- 27 mam. 2024 11:47
- 1515
Erkektiń múshesin súıý: Suraqtarǵa jaýap jáne kelisim
Erkektiń múshesin súıý: Qaýipsizdik jáne kelisim
Bul taqyryp kóptegen adamdar úshin mańyzdy bolýy múmkin. Jynystyq qatynas kezindegi kelisim men qaýipsizdik týraly bilý mańyzdy.
Erkektiń múshesin súıý qaýipsiz be?
Aýyz arqyly jasalatyn jynystyq qatynas (oraldy seks) qaýipsiz bolýy múmkin, eger durys sharalar qoldanylsa. Mine, birneshe mańyzdy keńester:
-
Gıgıena: Jynystyq qatynasqa deıin jáne keıin gıgıenany saqtaý óte mańyzdy. Bul bakterıalar men ınfeksıalardyń taralýyn aldyn alady.
-
Qorǵanys quraldary: Jynystyq jolmen beriletin ınfeksıalardan (JJBI) saqtaný úshin prezervatıvterdi qoldaný qajet. Arnaıy jasalǵan dámdi prezervatıvterdi paıdalanýǵa bolady.
-
Kelisim: Eki taraptyń da kelisimi jáne ózara senimi mańyzdy. Bul týraly ashyq sóılesý arqyly eki jaqtyń da kóńilinen shyǵatyn nátıjege qol jetkizýge bolady.
-
Aýyrsynýdy elemeý: Eger aýyrsyný nemese basqa da jaısyzdyq paıda bolsa, ony elemeýge bolmaıdy. Bul – toqtaý kerek degen belgi.
-
Tehnıka: Bul qatynas túrinde jaılap bastaý jáne eki taraptyń da tilekterin eskerý mańyzdy.
Bul qalypty ma?
Iá, kóptegen juptar úshin oraldy seks qalypty tájirıbe bolyp tabylady. Munda bastysy – eki jaqtyń da ózara kelisimi men yńǵaılylyǵy. Eger bul tájirıbe eki jaqqa da qýanysh ákeletin bolsa, ony qalypty dep sanaýǵa bolady.
Eń mańyzdysy – bul tájirıbeni eki jaqtyń da kelisimi men tilegine saı jasaý. Eger sizde basqa suraqtar týyndasa, kásibı dárigerlermen nemese seksologtarmen keńesken jón.
Mańyzdy eskertý: Bul aqparat jalpy sıpatqa ıe jáne medısınalyq nemese psıhologıalyq keńes berý bolyp tabylmaıdy. Kez kelgen jynystyq qatynasty bastamas buryn, densaýlyq jaǵdaıyn tekserip, kásibı mamandarmen keńesken jón.
Erkektiń múshesin súıý: Islam dininiń kózqarasy
Islam dininde jynystyq qatynasqa qatysty jalpy ustanym:
Islam dini erli-zaıyptylar arasyndaǵy jynystyq qatynasty ruqsat etilgen jáne tipti madaqtalǵan is retinde qarastyrady, eger ol mahabbat pen qurmet negizinde bolsa. Musylman ǵalymdary erli-zaıyptylardyń jynystyq qatynasynda birneshe mańyzdy qaǵıdalardy ustanýdy keńes etedi:
-
Kelisim men qurmet: Jynystyq qatynastyń kez kelgen túri eki taraptyń da kelisimimen jáne qurmetpen oryndalýy tıis.
-
Gıgıena: Islamda tazalyq úlken mańyzǵa ıe, sondyqtan gıgıenany saqtaý árdaıym mańyzdy.
-
Jeke shekaralar: Ár adamnyń jeke shekaralary men yńǵaılylyǵy eskerilýi tıis.
Erkektiń múshesin súıý týraly pikirler:
Islam ǵalymdarynyń bul másele týraly pikiri ártúrli:
- Keıbir ǵalymdar erli-zaıyptylar arasyndaǵy oraldy seks ruqsat etilgen dep sanaıdy, eger bul eki jaqqa da yńǵaıly jáne jaǵymdy bolsa.
- Basqa ǵalymdar bul túrdegi qatynasty quptamaıdy, sebebi ony laıyqsyz nemese gıgıenalyq emes dep esepteıdi.
Qorytyndy:
Islam dininde jynystyq qatynasqa qatysty máseleler árdaıym eki jaqtyń kelisimi men qurmetine negizdelgen bolýy tıis. Erkektiń múshesin súıý týraly suraqtarǵa naqty jaýap berý úshin árbir musylman óz senimderin, ımamdar men ǵalymdardyń keńesterin eskere otyryp sheshim qabyldaýy kerek. Bul týraly ashyq sóılesý jáne qajettilik týyndasa, senimdi ımammen nemese ıslamdyq keńesshimen keńesý mańyzdy.
Áıeldiń jynys múshesin súıý de osyǵan uqsas.
Erkektiń qozýy
Arttan qosylý zıan ba
Erkektiń múshesin aýyzǵa alýǵa bolama
Áıeldiń jynys múshesin súıýge bolama
Erkektiń jumyrtqasy qansha turady
Erkektiń múshesin súıýge bolama
Erkektiń jynys múshesi sýret
Erkektiń mysy degen ne
Erkek jynys múshesin sorý
aýyzǵa alý
mınet