Ǵalamtordyń qurylysy
Qazaq tili 7 synyp.
Sabaqtyń taqyryby: Ǵalamtordyń qurylysy
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: «Ǵalamtordyń qurylysy» taqyryby boıynsha málimet berý. Oqýshylardyń oqý tehnıkasyn kúsheıtý, aýdarma jumystaryna kóńil bólý. Júıeli sóıleýge, taqyrypty júıeli baıandaýǵa úıretý, tóseldirý.
Damytýshylyq: Tapsyrmalar jazý arqyly oılaý qabiletterin damytý. Oqýshylardyń til belsendiligin, jazý mádenıetin damytý. Oı - óristerin, este saqtaý qabiletterin damytý. Sózderdi meńgertý arqyly sózdik qorlaryn, til baılyqtaryn baıytý.
Tárbıelik: Tazalyqqa, uqyptylyqqa baýlý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Túsindirý, suraq - jaýap, áńgimelesý, til damytý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Kitap, sýretter. Gramatıkalyq keste
Pánaralyq baılanys: Orys tili. Qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy: I. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Sálemdesý.
2. Synyptaǵy oqýshylardy túgendeý, kelmeý sebebin suraý, bilý.
3. Oqýshylardyń kóńilin sabaqqa beıimdeý, yńǵaılaý.
II. Ótken sabaqty qaıtalaý, pysyqtaý.
Mátinniń mazmunyn suraý
Aýdarma dıktant: sıstema, voennye ıssledovanıa, nadejnost otrezok, protokol, vozmojnostı, osenıt
İİİ. Jańa túsinikti qalyptastyrý: 1. Kirispe sóz
2. Sózdikpen tanysý: tutynýshy - potrebıtel
Túıindi mashına - manshına s ýzlamı
Optıkalyq talshyq - optıcheskaıa volokno
Úzilissiz – nepreryvno, bespreryvno
Ýaqytsha - vremenno
Saqtaý - sohranát
Aqparttyq - ınformasıonnyı
Jınaqtaýysh - sobıratel
Qamtamasyz etý - obespechıvat
A) sózderdi durys aıtý;
Á) sózdik dápterge jazyp alý;
B) sóz tirkesterin qurap jazý
3. Oqylym - mátindi oqý
Internet qurylysy
Internette jaqsy jumys isteý úshin, onyń qurylysyn bilý onsha qajet bolmaıdy. Biraq ınternet jumysy jáne paıdalanatyn termınder týraly birshama bilý kerek. Bul jaǵdaı Internetti tezirek meńgerýge kómektesedi. Árbir tutynýshy kompúterdi telefon arnalarymen, túıindi mashınalarmen baılanystyrady. Al túıindi ne negizgi mashınalar bir - birimen qýatty optıkalyq talshyqty ne spýtnıkti arnalarmen jalǵasady. Túıindi mashınalar kez kelgen jaı kompúterler arasynda baılanys ornatý úshin qajet. Olar táýlik boıynsha úzilissiz jumys isteıdi, baılanys seanstarynyń arasyndaǵy ýaqytta jolda júrgen aqpartty ýaqytsha saqtaıdy, aqparttyq serverler dep atalatyn málimet jınaqtaýysh kompúterlermen jyldam isteıtin optıkalyq túrdegi baılanystyrý isin qamtamasyz etedi.
IV. Jańa sabaqty bekitý: Deńgeılik tapsyrmalardy oryndaý
İİİ deńgeı
1. Internet qurylys mátinniń kirispe, negizgi, qorytyndy bólimderin anyqtańdar.
2. Mátinge suraqtar tizimin daıyndańdar.
İİ deńgeı
1. «Ǵalamtordyń qurylysy» mátini boıynsha myna málimetterdi tabyńdar.
A) negizgi aqparat
Á) qosymsha aqparat
2. Mátinniń mazmuny boıynsha qorytyndy jasańdar.
İ deńgeı
«Ǵalamtordyń qurylysy» mátininde berilgen faktilerge súıenip, Internettiń qurylysy týraly aıtyp berińder.
V. Sabaqty qorytý: berilgen suraqtarǵa sáıkes jaýaptaryn taýyp, dıalog qurańdar. Ózara sóılesińder:
Suraqtar Jaýaptary
1. Internet degen ne?
2. Internet qandaı múmkindikterdi usynady?
3. Internet jelisine qalaı qosylýǵa bolady?
4. Modem degenimiz ne?
1. Internet boıynsha sońǵy jańalyqtar týraly aqparat, aýa raıy týraly málimet alýǵa, elektrondy poshta arqyly habarlasýǵa bolady.
2. Internet jelisine qosylý úshin kompúterge modem qajet.
3. Bul kompúterlerge telefon jelileri ne basqa da baılanys toraptary arqyly málimetter almasýǵa múmkindik beretin qurylǵy.
4. Dúnıe júzindegi kompúterler men s serverler jıyntyǵy
VI. Úı tapsyrmasyn berý: 237 - bet 2 - tapsyrma sóılemderdi syn esimmen tolyqtyryp jazý, sózdik jattaý
VII. Baǵalaý.
VIIİ. Refleksıa: Danalyq aǵashyna óz pikirlerin jazyp qaldyrady.
