InfoHub Logo

Bilimdik salasy: Qatynas. QMTQ
Taqyryby: Ǵajaıyp matematıka eline saıahat.
Maqsaty: Balalarmen sandardy týra, keri sanap, sandardyń quramyn durys ajyratyp aıtýdy, qarama - qarsy sózder aıtýdy pysyqtaý. Táýlik mezgilderi jaıly apta kúnderi jaıly uǵymdaryn pysyqtaý. Geometrıalyq pishinderdi qaıtalaý. Sabaqty uıymdastyrý túrlerin, ádis - tásilderin, jańasha tehnologıalar qoldaný. Balalardyń óz densaýlyqtaryna degen kózqarastaryn nyǵaıtyp, ár túrli jattyǵýlar arqyly damytý. Balalardyń oılaý, este saqtaý qabiletterin damytý.
Kerekti quraldar: dop, gúl, sýretter, massajdyq kilemsheler, úlestirmeli quraldar, sandar, qalam, qaǵaz, qaýyrsyn.
Ádis - tásilderi: áńgimeleý, túsindirý, qaıtalaý, suraq - jaýap.


- Balalar sender ertegilerdi jaqsy kóresińder me? Al saıahatty she? Búgin bizdi qyzyqty saıahat kútip tur. Ol úshin biz aýa - raıyna baılanysty kıinip, daıyndalýymyz kerek.
- Aýa - raıy qandaı?
- Qandaı kıim kıýimiz kerek? Aldymen tumaýǵa qarsy, aýyryp qalmaý úshin, núkteli massaj jasap alaıyq.
- Jaraısyńdar balalar, al endi kıinip, saıahatqa attanaıyq (qımylmen kıingen sıaqty kórsetedi)
Al endi kózderińdi jumyńdarshy. Men qazir sıqyrly sózder aıtamyn.
Ushshy, ushshy japyraq,
Ońtústik pen soltústik
Kórsin barlyq atyrap!
Qonda qaıta qolyma
Tilegimdi orynda!
Káne, káne qattyraq!
Bári bizge qosylady!
Tez, tez kerek jerimizge
Jetkiz jasyl japyraq!
(Balalar sózderden keıin kózderin ashady) Balalar Jená degen qyz bizdi kómekke shaqyrypty. Ol ózi qaı ertegiden? (Balalar jaýap beredi.)
İ. Endeshe bir japyraqshasyn alyp kóreıik. Mynandaı tapsyrma bergen eken: sandardy alyp oǵan jup taýyp, sommasynda 10 bolyp shyǵý kerek. Mysaly: 1+9=10
İİ. Endi ekinshi japyraqshany alý úshin biz massajdyq jolmen júrip ótýimiz kerek, biraq 1 - den 10 - ǵa deıin týra jáne keri sanaý kerek. Durys, endi japyraqshanyń tapsyrmasyn oqıyn. Doppen depti. Sharty: aıtylǵan sózge qarama - qarsy sóz aıtý kerek. Mysaly: uzyn - qysqa, úlken - kishi.
Balalar biz kóp tapsyrma jasadyq, senderdiń kózderiń sharshaǵan shyǵar, káne olar kishkene demalsyn.
İİİ. Al endi úshinshi japyraqshasyn ashaıyn. Káne balalar kózderińdi jumyńdar, men senderdiń alaqandaryńa bir zattar salamyn (ermeksazdan jasalǵan dóńgeleksheler men qus qaýyrsyndary). Balalar úrlep qaı zat jeńil qaı zat aýyr ekenin aıtyp beredi.
İV. 4 - japyraqshada qandaı tapsyrma eken, kóreıik. Bul jerde Jená geometrıalyq pishinderdi jınap berýin surapty.
V. Taǵy tapsyrma bar: Qazir biz ústel basyna otyryp, oryndaımyz. Dıktant. Sandar jazý.
VI. Japyraqshany alaıyq. Sýret boıynsha ýaqytty baǵdarlaý. (Tańerten, tús, kesh, tún.)
Oıyn: «Jandy apta kúnderi»
Balalarǵa sandar taratyp, apta kúnderin retimen atap óz oryndaryna tura qalý.
- Jaraısyndar, balalar! Sender barlyq tapsyrmalardy oryndadyńdar. Endi eń sońǵy japyraqsha qaldy. Káne esimizge túsireıik Jená ertegide japyraqshany qalaı jáne ne úshin qoldandy?
(Balalar jaýap beredi)
Durys balalar, Jená Vıtá degen bala júrip ketsin dep tilek tilep baryp qoldandy. Al endi biz de osy sońǵy japyraqshany alyp bir birimizge tilek tileıik. Sheńberde turyp, gúl bolyp ashylyp tilek aıtady.