalasy elimizdiń basty qalasyna aınaldy.
1999 jyly 10 qańtar Prezıdent saılaýy ótti.Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti bolyp N. Á. Nazarbaev saılandy.
2000 jyly «Mádenıetti qoldaý jyly» dep ataldy. Shejireli Túrkistanǵa 1500 jyl boldy.
2001 jyl 21 ǵasyr bastamasy. Osy ǵasyr tusynda táýelsiz memleketimizge 10 jyl toldy.
2002 jyl «Densaýlyq jyly» dep jarıalandy.
2003-2005 jyldary «Aýyl jyly» dep jarıalandy.
2004 jyly «Qazaqstan – Reseı jyly boldy.
2005 jyly Reseıde «Abaı jyly» atalyp ótti.
2006 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 15 jyl toldy.
Ataqty Jeltoqsan kóterilisine 20 jyl toldy.
2007 jyly «Qazaq tilin qoldaý» jyly.
2008jyl.
2009jyl
2010jyl
Qansha ashshy bolǵanymen jıyrmasynshy ǵasyrdyń bizge syılaǵan eń basty baqyty – Táýelsizdik. Táýelsizdiktiń arqasynda dúnıe júzine tanymal el boldyq. Mazmuny men órnegi jarasqan, Táýelsizdiktiń qasıetti týy máńgi jelbiresin, kúnimiz máńgi sónbesin!
İİİ bólim «Elbasy Joldaýlary»
Mine egemendigimizdi alyp, Elbasymyzdyń salıqaly saıasatynyń arqasynda Qazaqstan jyldan –jylǵa kórkeıip, nebir qıyndyqtardy artqa tastap, jańa ekonomıkalyq órleý ústinde. Óz halqyn jaqsylyqpen jetistikke jetelegen Prezıdentimiz N. Á. Nazarbaevtyń jyl saıynǵy Qazaqstan halqyna joldaýy eldiń taǵatsyzdana kútetin jańalyqqa toly bastamasy. Ár jylǵy joldaýdan elimiz jańa serpilis pen batyl qadamdar kútedi. Elimizdiń ekonomıkasyn órkeńdetýge sender de at salysady dep senemin.
(1997 – 2010 jyldardaǵy Elbasy joldaýlarymen tanystyrý júrgiziledi)
İÚ bólim. «Otan dep soqqan júrekter»
(Oqýshylardyń jeke shyǵarmashylyǵyna arnalady)
1. «Men - qazaqpyn» Oqıtyn: Qojýov Eseken
2. «Úsh baqytym» Oqıtyn: Selbaev Nurmuhamed
3. «Týǵan dalam» Oqıtyn: Mırambaıqyzy Gúljaınar
4. «Otan» Oqıtyn: Ǵalymuly Nurqanat
5. «Astana» Oryndaıtyn: Hor
6. «Jasa, Qazaqstan!» Oryndaıtyn: Aǵysbaı Jarasqan
7. «Rahmet saǵan, Otanym!» Kvartet
Sabaqty qorytyndylaý: Elimizdiń Egemendigi jasaı bersin!
Sabaqtyń taqyryby: «Elim meniń eńseli»
Sabaqtyń maqsaty: HH ǵasyrdyń elimizge syılaǵan basty baılyǵy Táýelsizdiktiń ońaılyqpen kelmegeni jaıynda oqýshylarǵa jete túsindirý, jas urpaq boıynda eline, jerine, ultyna degen patrıottyq sezimin qalyptastyrý.
Óz elin, jerin qorǵaıtyn eljandylyq rýhqa tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: «Táýelsizdik tiregi –qaısar rýhy qazaqtyń!» (naqyl sóz), qanatty sózder, Qazaqstan kartasy, slaıdtar, Elbasy Joldaýlary.
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrýshylyq kezeń.
Qurmetti oqýshylar búgingi tárbıe saǵatymyz elimizdiń táýelsizdik alǵanyna 20 jyl tolý merekesine arnalyp otyr.
2011 jyl – qazirgi Qazaqstan tarıhyndaǵy erekshe beles. Bıylǵy jyldyń 16-shy jeltoqsanynda bizdiń elimiz óz Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyn atap ótedi. Bul tarıhı oqıǵany merekeleý Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen jalpyhalyqtyq is dep jarıalandy, ol «Beıbitshilik pen jasampazdyqtyń 20 jyly» uranymen ótýde.
Tarıhqa kóz júgirtsek, qazaq – naǵyz batyr halyq ekenin moıyndaısyń. Júgi narda, qazany teńde bolyp, kóship, qonyp ómir súrgen ata –babalarymyz úsh nárseni boıtumardaı saqtap qadirlegen. Ol el men jer jáne ana tili. Qandaı halyq bolmasyn osy úsheýinsiz egemen el ekenin dáleldeı almaıdy. Al endi biz halqymyzdyń san ǵasyrlar kúresip armandap jetken Táýelsizdik jolyn jyrlaıyq.