Sabaq josparynyń tolyq nusqasyn qaraý
Sabaqtyń taqyryby: Ǵalamtordyń qurylysy
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: «Ǵalamtordyń qurylysy» taqyryby boıynsha málimet berý. Oqýshylardyń oqý tehnıkasyn kúsheıtý, aýdarma jumystaryna kóńil bólý. Júıeli sóıleýge, taqyrypty júıeli baıandaýǵa úıretý, tóseldirý.
Damytýshylyq: Tapsyrmalar jazý arqyly oılaý qabiletterin damytý. Oqýshylardyń til belsendiligin, jazý mádenıetin damytý. Oı - óristerin, este saqtaý qabiletterin damytý. Sózderdi meńgertý arqyly sózdik qorlaryn, til baılyqtaryn baıytý.
Tárbıelik: Tazalyqqa, uqyptylyqqa baýlý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Túsindirý, suraq - jaýap, áńgimelesý, til damytý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Kitap, sýretter. Gramatıkalyq keste
Pánaralyq baılanys: Orys tili. Qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy: I. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Sálemdesý.
2. Synyptaǵy oqýshylardy túgendeý, kelmeý sebebin suraý, bilý.
3. Oqýshylardyń kóńilin sabaqqa beıimdeý, yńǵaılaý.
II. Ótken sabaqty qaıtalaý, pysyqtaý.
Mátinniń mazmunyn suraý
Aýdarma dıktant: sıstema, voennye ıssledovanıa, nadejnost otrezok, protokol, vozmojnostı, osenıt
İİİ. Jańa túsinikti qalyptastyrý: 1. Kirispe sóz
2. Sózdikpen tanysý: tutynýshy - potrebıtel
Túıindi mashına - manshına s ýzlamı
Optıkalyq talshyq - optıcheskaıa volokno
Úzilissiz – nepreryvno, bespreryvno
Ýaqytsha - vremenno
Saqtaý - sohranát
Aqparttyq - ınformasıonnyı
Jınaqtaýysh - sobıratel
Qamtamasyz etý - obespechıvat
A) sózderdi durys aıtý;
Á) sózdik dápterge jazyp alý;
B) sóz tirkesterin qurap jazý
3. Oqylym - mátindi oqý
Internet qurylysy
Internette jaqsy jumys isteý úshin, onyń qurylysyn bilý onsha qajet bolmaıdy. Biraq ınternet jumysy jáne paıdalanatyn termınder týraly birshama bilý kerek. Bul jaǵdaı Internetti tezirek meńgerýge kómektesedi. Árbir tutynýshy kompúterdi telefon arnalarymen, túıindi mashınalarmen baılanystyrady. Al túıindi ne negizgi mashınalar bir - birimen qýatty optıkalyq talshyqty ne spýtnıkti arnalarmen jalǵasady. Túıindi mashınalar kez kelgen jaı kompúterler arasynda baılanys ornatý úshin qajet. Olar táýlik boıynsha úzilissiz jumys isteıdi, baılanys seanstarynyń arasyndaǵy ýaqytta jolda júrgen aqpartty ýaqytsha saqtaıdy, aqparttyq serverler dep atalatyn málimet jınaqtaýysh kompúterlermen jyldam isteıtin optıkalyq túrdegi baılanystyrý isin qamtamasyz etedi.
IV. Jańa sabaqty bekitý: Deńgeılik tapsyrmalardy oryndaý
İİİ deńgeı
1. Internet qurylys mátinniń kirispe, negizgi, qorytyndy bólimderin anyqtańdar.
2. Mátinge suraqtar tizimin daıyndańdar.
İİ deńgeı
1. «Ǵalamtordyń qurylysy» mátini boıynsha myna málimetterdi tabyńdar.
A) negizgi aqparat
Á) qosymsha aqparat
2. Mátinniń mazmuny boıynsha qorytyndy jasańdar.
İ deńgeı
«Ǵalamtordyń qurylysy» mátininde berilgen faktilerge súıenip, Internettiń qurylysy týraly aıtyp berińder.
V. Sabaqty qorytý: berilgen suraqtarǵa sáıkes jaýaptaryn taýyp, dıalog qurańdar. Ózara sóılesińder:
Suraqtar Jaýaptary
1. Internet degen ne?
2. Internet qandaı múmkindikterdi usynady?
3. Internet jelisine qalaı qosylýǵa bolady?
4. Modem degenimiz ne?
1. Internet boıynsha sońǵy jańalyqtar týraly aqparat, aýa raıy týraly málimet alýǵa, elektrondy poshta arqyly habarlasýǵa bolady.
2. Internet jelisine qosylý úshin kompúterge modem qajet.
3. Bul kompúterlerge telefon jelileri ne basqa da baılanys toraptary arqyly málimetter almasýǵa múmkindik beretin qurylǵy.
4. Dúnıe júzindegi kompúterler men s serverler jıyntyǵy
VI. Úı tapsyrmasyn berý: 237 - bet 2 - tapsyrma sóılemderdi syn esimmen tolyqtyryp jazý, sózdik jattaý
VII. Baǵalaý.
VIIİ. Refleksıa: Danalyq aǵashyna óz pikirlerin jazyp qaldyrady.
Sabaq josparynyń tolyq nusqasyn qaraý
You Might Also Like
