- 05 naý. 2024 00:20
- 241
Ybyraı Altynsarın "Taza bulaq"
Synyby: 3
Sabaqtyń taqyryby: Ybyraı Altynsarın "Taza bulaq"
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: Mátindi túsinip, mánerlep oqý, mátinniń taqyrybyn ashý, mazmunyn este saqtaý; Dıalog jolymen til damytý, óz oıyn jetkize bilý, baılanystyryp sóıleý, suraqtarǵa jaýap berý;
2. Damytýshylyq: Mátin mazmunyn ana tilinde aıta bilýge jattyǵý, oqýshylardy bir - birine suraq qoıa bilýge jattyqtyrý, sóz qoryn molaıtýǵa, oılaý qabiletin damytý, durys sóılem quraý, saýatty jazý, mádenıetin damytý;
3. Tárbıelik: Aqyn - jazýshy shyǵarmalaryn oqyp, úlgi alýǵa, tabıǵatty súıýge, aıalaýǵa jáne qamqorlyq, janashyrlyq sezimin baýlý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaq, aralas
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, mátinmen jumys, áńgimelesý, taldaý, toppen jumys.
Kórnekilikter: sýretter, ınteraktıvti taqta, proektor.
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi.
Sálemdesý, oqýshylardyń sabaqqa qatysýyn, oqý, taqta, quraldaryn tekserý, oqýshylardyń kóńilin sabaqqa aýdarý.
II. Úı jumysyn tekserý (Y. Altynsarınniń, bulaq sýreti)
"Balanyń aılasy" áńgimeleý.
Qaıtalaý suraqtary:
1. Ybyraı Altynsarın kim?
2. Qandaı shyǵarmalary bar?
- Balalar, biz Ybyraı Altynsarın týraly ótken sabaqtarda tanysyp ótkenbiz. Endi, Ybyraı Altynsarın kim, qandaı adam bolǵan, qandaı ıgilikti ister atqardy, qazaq halqy úshin onyń alar orny qandaı? Mine, osy týraly oıymyzdy jınaqtap jibereıik. (asosıasıa qurastyrý)
III. Jańa sabaq.
1. Mátinmen jumys:
1. Mátindi mánerlep, túsinip oqý.
2. Tasqa jazylǵan sóılem qandaı? (taqtaǵa mátinge baılanysty sýretter shyǵady)
3. Mátin boıynsha suraqtar qoıyńdar
2. Toppen jumys:
- Balalar, qarańdar myna sýretter mátindegi úsh jolaýshynyń sózderin bólip qarastyramyz, ıaǵnı biz úsh topqa bólinýimiz kerek.
I - top – «Bulaq» toby
II - top – «Qaınar» toby
III - top – «Bastaý» toby
- Endi ár topqa tapsyrma:
1. Berilgen bólikke taqyryp qoıý.
2. Bulaqtyń basyndaǵy: Áı, jolaýshy, bolsań, osy bulaqtaı bol!» degen sózdi sender qalaı túsinesińder? Óz oılaryńdy aıtyńdar.
3. Kórinis kórsetý. Dıalog úsh oqýshy arasynda.
4. Sýretpen jumys (tabıǵatqa baılanysty sýretter)
5. Oqýlyqpen jumys:
Mátindi tizbekteı oqytý.
