Ǵalamtor torabyn paıdalaný
Qazaq tili 7 synyp.
Sabaqtyń taqyryby: Ǵalamtor torabyn paıdalaný
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: «Ǵalamtor» taqyryby boıynsha málimet berý. Oqýshylardyń oqý tehnıkasyn kúsheıtý, aýdarma jumystaryna kóńil bólý. Júıeli sóıleýge, taqyrypty júıeli baıandaýǵa úıretý, tóseldirý.
Damytýshylyq: Tapsyrmalar jazý arqyly oılaý qabiletterin damytý. Oqýshylardyń til belsendiligin, jazý mádenıetin damytý. Oı - óristerin, este saqtaý qabiletterin damytý. Sózderdi meńgertý arqyly sózdik qorlaryn, til baılyqtaryn baıytý.
Tárbıelik: Tazalyqqa, uqyptylyqqa baýlý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Túsindirý, suraq - jaýap, áńgimelesý, til damytý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Kitap, sýretter. Gramatıkalyq keste
Pánaralyq baılanys: Orys tili. Qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy: I. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Sálemdesý.
2. Synyptaǵy oqýshylardy túgendeý, kelmeý sebebin suraý, bilý.
3. Oqýshylardyń kóńilin sabaqqa beıimdeý, yńǵaılaý.
II. Ótken sabaqty qaıtalaý, pysyqtaý.
Mátinniń mazmunyn suraý
Aýdarma dıktant: svázatsá, vsemırnyı, obshırnyı, ýpravlát, s pomoshú, dıstansıonno, set
İİİ. Jańa túsinikti qalyptastyrý: 1. Kirispe sóz
2. Sózdikpen tanysý: shyqpaı - aq - ne vyhodá
Jetistikter - ýspehı
Órkenıetti - sıvılızovannyı
Úles - vklad
Seziný - chývstvovat
Múmkindik - vozmojnost
A) sózderdi durys aıtý;
Á) sózdik dápterge jazyp alý;
B) sóz tirkesterin qurap jazý.
3. Deńgeılik tapsyrmalardy oryndaý
İİİ deńgeı
1. Mátindi túsinip oqyp, suraqtar daıyndańdar.
Internet torabyn paıdalana otyryp, úıden shyqpaı - aq, kóptegen elderdi, qalalardy aralap, murajaılardy, kitaphanlardy kórýge bolady. Dúnıejúzilik mádenı jáne ǵylymı jetistiktermen tanysýǵa bolady. Olarǵa órkenıetti eldiń azamaty retinde óz úlesińizdi qosyp, ózińizdi dúnıeniń bir kishkene bóligi retinde seziný múmkindigine ıe bolasyz.
2. Mátinnen tabys septiginde turǵan sózderdi terip jazyp, sóz quramyna qaraı morfologıalyq taldaý jasańdar.
Úlgi: qalalardy - qala - túbir; - lar - kóptik jalǵaý, - dy - tabys septik
İİ deńgeı
Mátinmen tanysyp, tómendegi berilgen suraqtarǵa jaýap berińder.
Internet - bul dúnıe júzindegi kompúterler men merverler jıyntyǵy. Internet eń sońǵy jańalyqtardy oqyp, aýa raıy týraly málimet alýǵa, qandaı da bir taýarǵa ne ushaq bıletine tapsyrys berýge, az ýaqyt aralyǵynda elektrondy poshta arqyly habarlamalar almasýǵa jáne taǵy da basqa kóptegen múmkindikter usynady.
Suraq: Internet taǵy da qandaı múmkindikter usyna alady?
İ deńgeı
Joǵaryda berilgen mátinderge súıene otyryp, Internet týraly aıtyp berińder.
IV. Jańa sabaqty bekitý: Suraqtarǵa jaýap berý:
*Internet degen ne?
*Internet arqyly habardy qalaı alýǵa bolady?
*Internettiń múmkindigi qandaı?
*Internet jelisine qalaı qosylýǵa bolady?
*Modem degenimiz ne?
* Internettiń senderge paıdasy qandaı?
V. Sabaqty qorytý: Synypty eki topqa bólý, İ top - qazaq tiline aýdarylǵan termınder
İİ topqa: ınternasıonaldyq termınderdi terip jazý:
Dybys, sóz taby, gramatıka, ekologıa, bıznes, qýat, energıa, optıka, kvadrat, globýs, naryq, eltańba, tangens, tólqujat, ǵarysh.