İ bólim. «Ótken jyldar jemisi»
(Slaıdpen tanystyrý júrgiziledi)
Elimizdiń egemendik alýy, halqymyzdyń tarıhynda jańa dáýirdiń betin ashty, búkil qoǵamdyq ómirimizge jańa lep, serpin ala keldi. Ol – barshamyz beıbit ómirde, erkindikti ańsaǵan aq nıet, aq tileýmen ózimiz tikken ortaq shańyraǵymyzdyń táýelsizdigi.
İİ bólim. Táýelsizdik shejiresi
1991 – 2011 jyldardaǵy jetken jetistikter
1991 jyl Táýelsizdik alǵan jyl.
Ózińdiki týyń da, otpen aýa, sýyn da,
Jasa, Qazaqstanym! Beldi bekem býyn da.
Uranyń da jasasyn! Quranyń da jasasyń!
Qanatyń qaıyrylyp, qyr arqannan maıyrylyp
Egemen táýelsizdikpen, qala kórme aıyrylyp.
1992 jyly Táýelsiz Qazaqstanǵa 1 jyl boldy. Osy jyldy Táýelsiz Qazaqstan Respýblıkasynyń Týy, Eltańbasy, Gımn qabyldandy. BUU –ǵa múshe bolyp kirdi.
1993 jyly 15 qarasha «Ulttyq valúta» kúni dep atalyp, alǵashqy Qazaqstan Respýblıkasynyń teńgesi aınalymǵa tústi. Oǵan ataqty tulǵalar sýreti basylyp shyqty. 2006 jyly 15 qarashada teńgemiz jańa basylymmen qaıta shyqty.
1994 jyly memleketimizdiń tuńǵysh ordenderi men medaldary dúnıege keldi. Talǵat Musabaev Soıýz –TM6 ǵarysh kemesimen kókke samǵady.
1995 jyly 30 tamyzda Qazaqstan Respýblıkasynyń «Ata zańy» qabyldandy.
1996 jyly 20 qańtarda Qazaqstan komısıasynyń İ komısıasy bolyp ótti.
1997 jyly «Qýǵyn súrginderdi eske alý jyly» dep ataldy.
1998 jyly 6 mamyr Astana kúni. Bul kúnde Astana qalasy jańa sáýletti, sońǵy sanmen kórkeıip, ósip kele jatyr. Astana qalasy elimizdiń basty qalasyna aınaldy.
1999 jyly 10 qańtar Prezıdent saılaýy ótti.Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti bolyp N. Á. Nazarbaev saılandy.
2000 jyly «Mádenıetti qoldaý jyly» dep ataldy. Shejireli Túrkistanǵa 1500 jyl boldy.
2001 jyl 21 ǵasyr bastamasy. Osy ǵasyr tusynda táýelsiz memleketimizge 10 jyl toldy.
2002 jyl «Densaýlyq jyly» dep jarıalandy.
2003-2005 jyldary «Aýyl jyly» dep jarıalandy.
2004 jyly «Qazaqstan – Reseı jyly boldy.
2005 jyly Reseıde «Abaı jyly» atalyp ótti.
2006 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 15 jyl toldy.
Ataqty Jeltoqsan kóterilisine 20 jyl toldy.
2007 jyly «Qazaq tilin qoldaý» jyly.
2008jyl.
2009jyl
2010jyl
Qansha ashshy bolǵanymen jıyrmasynshy ǵasyrdyń bizge syılaǵan eń basty baqyty – Táýelsizdik. Táýelsizdiktiń arqasynda dúnıe júzine tanymal el boldyq. Mazmuny men órnegi jarasqan, Táýelsizdiktiń qasıetti týy máńgi jelbiresin, kúnimiz máńgi sónbesin!
İİİ bólim «Elbasy Joldaýlary»
Mine egemendigimizdi alyp, Elbasymyzdyń salıqaly saıasatynyń arqasynda Qazaqstan jyldan –jylǵa kórkeıip, nebir qıyndyqtardy artqa tastap, jańa ekonomıkalyq órleý ústinde. Óz halqyn jaqsylyqpen jetistikke jetelegen Prezıdentimiz N. Á. Nazarbaevtyń jyl saıynǵy Qazaqstan halqyna joldaýy eldiń taǵatsyzdana kútetin jańalyqqa toly bastamasy. Ár jylǵy joldaýdan elimiz jańa serpilis pen batyl qadamdar kútedi. Elimizdiń ekonomıkasyn órkeńdetýge sender de at salysady dep senemin.
(1997 – 2010 jyldardaǵy Elbasy joldaýlarymen tanystyrý júrgiziledi)
İÚ bólim. «Otan dep soqqan júrekter»
(Oqýshylardyń jeke shyǵarmashylyǵyna arnalady)
1. «Men - qazaqpyn» Oqıtyn: Qojýov Eseken
2. «Úsh baqytym» Oqıtyn: Selbaev Nurmuhamed
3. «Týǵan dalam» Oqıtyn: Mırambaıqyzy Gúljaınar
4. «Otan» Oqıtyn: Ǵalymuly Nurqanat
5. «Astana» Oryndaıtyn: Hor
6. «Jasa, Qazaqstan!» Oryndaıtyn: Aǵysbaı Jarasqan
7. «Rahmet saǵan, Otanym!» Kvartet
Sabaqty qorytyndylaý: Elimizdiń Egemendigi jasaı bersin!