IV. Sen neni jıi umytasyń? Kesteni toltyryńdar.
V. Vıktorına suraqtary:
1. Sý - tirshilik kózi.
2. Bulaq kórseń - kózin ash.
3. Sýdyń da - suraýy bar.
4. Tabıǵatty qorǵaý - bizdiń mindetimiz.
5. Kóldiń qupıasy - sózdiń qupıasy.
6. Qazaq balalary úshin mektep ashqan kim? Ybyraı Altynsarın.
7. Ybyraı Altynsarın kim? Pedagog, aqyn - jazýshy
8. Bulaqty jer - turaqty jer.
9. Sýly jer - nýly jer.
VI. Qorytý, baǵalaý.
VII. Úıge tapsyrma: "Taza bulaq" áńgimeleý
Sabaqtyń taqyryby: Ybyraı Altynsarın "Taza bulaq"
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: Mátindi túsinip, mánerlep oqý, mátinniń taqyrybyn ashý, mazmunyn este saqtaý; Dıalog jolymen til damytý, óz oıyn jetkize bilý, baılanystyryp sóıleý, suraqtarǵa jaýap berý;
2. Damytýshylyq: Mátin mazmunyn ana tilinde aıta bilýge jattyǵý, oqýshylardy bir - birine suraq qoıa bilýge jattyqtyrý, sóz qoryn molaıtýǵa, oılaý qabiletin damytý, durys sóılem quraý, saýatty jazý, mádenıetin damytý;
3. Tárbıelik: Aqyn - jazýshy shyǵarmalaryn oqyp, úlgi alýǵa, tabıǵatty súıýge, aıalaýǵa jáne qamqorlyq, janashyrlyq sezimin baýlý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaq, aralas
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, mátinmen jumys, áńgimelesý, taldaý, toppen jumys.
Kórnekilikter: sýretter, ınteraktıvti taqta, proektor.
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi.
Sálemdesý, oqýshylardyń sabaqqa qatysýyn, oqý, taqta, quraldaryn tekserý, oqýshylardyń kóńilin sabaqqa aýdarý.
II. Úı jumysyn tekserý (Y. Altynsarınniń, bulaq sýreti)
"Balanyń aılasy" áńgimeleý.
Qaıtalaý suraqtary:
1. Ybyraı Altynsarın kim?
2. Qandaı shyǵarmalary bar?
- Balalar, biz Ybyraı Altynsarın týraly ótken sabaqtarda tanysyp ótkenbiz. Endi, Ybyraı Altynsarın kim, qandaı adam bolǵan, qandaı ıgilikti ister atqardy, qazaq halqy úshin onyń alar orny qandaı? Mine, osy týraly oıymyzdy jınaqtap jibereıik. (asosıasıa qurastyrý)
III. Jańa sabaq.
1. Mátinmen jumys:
1. Mátindi mánerlep, túsinip oqý.
2. Tasqa jazylǵan sóılem qandaı? (taqtaǵa mátinge baılanysty sýretter shyǵady)
3. Mátin boıynsha suraqtar qoıyńdar
2. Toppen jumys:
- Balalar, qarańdar myna sýretter mátindegi úsh jolaýshynyń sózderin bólip qarastyramyz, ıaǵnı biz úsh topqa bólinýimiz kerek.
I - top – «Bulaq» toby
II - top – «Qaınar» toby
III - top – «Bastaý» toby
- Endi ár topqa tapsyrma:
1. Berilgen bólikke taqyryp qoıý.
2. Bulaqtyń basyndaǵy: Áı, jolaýshy, bolsań, osy bulaqtaı bol!» degen sózdi sender qalaı túsinesińder? Óz oılaryńdy aıtyńdar.
3. Kórinis kórsetý. Dıalog úsh oqýshy arasynda.
4. Sýretpen jumys (tabıǵatqa baılanysty sýretter)
5. Oqýlyqpen jumys:
Mátindi tizbekteı oqytý.
IV. Sen neni jıi umytasyń? Kesteni toltyryńdar.
V. Vıktorına suraqtary:
1. Sý - tirshilik kózi.
2. Bulaq kórseń - kózin ash.
3. Sýdyń da - suraýy bar.
4. Tabıǵatty qorǵaý - bizdiń mindetimiz.
5. Kóldiń qupıasy - sózdiń qupıasy.
6. Qazaq balalary úshin mektep ashqan kim? Ybyraı Altynsarın.
7. Ybyraı Altynsarın kim? Pedagog, aqyn - jazýshy
8. Bulaqty jer - turaqty jer.
9. Sýly jer - nýly jer.
VI. Qorytý, baǵalaý.
VII. Úıge tapsyrma: "Taza bulaq" áńgimeleý