VI. Úı tapsyrmasyn berý: 234 - bet mátindi mazmunyn aıtý
VII. Baǵalaý. Refleksıa
Sabaq josparynyń tolyq nusqasyn qaraý
Sabaqtyń taqyryby: Ǵalamtor torabyn paıdalaný
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: «Ǵalamtor» taqyryby boıynsha málimet berý. Oqýshylardyń oqý tehnıkasyn kúsheıtý, aýdarma jumystaryna kóńil bólý. Júıeli sóıleýge, taqyrypty júıeli baıandaýǵa úıretý, tóseldirý.
Damytýshylyq: Tapsyrmalar jazý arqyly oılaý qabiletterin damytý. Oqýshylardyń til belsendiligin, jazý mádenıetin damytý. Oı - óristerin, este saqtaý qabiletterin damytý. Sózderdi meńgertý arqyly sózdik qorlaryn, til baılyqtaryn baıytý.
Tárbıelik: Tazalyqqa, uqyptylyqqa baýlý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Túsindirý, suraq - jaýap, áńgimelesý, til damytý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Kitap, sýretter. Gramatıkalyq keste
Pánaralyq baılanys: Orys tili. Qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy: I. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Sálemdesý.
2. Synyptaǵy oqýshylardy túgendeý, kelmeý sebebin suraý, bilý.
3. Oqýshylardyń kóńilin sabaqqa beıimdeý, yńǵaılaý.
II. Ótken sabaqty qaıtalaý, pysyqtaý.
Mátinniń mazmunyn suraý
Aýdarma dıktant: svázatsá, vsemırnyı, obshırnyı, ýpravlát, s pomoshú, dıstansıonno, set
İİİ. Jańa túsinikti qalyptastyrý: 1. Kirispe sóz
2. Sózdikpen tanysý: shyqpaı - aq - ne vyhodá
Jetistikter - ýspehı
Órkenıetti - sıvılızovannyı
Úles - vklad
Seziný - chývstvovat
Múmkindik - vozmojnost
A) sózderdi durys aıtý;
Á) sózdik dápterge jazyp alý;
B) sóz tirkesterin qurap jazý.
3. Deńgeılik tapsyrmalardy oryndaý
İİİ deńgeı
1. Mátindi túsinip oqyp, suraqtar daıyndańdar.
Internet torabyn paıdalana otyryp, úıden shyqpaı - aq, kóptegen elderdi, qalalardy aralap, murajaılardy, kitaphanlardy kórýge bolady. Dúnıejúzilik mádenı jáne ǵylymı jetistiktermen tanysýǵa bolady. Olarǵa órkenıetti eldiń azamaty retinde óz úlesińizdi qosyp, ózińizdi dúnıeniń bir kishkene bóligi retinde seziný múmkindigine ıe bolasyz.
2. Mátinnen tabys septiginde turǵan sózderdi terip jazyp, sóz quramyna qaraı morfologıalyq taldaý jasańdar.
Úlgi: qalalardy - qala - túbir; - lar - kóptik jalǵaý, - dy - tabys septik
İİ deńgeı
Mátinmen tanysyp, tómendegi berilgen suraqtarǵa jaýap berińder.
Internet - bul dúnıe júzindegi kompúterler men merverler jıyntyǵy. Internet eń sońǵy jańalyqtardy oqyp, aýa raıy týraly málimet alýǵa, qandaı da bir taýarǵa ne ushaq bıletine tapsyrys berýge, az ýaqyt aralyǵynda elektrondy poshta arqyly habarlamalar almasýǵa jáne taǵy da basqa kóptegen múmkindikter usynady.
Suraq: Internet taǵy da qandaı múmkindikter usyna alady?
İ deńgeı
Joǵaryda berilgen mátinderge súıene otyryp, Internet týraly aıtyp berińder.
IV. Jańa sabaqty bekitý: Suraqtarǵa jaýap berý:
*Internet degen ne?
*Internet arqyly habardy qalaı alýǵa bolady?
*Internettiń múmkindigi qandaı?
*Internet jelisine qalaı qosylýǵa bolady?
*Modem degenimiz ne?
* Internettiń senderge paıdasy qandaı?
V. Sabaqty qorytý: Synypty eki topqa bólý, İ top - qazaq tiline aýdarylǵan termınder
İİ topqa: ınternasıonaldyq termınderdi terip jazý:
Dybys, sóz taby, gramatıka, ekologıa, bıznes, qýat, energıa, optıka, kvadrat, globýs, naryq, eltańba, tangens, tólqujat, ǵarysh.
VI. Úı tapsyrmasyn berý: 234 - bet mátindi mazmunyn aıtý
VII. Baǵalaý. Refleksıa
Sabaq josparynyń tolyq nusqasyn qaraý
You Might Also Like
